← Eesti

4-08-781\5

4-08-781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juulil
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-781 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
  3. juunil 2008.a. Väärteoasi Meelis Viese kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.01.2008.a. .otsusele väärteoasjas nr.2314,07,
  4. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Meelis Viese kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.01.2008.a. .otsus väärteoasjas nr.2314,07,
  5. jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
  6. juulist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.01.2008.a. .otsusele väärteoasjas nr.2314,07,039097 , millega karistati Meelis Viese’t liiklusseaduse § 74-22 lg. 3 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku suuruses summas s.o 9000.- krooni Liiklusseaduse § 74-35 lg.1 alusel esitatud süüdistuses lõpetati menetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Rikkumine leidis aset 14.12.2007.a. kell 11.36 Harjumaal, Tallinn-Narva tee 55-l kilomeetril, kus isik pukseeris mootorsõidukit kiirusega , mis ületas pukseerimise ajal lubatud sõidukiiruse 68 km/h võrra, sõites kiirusega 112 +- 4 km/h . Sellega rikkus Liikluseeskirja § 124 p.2, § 217 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg.2 ja § 74-35 lg.1 järgi. Meelis Viese esitas kaebuse Harju Maakohtule korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.01.2008.a. .otsusele selle tühistamise taotlusega . Kaebaja väitel ei ole kohtuväline menetleja kogunud küllaldaselt tõendeid tema poolt kiiruse ületamise fakti kohta, kogutud tõendid on ebausaldusväärsed ja tõendite hindamisel on rikutud väärteomenetluse seadustikus sätestatud korda. Kaebaja väitel jäi tema juhitud sõiduki kiirus lubatu piiridesse, vastuväiteid ei ole kohtuväline menetleja arvesse võtnud .Kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamatult koguma osa tõendeid s.o. tunnistaja I E ütlused ja samuti puudub salvestus liikluspolitseipatrulli kasutuses olnud sõidukile installeeritud kaameraga. Kohtuväline menetleja -Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata., leides, et väärtegu on täielikku tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud , karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni piires Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja , väärteoprotokolli koostaja vanemkonstaabel Piret Rehe ja tunnistaja I E kohtuistungil antud seletused, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Meelis Viese kae-bus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Meelis Viese poolt juhitud sõiduauto pukseeris teist sõidukit .Sellel teelõigul oli küll lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid vastavalt LE § 217-le ei tohi pukseerida kiiremini kui 50 km/h., seega ületas M.Viese kiirust rohkem kui 40 km/h ja tema rikkumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg.3 järgi.Meelis Viese väide, et tal oli sisselülitatud püsikiirusehoidja (60 km/h )tõttu võimatu sellises määras kiirust ületada ,on paljasõnaline, kuna ka töötava püsikiirusehoidja korral on võimalik kiirust suurendada .Samuti ei vasta tegelikkusele Meelis Viese väide, nagu võiks kaks pukseeritavat teineteise vahetus läheduses(4 m vahet) tekitada kahekordse kiiruse efekti. Selle väite lükkas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil ümber, seletades kiirusemõõteseadme töö põhimõtteid.. Kohtus tunnistajana üle kuulatud pukseeritava sõiduki juht I E väitis, et kuigi tema sõiduki mootoririke tõttu ei olnud võimalik jälgida spidomeetrit, on ta kindel, et nende kiirus ei saanud olla nii suur, nagu väitis politsei. Tal on suured autojuhi kogemused ja tunnetab kiirust hästi, samuti sõitis nende autodest mööda mitu korda nii sõiduautosid kui suuri veomasinaid, seega ei saanud nende kiirus olla selline nagu märgitud väärteo materjalides. Väärteoprotokolli koostaja Piret Rehe väitel ei saanud nad kiiruse mõõtmisel eksida ei kiirust ületava sõidukiga ega kiirusega. Mäletab seda sündmust hästi just seetõttu, et tegemist oli pukseerimist teostava sõiduki poolt kiiruse ületamisega. Omab vastavaid kogemusi umbes 2 aastat. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Selle protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel Stalker MDR nr. AS004021 kiirusemõõteseadet, mis oli taadeldud, seade oli sama s.o. 14.
  7. 2007.a. hommikul kell 8.00 testitud ,seega töökorras. Kiirust mõõtis selleks volitusi omav politseiametnik. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Meelis Viese väärteo toimepanemise kohta. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.3 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 200 trahviühikut ) piires . Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.