Ärakiri 4-07-4478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-4478 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 04. juuli 2008.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Martin Rootalu kaebus Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel T. Tikki 10.08.2007.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2500,07,001751, mille kohaselt karistati M. Rootalu Liiklusseaduse § 7411 lg 3 alusel rahatrahviga 300 krooni s.o 5 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Martin Rootalu, isikukood 37804030212, elukoht *, töökoht * Kaebuse esitaja esindaja Kristjan Tamm, elukoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakond, registrikood 70006760, asukoht Pikk tn 18 Pärnu, esindaja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Martin Rootalu kaebus. 2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 10. augusti 2007. a otsus nr 115137648 (väärteoasjas nr 2500,07,001751) ja lõpetada väärteomenetlus Martin Rootalu suhtes Liiklusseaduse § 74-11 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Saata kohtuotsuse ärakiri M. Rootalu’le, K. Tamm’ele ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest 1 Ärakiri 4-07-4478 ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Taivo Tikki 10.08.2007.a kiirmenetluse otsusega nr 115137648 väärteoasjas nr 2500,07,001751 karistati M. Rootalu Liiklusseaduse § 204, EÜ Nõukogu määruse nr 3821/85/EMÜ art 15 lg 2 rikkumise eest – 10.08.2007.a kell 14.25 Lääne maakonnas, Risti vallas Risti - Virtsu - Kuressaare tee 4. km, liikudes Risti suunas, juhtis veoautot IVECO reg nr 109APM, kontrollimisel ei olnud esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega teisi seaduslikke dokumente kuupäevadeks 04.08.2007 ja 05.08.2007.a, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7411 lg 3 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on M. Rootalu’le karistuseks määratud rahatrahv 300 krooni s.o 5 trahviühikut. Kaebaja taotlus 23.08.2007.a saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja Martin Rootalu kaebus kiirmenetluse otsusele nr 115137648 väärteoasjas nr 2500,07,001751. Nimetatud kaebus saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 17.09.2007.a. Kaebuse esitaja poolt välja toodud faktilised asjaolud, taotlus ja selle põhjendused on järgnevad: Faktilised asjaolud. 10.08.2007.a peatasid Lääne Politseiprefektuuri politseiametnikud Risti-VirtsuKuressaare mnt ristmikul M. Rootalu poolt juhitud ja AS-le Esvika Elekter kuuluva veoauto Iveco. Politseiametnikud väitsid dokumentide kontrollimisel, et kaebuse esitaja ei ole täitnud nõuetekohaselt puhkepäevade 04.08.2007 ja 05.08.2007.a kohta sõiduki sõidumeeriku salvestuslehti. Nimelt väideti, et sõidukijuht on kohustatud tegema puhkepäevadel sõidumeeriku salvestuslehtedele mingeid käsikirjalisi kandeid ning selline kohustus tulenevat LS §-st 204 ja Euroopa Nõukogu määrusest EMÜ 3821/85 ART 15 lg 2. Kuna kaebuse esitaja polnud sellisest nõudest midagi kuulnud, siis sattus ta politseiametnike väidetest eksimusse ning kirjutas oma ütlustes, et ta olevat justkui rikkunud töö ja puhkeaega reguleerivate õigusaktide nõudeid. Politseiametnikud koostasid kiirmenetluse otsuse ning kvalifitseerisid teo LS § 74¹¹ lg 2 alusel ja määrasid trahvi 5 trahviühikut. Rikkumine on otsuse kohaselt tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Politseiametnikud pildistasid ka kõnealuseid sõidumeeriku salvestuslehti, kuid kiirmenetluse otsuses ei ole vastavaid fotokoopiaid tõenditena märgitud. Kaebus esitaja taotlus ja põhjendused. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus nr 115137648 (väärteoasi nr 2500,07,001751) ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse esitaja tegudel puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, justkui oleks veoauto juht kohustatud tegema puhkepäevadel sõidumeeriku salvestuslehtedele mingeid käsikirjalisi kandeid või kasutama puhkepäevadel sõidumeerikut. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole rikkunud kiirmenetluse otsuses märgitud LS §-i 204 ja Euroopa Nõukogu määrust EMÜ 3821/85 ART 15 lg 2, mis sätestab: Juht kasutab salvestuslehte iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see oli ette nähtud. Kui sõidukist eemalviibimise tõttu ei saa juht kasutada sõidukile paigaldatud sõidumeerikut, kantakse loetavalt ja salvestuslehte määrimata lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil. Kui sõidukis on mitu juhti, teevad juhid vajaduse korral salvestuslehtedes muudatusi, nii et I lisa II peatüki punktides 1 kuni 3 osutatud teave on registreeritud selle juhi salvestuslehel, kes tegelikult juhib. Nimetatud artikli lg 3 sätestab, et juht: tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale, kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja 2 Ärakiri 4-07-4478 eristatavalt järgmised ajavahemikud:
- a)juhtimisaeg;
- b)kogu muu tööaeg;
- c)kogu muu valmisolekuaeg, nimelt: ooteaeg, s.o aeg, mil juht peab olema oma kohal ainult kõnede vastuvõtmiseks, et alustada või jätkata sõitmist või teha muud tööd; juhi kõrval veedetud aeg, kui sõiduk sõidab; magamisasemel veedetud aeg, kui sõiduk sõidab;
