1-07-9750\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-07-9750 21.mail 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Tatjana Talja juuresolekul, prokuröri Natalja Kutepova ja kaitsja Toomas Bekker osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja Valentin Siritsa, ik 38711125729, venelane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk. XXX, töök.Valga Lihatööstus, varem kohtulikult karistatud: 07.10 2004.a. Valga Maakohtu otsusega KarS § 183 lg.2 p.1,3 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat; 02.02.2006.a. karistatud KarS § 218 lg.1 järgi trahviga 300.-krooni Süüdistus Valentin Siritsa’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 17.04.2006.a. kella 19.00 ajal Tallinnas Viru 27 Hesburgeri söögikoha ametiruumise, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: varastas lahtiselt riiulilt A I’le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7380 maksumusega 6750.krooni. Seega Valentin Siritsa pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi täielikult ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 13.07.2007.a. V.Siritsa tunnistas ennast varguses süüdi ja kinnitas, et 2006.a. aprillikuus töötades Hesburgeris võttis riiulilt võõra telefoni ja müüs selle maha 4000.-krooni eest. Hiljem kutsus teda enda juurde ülemus, ta tahtis kahju neiule hüvitada, kuid see lükkus edasi ja siis enam ta ei saanud ühendust neiuga, sest neiu telefoni number muutus (tl 14-16). Süüdistatava süü telefoni varguses on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega: Kannatanu Aleksandra Ivahno ütlustest nähtub, et 17.04.2006.a. olles tööl Tallinnas Viru 27a asuvas „Hesburgeris“ kella 19.00 ta avastas, et riiulilt, kuhu kõik töötajad panevad telefonid, on kadunud tema mobiiltelefon, mis viimati oli alles kella 16.00 ajal (tl 2-3). Kohtuistungil seletas kannatanu samuti, et sai korduvalt helistatud ja kohtumisi kokku lepitud, Siritsale oli antud võimalus uus telefon osta, kuid Siritsa hoidis kõrvale kohtumistest ja oma lubadust ei täitnud. Tunnistaja M V (restorani Hesburger juhataja) ütlustest nähtub, et 24.04.2006.a. pöördus tema poole A.Ivahno sooviga vaadata videokaamerat, sest 17.04.2006 läks tööl kaduma mobiiltelefon. Nad vaatasid koos salvestused läbi ja nägid, et riiuli juurest käis mitu korda mööda Siritsa ja tööpäeva lõpus sirutas käe, võttis riiulilt midagi ja pani taskusse. Ta kutsus Siritsa vestlusele, nad vaatasid koos salvestust, viimane alguses eitas 2 telefoni võtmist ja ta pöördus politseisse. Enne politsei saabumist Siritsa tunnistas vargust, kuid kuna möödas oli 7 päeva, siis telefoni enam ta käes ei olnud, ta oli selle ära müünud. Nad leppisid Siritsaga kokku, et viimane ostab kannatanule samasuguse telefoni asemele, kuid Siritsa kokkulepetest kinni ei pidanud, lükkas lubaduse täitmist kogu aeg edasi (tl 5-8). Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel pisiasjades, kahtlust ei ole selles, et Valentin Siritsa selle varguse toime pani. Vaatamata sellele, et alguses Siritsa eitas telefoni võtmist on tema süü tõendatud kannatanu ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega. Pärast politsei kutsumist Siritsa võttis varguse omaks ning lubas kahju hüvitada ka kohtuistungil. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 199 lg.2 p.4 sätestatud kuriteokoosseisu, sest ta on isik, kes on varem varguse toime pannud. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. A.Ivahno tsiviilhagi 6750.- (telefoni maksumus) tuleb rahuldada esitatud kujul. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et Siritsat, arvestades tema suhtumist toimepandusse tuleb karistada vangistusega. Siritsa, olles telefoni varguse toimepannud ja telefoni maha müünud, tunnistas vargust ainult pärast politsei kutsumist ning lubas kannatanule kahju hüvitada, kuid jättis lubaduse täitmata, tuues põhjusteks kannatanu telefoninumbri muutuse ja igasugused teised põhjused. Kannatanu ütlustest aga nähtub, et kahju hüvitamata jätmise põhjuseks ei olnud tema telefoninumbri muutumine, vaid Siritsa enda ükskõikne käitumine, mis tulenes soovist pääseda kahju hüvitamisest. Kannatanu ise otsis Siritsat veel mõnda aega, andes võimaluse telefon tagastada. Sellistel asjaoludel ei saa kohus kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, sest Siritsa tegelik käitumine pärast kuritegu ja ka kohtuistungil näitas tema ükskõikset suhtumist kuriteo tagajärgedesse ja toimepandusse. Kohus leiab, et rahaline karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole võimalik: kuriteoga tekitatud kahju ei ole Siritsa hüvitanud ja käesoleval ajal ta ei oma töökohta (töötajate nimekirjas on ta Valga Lihatööstuses, kuid enda sõnutsi lahkub sealt peatselt), sissetulekuks on hüvitis seoses invaliidsusega, töövõime kaotus hetkel 70%. Seoses sellega ei ole võimalik ka üldkasuliku töö määramine. Siritsat on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasumata (tl 10). Kohus ei pea võimalikuks Siritsale rahalise karistuse mõistmist ka arvestades Siritsa väidet, et ta on vanemate ülalpidamisel ja vahendid rahalise karistuse täitmiseks saab vanematelt. Töövõime ajutine kaotus (mis tekkis seoses kukkumisega katuselt ja väheneb aja möödudes) ei ole takistuseks karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmiseks. Ka jaanuarikuule planeeritud operatsioon ei ole takistuseks karistuse kandmiseks, sest põhjendatud taotlusel on võimalik kohtuotsuse täitmist edasi lükata. Kohus asub seisukohale, et Siritsat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga ning Siritsa pani toime uue kuriteo – töökaaslase telefoni varguse katseaja kestel. Valga Maakohtu 07.10.2004.a. kohtuotsusega narkootiliste ainete ebaseadusliku 3 käitlemise eest KarS § 74 alusel määratud maksimaalse katseaja jooksul Siritsa ei teinud enda jaoks järeldusi. Mõistetavat karistust tuleb suurendada Valga Maakohtu 07.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 20 päeva võrra, sest uue kuriteo pani Siritsa toime katseajal. KrMS § 175,180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Valentin Siritsa KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Valentin Siritsa’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Valga Maakohtu 07.10.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 20 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Valentin Siritsa’le vangistus 1 (üks) aasta 20 (kakskümmend) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil Valentin Siritsa’l tuleb asuda karistust kandma. Välja mõista Valentin Siritsa’lt A I kasuks 6750.- (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni; riigieelarve tuludesse sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu kohtus osutatud õigusabi eest 1587.10 (üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse ja 10s) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Valentin Siritsa, 1-07-9750, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 21.mail 2008.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik: