1-08-8370 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2008 avalik kohtuistung Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-8370 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Ivika Zvonova Prokuröri abi Kaitsja Kohtuasi Natalja Firsova Arvo Suuban Viru Vangla materjalid Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andres Ahu (isikukood: 38206052269; kannab karistust Viru Vanglas) RESOLUTSIOON
- Jätta Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Välja mõista Andres Ahult riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest.
- Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Andres Ahule. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Andres Ahu, 1-08-8370, menetluskulud”. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas
- juunil 2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Ahu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(3)Andres Ahu mõisteti süüdi Narva Linnakohtu
- aprilli 2005 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KarS § 65 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus
- mai 2004 ja karistuse kandmise lõpp
- detsember
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Andres Ahu soovib võimalikul vabanemisel asuda elama oma varasemasse elukohta, so ema juurde Narva linna. Enne vangistust ei töötanud, kuid vabanedes soovib asuda tööle. Konkreetset ametit või töökohta nimetada ei oska. Sissetuleku allikas puudub. Andres Ahu on varasemalt tarvitanud alkoholi, amfetamiini ja süstinud üks kord nädalas heroiini, tarvitas narkootikume ka Murru Vanglas, enda sõnul viimane tarvitamine 2006-l aastal. Loodab, et vabaduses ei hakka tarvitama ning soovib sellest edaspidi hoiduda. Kuriteod toime pandud narkootikumide mõju all. Andres Ahu viibib kinnipidamisasutuses kolmandat korda, distsiplinaarkorras on teda Murru Vanglas karistatud keelatud esemete omamise eest. On olnud kriminaalhoolduse all ja rikkunud nõudeid. Kuriteos end süüdi ei tunnista. Mõtlemiselt ja käitumiselt on kinnipeetav analüüsivõimeline, emotsioone valitsev ja enda sõnul rahulik. Tahe nõrk ja peab ennast mõjutatavaks inimeseks, kes mõnes olukorras allub grupi survele. Agressiivne harva, enamjaolt alkoholi mõjul. Tehtud vigu tunnistab. Väidab, et on katkestanud suhted inimestega, kes võiksid teda mõjutada seadust rikkuma. Ohustatuse osas leiab vangla, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur, sooritatud kuritegude raskusastmed on läinud suuremaks – esimene kuritegu oli huligaansus, viimane oli röövimine. Kinnipeetav hoidus kõrvale karistuse kandmisest – ei ilmunud määratud tähtajaks Tartu Vanglasse ja pani samal ajal toime varguse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andres Ahu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemisega. Isiku suhtes esinevad uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid – ei ole garanteeritud töökohta; sõprusringkond on siiani olnud kriminaalse ja deviantse käitumisega isikud; sooritas katseajal uue kuriteo; on grupi poolt mõjutatav ning krooniline haigus. Andres Ahu ennetähtaegselt vabastamine kriminaalhoolduse järelevalve alla tema resotsialiseerimiseks toimus
- aastal, kuid kuna Andres Ahu ei suutnud täita katseaja kontrollnõudeid ja temale kohtu poolt määratud kohustusi, kirjutas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ning kohus pööras kandmata karistuse osa täitmisele. Ka jäi ebapiisavaks lähedaste inimeste toetus, mis ei mõjutanud Andres Ahu käitumist ja eluviisi seaduskuulekuse poole. Katseaja jooksul pani ta toime uued kuriteod. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur ning Andres Ahu ei sobi kriminaalhooldusele. Andres Ahu taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul ei ole Andres Ahu ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Andres Ahu vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andres Ahu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse 2
(3)kõik Andres Ahu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Andres Ahu varasem käitumine ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuritegude raskusaste on suurenenud. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib samuti uue kuriteo toimepanemist soodustada. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest, kuid tema kohta esitatud materjalidest ei selgu, et ta oleks saanud vastavat ravi. Seetõttu on suur tõenäosus, et kinnipeetav võib jätkata vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist ja seoses sellega panna toime ka uusi kuritegusid, kuna kinnipeetaval puudub töökoht, kuhu vabanedes tööle asuda või muu sissetulek. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Andres Ahu juba oli kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning katseajal pani toime uue kuriteo. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi. Isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Andres Ahu puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Andres Ahu poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)