- d)töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg. Kaebuse esitaja leiab, et tsiteeritud akti põhiliseks eesmärgiks on ühtsete meetmete sätestamine sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise kontrollimise tagamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole rikkunud ühtegi eelloetletud sõidumeeriku kasutamise nõuet, sest kaebuse esitaja on iga tööpäeva alguses sisestanud salvestuslehe meerikusse, olles eelnevalt salvestuslehele ära märkinud odomeetri algnäidu ja muud vajalikud andmed ning kasutanud meerikut nõuetekohaselt, s.t salvestuslehte pole vahepeal väljavõetud ega väärkasutatud. Samuti on kaebuse esitaja võtnud tööpäeva lõpus meerikust salvestuslehe välja ja märkinud peale odomeetri lõppnäidu ja läbitud kilometraaži ning muud vajalikud andmed ning salvestuslehe säilitanud. Seega puhkepäevadel, mil autoga pole sõidetud, pole ka kaebuse esitaja salvestuslehte meerikusse pannud, sest sellist kohustust ei sätesta ükski õigusakt. Töö ja puhkeaja nõuetest kinnipidamine on tagatud ja kontrollitav kui puhkepäevale eelneva tööpäeva salvestuslehe lõppnäit ühtib puhkepäevale järgneva tööpäeva salvestuslehe algnäiduga, sest sellisel juhul ei saa olla vahepeal sõidukit kasutatud (läbisõit 0 km). Kaebuse esitaja esitab eelneva kinnituseks kohtule tõendina kuupäevade 03.08.2007 ja 06.08.2007.a (mis on märgitud kiirmenetluse protokollis rikkumisena) meeriku salvestuslehed. Salvestuslehtedelt on näha, et 03.08.2007 salvestuslehe kilometraaži lõppnäit on 301451 km ning 06.08.2007.a salvestuslehe algnäit on samuti 301451 km. Seega on kaebuse esitaja kasutanud sõidumeerikut selliselt, et hiljem on tagatud igakülgne ja objektiivne ülevaade sõiduki kasutamisest ning juhi töö- ja puhkeajast. Kaebuse Esitajale jääb arusaamatuks kiimenetluse otsuses märgitud rikkumise kirjeldus: „kontrollimisel ei olnud esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega teisi seaduslikke dokumente kuupäevadeks 04.08. ja 05.08.2007“. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et nimetatud kuupäevad olid puhkepäevad – laupäev ja pühapäev. EMÜ 3821/85 ART 15 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb salvestuslehele teha käsikirjalisi kandeid või muul viisil märkida vahemikud, mil juht ei saa töö ajal sõidukist eemalviibimise tõttu kasutada sõidukile paigaldatud sõidumeerikut. Ehk teisisõnu peab juht kandeid tegema üksnes oma tööajal, mil ta ei saanud sõidumeerikut kasutada, mitte aga puhkepäevadel. Samuti ei tulene kuskilt kohustust kasutada sõidumeerikut puhkepäevadel, mil sõiduk seisab, sest oleks äärmiselt ebaloogiline ja vastuolus seaduse eesmärgiga, et juht oleks kohustatud puhkepäeva alguses ja lõpus tulema tööle auto sõidumeeriku salvestuslehte vahetama. Kuna kaebuse esitaja tegevuses puuduvad LS § 74¹¹ lg 2 sätestatud väärteo tunnused, siis palub kaebuse esitaja kohtul tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus nr 115137648 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS §§ 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 alusel. Kaebuse esitaja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 02.10.2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 19.10.2007.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Taavo Tikki poolt on koostatud 10.08.2007. a kiirmenetluse otsus nr 115137648 selle kohta, et 10.08.2007. a kella 14.25 ajal Läänemaal, Risti vallas, Risti-Virtsu-Kuressaare mnt 4. kilomeetril liiklusega Risti suunas, juhtis Martin Rootalu veoautot Iveco reg nr 104APM, kontrollimisel ei olnud esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega ka teisi seaduslikke dokumente kuupäevadeks 04.08.2007 ja 05.08.2007. a. 3 Ärakiri 4-07-4478 Menetlusalune isik on andnud kohtuvälise menetluse käigus asja kohta järgmisi ütlusi: „Rikkusin tahtmatult töö- ja puhkeaja seadust, jättes märkimata nädalavahetusele jäänud puhkepäevad.” Nimetatud ütluseid on kohtuväline menetleja arvestanud tõendina väärteo toimepanemist tõendamisel. Ka kaebuses ei ole eitatud seda, et M. Rootalu’l ei olnud kontrollimisel ette näidata kahe puhkepäeva kohta dokumente. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses ei ole kaebuse esitaja ja tema kaitsja poolt tõlgendatud õigesti nõudeid mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeajale. Kaebuses on välja toodud Euroopa Liidu Teataja L 370, 31/12/1985 lk 0008 – 0021. Menetlusalune isik ja tema kaitsja aga ei ole märganud seda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Nimetatud määrusega muudetakse määruse nr 3821/85 artiklit 15, sealhulgas sama artikli lõike 2 teine punkt asendatakse järgmisega: "Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud,
- a)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata, või
- b)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Kui IB lisa kohaselt sõidumeerikuga varustatud sõidukis viibib mitu juhti, siis tagab iga juht, et tema juhikaart asetatakse sõidumeeriku õigesse avasse." Lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmistega: "
- b)muud tööd – mis tahes tegevus peale sõiduki juhtimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) [14] artikli 3 punkti a tähenduses, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks kas transpordisektoris või väljaspool seda ning need tuleb registreerida märgi all.
