nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg.
Jaak Eesmaa esitas kaebuse Harju Maakohtule korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar R. Tänak otsusele selle muutmise taotlusega Kaebaja väitel ei vaidlusta ta süüks pandud rikkumist, kuid vaidlustab lisakaristuse kohaldamist, kuna kaebaja väitel on tal töövahendiks auto, kui juhtimisõigus ära võetakse, kaotab ta töö ja paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda.. Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb , et kuna isiku suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus, siis jääb kohtu otsustada, kas antud karistamisotsust muuta lisakaristuse osas kergendamise suunas., kuigi kaebaja on toime pannud liiklusalase raske rikkumise . Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusõnnetuse materjalid s.o. sündmuskoha vaatluse protokoll, skeem, fototabel, tunnistajate ütlused ja teised asjas kogutud tõendid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Jaak Eesmaa poolt väärteo toimepanemise kohta. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-17 lg.1 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni piires. Sama §-i lg.2 sätestab võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist , mida on ka kohaldatud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud KarS § 57 järgi karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtule esitatud õiendist nähtub, et Jaak Eesmaa on küll ka varem liikluseeskirja nõudeid rikkunud, nii on 29.juulil 2007.a. teda karistatud LS § 74-22 lg.
Kaebusele lisatud töökoha avaldusest nähtub, et Jaak Eesmaa töökohustused on seotud transpordivahendi juhtimisega, ka on J.Eesmaa antud töökohal töötanud 5 aastat ning näidanud ennast kohusetundliku tööinimesena. Lisaks juhindub kohus J. Eesmaa kaebuse rahuldamisel asjaolust, et LS § 74-19 lg.1 järgi kvalifitseeritava õiguserikkumise osas on väärteomenetlus lõpetatud VTMS § 29 lg.1 p.4 alusel s.t. teos on kriminaalkuriteo tunnused. Seega on alust arvata, et alkoholijoobes sõiduki juhtimise episoodis järgneb kriminaalkaristus, mis toob endaga kaasa ka reeglina lisakaristuse kohaldamise ning kohus annab kaebajale võimaluse kuni kriminaalasjas kohtulahendi jõustumiseni teha oma erialast tööd ja täita rahalisi kohustusi panga ees ning pidada üleval oma pereliikmeid Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud õiguserikkumise eest karistuse mõistmisel võib kohaldada ainult põhikaristust ning lisakaristust Liiklusseaduse § 74-17 lg.2 alusel mitte kohaldada. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.