4-08-2279\12

4-08-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil

1. a., Tallinnas Väärteoasja number 4-08-2279 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Väärteoasi Madis Helmi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a. otsus Kaebuse esitaja Madis Helm (ik: 37111265215) Istungil osalenud isikud kohtuväise menetleja esindaja, politsei juhtivkonstaabel Üllar Kütt RESOLUTSIOON
4. Pärnu Maakohtu 10.04.
5. a otsus Madis Helmi väärteoasjas nr 4-08-2279 jätta muutmata.
6. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 17.juunist
7. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonnas 20.02.
9. a. Liiklusseaduse ( edaspidi LS ) § 74 -1 lg.2 tunnustel koostatud väärteoprotokolli nr. AB 842482 1 kohaselt juhtis Madis Helm 20.02.
10. a. kell 14.55 Järvamaal, Imavere vallas, Imavere-Viljandi-Karski-Nuia maantee
11. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Hilux, regi. nr. xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. M. Helmi suhtes oli varasemalt koostatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.
12. Pärnu Maakohtu 10.04.
13. a otsusega tunnistati menetlusalune isik M. Helm süüdi LS § 741 lg 2 järgi ning teda karistati väärteo toimepanemise eest 10 päevase arestiga. Kohus luges menetlusaluse isiku M. Helmi poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokolliga (tl.3 ), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja H.T ütlustega (tlk 5) ning M. Helmi suhtes 28.
15. a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 13). Kohus leidis, et menetlusalune isik M. Helm on väärteo toimepanemises süüdi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtus ei selgunud. Kohus märkis, et menetlusalust isikut M. Helmi on varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest 13 korral, sealhulgas arutatava õigusrikkumisega sarnase liiklusalase rikkumise eest. Lisaks rahatrahvidele on menetlusalust isikut M. Helmi karistatud lühiajaliste arestidega. Varasemad rahatrahvid on menetlusaluse isiku M. Helmi poolt osaliselt tasumata, mis tõendab, et see karistusliik ei ole ilmselgelt oma eesmärki täitnud. Seetõttu pidas maakohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut M. Helmi arestiga. Maakohus leidis, et kuna ka lühiajalised arestid ei ole täitnud oma eesmärki, tuleb uue süüteo eest karistusena kohaldada varasemast pikemaajalist aresti.
16. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik M. Helm apellatsiooni, milles ta vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, paludes arest asendada rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Apellant leiab, et tema karistamine arestiga on liiga karm ja ta võib selle tulemusena kaotada oma töökoha ning majanduslikku raskusse võivad sattuda tema 4 ülalpeetavat last. Apellandi väitel saab ta aresti kandmiseks töölt puhkust võtta alles
17. a. novembris. M. Helm märgib, et rahatrahvid on tal osaliselt tasumata füüsilise isiku pankroti tõttu, kuid peale pankrotimenetluse lõppu vabastatakse aresti alt tema pangakontod ning tal on võimalik trahvid tasuda.
18. Kohtuvälise menetleja esindaja Ü. Kütt vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja arvamusega, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus ning esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 2
20. Menetlusaluse isiku M. Helmi poolt toimepandud õigusrikkumiste hulk ja iseloomu ning varem karistusena mõistetud rahatrahvide osalisene tasumata jätmine tõendavad süüdlase kestvat soovimatust õiguskorda järgida. Eelnevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada menetlusalust isikut M. Helmi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagada õiguskorra kaitse. Rahatrahvide pikajalist mittetasumist ei saa põhjendada menetlusaluse isiku poolt muude kohustuste täitmise või täitmata jätmisega. Menetlusalusel isikul M. Helmile oli 4 lapselise perekonna ülalpidamise kohustus teada enne järjekordse õigusrikkumise toimepanemist, kuid see teadmine tema otsustusi seaduskuuleka käitumise kasuks ei ole mõjutanud. Seetõttu on kohtukolleegium veendunud, et appellatsioonis väljendatud muret perekonna ja laste ainelise toimetuleku üle - kasutab menetlusalune isik M. Helm karistusena mõistetud aresti vältimiseks ning see pole hinnatav õigusvastase teo tegeliku hukkamõistu või puhtsüdamliku kahetsusena, mis võiks põhjendada maakohtu otsuse ümbervaatamist mõistetud karistuse osas. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus õigesti menetlusaluse isiku M. Helmi süü suurust, tema karistust kergendavate ja seda raskendavate asjaolude puudumist. Karistusena on arest mõistetud alla seaduses sätestatud sanktsiooni keskmist määra.
21. Kohtukolleegium nõustub menetlusalusele isikule M. Helmile Pärnu Maakohtus mõistetud karistuse liigi ja määraga ega pea väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 153 lg 4 p 1 antud õigust kasutades vajalikuks maakohtu otsuse põhistuste kordamist. Ringkonnakohus märgib vaid, et menetlusalusele isikule M. Helmile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalusega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
22. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10.aprilli 2008.a. otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP P.RANDMA 3