- c)valmisolekuaeg – direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punkti b tähenduses tuleb registreerida märgi all. Lõige 7 asendatakse järgmisega: "7.
- a)Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:
- i)jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed;
- ii)juhikaardi selle olemasolul ja iii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Selleks, et oleks kontrollitav, kas on kinni peetud töö- ja puhkeajast on nõue puhkeaeg märkida käsikirjaliselt sõidumeeriku salvestuslehele, automaatsel registreerimisel või muul moel. Määruse tõlgendusel tähendab „kui juht ei viibi sõidukis” muuhulgas ka puhkeaega. Määruse kohaselt on selle eesmärgiks parandada määruse kohaldamisalasse kuuluvate töötajate sotsiaalseid tingimusi ning üldist liiklusohutust. Seda eesmärki teenivad esmajoones sätted maksimaalse ööpäevase, nädalase ja kahenädalase sõiduaja kehtestamise kohta, säte, mis kohustab sõidukijuhte kasutama regulaarset iganädalast puhkeperioodi vähemalt korra kahe järjestikuse nädala jooksul, ning sätted, mille kohaselt ööpäevane puhkeperiood ei tohi mingil juhul olla lühem üheksatunnisest katkematust puhkeperioodist. Kuna nimetatud sätetega on tagatud kohane puhkeaeg, ei ole vähendatud ööpäevaste puhkeperioodide hüvitussüsteem enam vajalik, arvestades sätete praktilise rakendamisega seotud viimaste aastate kogemusi. Euroopa Nõukogu määrustega on sätestatud kuidas töö- ja puhkeaeg fikseeritakse, mistõttu ei ole korrektne menetlusaluse isiku poolt ise otsustada, kuidas tema töö- ja puhkeaeg on jälgitav. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Martin Rootalu kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt 10.08.2007. a väärteoasjas nr 2500,07,001751 tehtud otsus muutmata. 4 Ärakiri 4-07-4478 Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesoleva väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 p 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on rikkumise kvalifitseerimisel välja toonud, et menetlusalune isik rikkus LS § 204 ja EÜ Nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 art 15 lg 2 ning väärtegu on kvalifitseeritav LS § 7411 lg 3 järgi. Kuni 21.10.2007. a kehtinud LS redaktsiooni järgi nägi LS § 7411 lg 3 väärteona ette mootorsõidukil asuva sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Alates 21.10.2007 sätestab eelkirjeldatud väärteokoosseisu LS § 74-60. 10.08.2007. a koostatud kiirmenetluse otsuses, milles esitatud väärteo kirjelduse ja tõenditega on kohus väärteoasja arutamisel seotud, on M. Rootalu’le süüks arvatud seda, et ta juhtis veoautot ning kontrollimisel ei olnud esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega teisi seaduslikke dokumente kuupäevadeks 04.08.2007 ja 05.08.2007.a. Otsuses on kirjas, et rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile väärteoasja toimikus (edaspidi VTT tl 2) on M. Rootalu 10.08.2007. a andnud omakäeliselt väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Rikkusin tahtmatult töö- ja puhkeaja seadust, jättes märkimata nädalavahetusele jäänud puhkepäevad.“ Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et eeltoodud ütlused andis M. Rootalu seetõttu, et sattus eksimusse politseiametnike poolt esitatud väidete tõttu, et sõidukijuht on kohustatud tegema puhkepäevadel sõidumeeriku salvestuslehtedele käsikirjalisi kandeid ning selline kohustus tuleneb LS §-st 204 ja EÜ Nõukogu määruse nr 3821/85 artiklist 15 lg 2. Kuni 31.08.2007.a kehtinud LS redaktsiooni § 204 lg 1 sätestas, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (digitaalse sõidumeeriku) mällu salvestatud andmete järgi. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 (edaspidi määrus) art 15 lg 2 kohaselt juht kasutab salvestuslehte või mälukaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või mälukaarti ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või mälukaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see oli ette nähtud. Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud,
- a)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata, või
- b)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. 5 Ärakiri 4-07-4478 Kui IB lisa kohaselt sõidumeerikuga varustatud sõidukis viibib mitu juhti, siis tagab iga juht, et tema juhikaart asetatakse sõidumeeriku õigesse avasse. Kui sõidukis on mitu juhti, teevad juhid vajaduse korral salvestuslehtedes muudatusi, nii et I lisa II peatüki punktides 1 kuni 3 osutatud teave on registreeritud selle juhi salvestuslehel, kes tegelikult juhib. Sama artikli lg 3 kohaselt juht - tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale, - kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:
- a)märgi alla : juhtimisaeg;
- b)muud tööd – mis tahes tegevus peale sõiduki juhtimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta)
(1)artikli 3 punkti a tähenduses, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks kas transpordisektoris või väljaspool seda ning need tuleb registreerida märgi all;
- c)valmisolekuaeg – direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punkti b tähenduses tuleb registreerida märgi all;
- d)märgi alla: töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas puudub süüteokooseis, kuna vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 3821/85 (edaspidi määrus) art 15 lg 2 esimesele lausele kasutab juht salvestuslehte või mälukaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Määruse art 15 lg 2 esimesele lausele järgnev regulatsioon käsitleb eeltoodust tulenevalt sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamist ja kannete tegemist alates hetkest, mil juht alustab sõitmist või võtab sõiduki üle ning vastavalt art 15 lg 2 teisele lausele salvestuslehte ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Seega on juht kohustatud tegema kandeid sõidumeeriku salvestuslehtedele alates sõidu alustamisest s.o salvestuslehe sisestamisest kuni tööpäeva lõpuni, mitte aga puhkepäevadel kui juht sõidukit ei juhi, seega tööd ei tee. Kohus leiab, et nimetatud määruse art 15 lg 2 tõlgendamisel on kohane lähtuda süstemaatilisest tõlgendamisviisist, millest tulenevalt tuleb silmas pidada määruse konteksti, kuna sõnu saab harva adekvaatselt mõista isoleeritult st üksikuina. Seega peab nii määruse ja artikli terviku mõttes selgusele jõudmiseks lähtuma sellest, et määruse üksikud sätted moodustavad integreeritud terviku, mis teenib ühte eesmärki, millest tulenevalt peab üksikuid lauseid vaatlema koos kogu asjassepuutuva määruse tekstiga. Seega ei ole kohane tõlgendada artikli üksikuid lauseid määruse kontekstist väljarebituna, mis võib viia eksitavate tulemusteni. Kohtuväline menetleja on oma vastuses välja toonud, määruse tõlgendusel tähendab „kui juht ei viibi sõidukis” muuhulgas ka puhkeaega. Vastavalt töö- ja puhkeaja seaduse §-le 2 lg 2 on puhkeaeg aeg, mis ei ole tööaeg. Sellise tõlgenduse tulemusena jõuab tõepoolest järelduseni, nagu oleks juht kohustatud kasutama salvestuslehte ka puhkepäevadel, mis läheb aga otsesesse vastuollu määruse art 15 lg 2 esimese lause mõttega – seega ei ole selline tõlgendamine kooskõlas määruse kontekstiga. Kohus seisukohal, et kuna M. Rootalu’l olid 04. ja 05. augustil 2007. a puhkepäevad (s.o laupäev ja pühapäev) ja ta ei juhtinud nimetatud päevadel sõidukit ega võtnud sõidukit üle, siis M. Rootalu’l puudus kohustus kasutada sõidumeeriku salvestuslehti ja teha sinna muid kandeid tulenevalt art 15 lg 3 taande punktidest a-d. Seega puudub käesolevas väärteoasjas süüteokoosseis, ei ole kohtul alust edasi minna õigusvastasuse ja süü hindamise juurde. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 10.08.2007. a kiirmenetluse otsus nr 115137648 väärteoasjas nr 2500,07,001751 tuleb tühistada ja lõpetada menetlus Martin Rootalu suhtes Liiklsuseaduse § 74-11 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 alusel, kuna väärteo toimepanemine M.Rootalu poolt ei oel tõendamist leidnud. . Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg 2. 6 Ärakiri 4-07-4478 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7