Väärteoasi nr.4-08-6144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuli 2008.a., Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6144 Kohtukoosseis kohtunik : Aare Kaldma kohtuistungi sekretär : Reelika Käis Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja tõlk : Aivar NÕGEL’i väärteoasi süüdistuses “Liiklusseaduse” §74’ lg.2 järgi Aivar NÕGEL; is.kood 37509155712; elukoht : X; varem väärteokorras korduvalt karistatud; /ilmumata/ Lõuna PP Valga Politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Tops RESOLUTSIOON Lähtudes “Liiklusseaduse” §20 lg.1 ja §74’ “Väärteomenetluse seadustiku” §90, §113 ja §137, kohus otsustas: lg.2 ning Süüdi mõista ja karistada Aivar NÕGEL’it “Liiklusseaduse” §74’ lg.2 järgi arestiga kaksteist
(12)päeva. Kohustada Aivar NÕGEL’it ilmuma Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda aresti kandmisele kümne
(10)päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Valga Politseijaoskonda aresti kandmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult 7 päeva jooksul otsuse lõpposa kuulutamisest (16.07.2008.a.) apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ja esitades sellisel juhul 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavuse päevast (16.07.2008.a.) põhjendatud apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD Väärteoprotokolli sisu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Valga liiklusjärelevalve grupi juhtivkonstaabel Jaanus Tops’i poolt 31.05.2008.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB 999451 kohaselt süüdistatakse Aivar Nõgel’it selles, et ta juhtis 31.05.2008.a. kella 10.10 ajal X linnas X tänaval endale kuuluvat sõiduautot Daewoo Espero (reg.nr. xxx xxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt (11.02.2007.a.) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. A.Nõgel’i käitumine on kvalifitseeritud LS §74’ lg.2 järgi /tl.2/. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et väärteoasja kohtueelsel menetlemisel on kohaselt järgitud kõiki menetlusnorme ning väärteo asjaolude tuvastamine ja tõendite kogumine on toimunud kooskõlas kehtiva menetlusõigusega, mistõttu isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Kohtuväline menetleja avaldab, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud märkasid sõidukit, mida juhtis A.Nõgel ning olles teadlikud sellest, et isik on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, peeti isik kinni ning tuvastati isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine. Juhiloa puudumist ja sellest teadlikkust on menetlusalune isik kinnitanud ka ülekuulamisel. Seega leiab kohtuväline menetleja, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta. Kuna isikut on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest kolmel korral ning kõik varemmääratud rahatrahvid on isikul tasumata, palub kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes karistusliigina aresti kestvusega 20 päeva. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Ta on saatnud kohtule e-maili teel teate, milles teatab seoses komandeeringus viibimisega kohtuistungile ilmumata jäämisest. Protokollilise määrusega ei aktsepteerinud kohus menetlusaluse isiku põhjendusi, sest isikule oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ette teatatud piisava ajavaruga /tl.10/, mistõttu menetlusalusel isikul oli võimalus seada oma elukorralduslikud toimingud selliselt, et tal oleks võimalik kohtu määratud ajal menetlustoimingule (kohtuistungile) ilmuda. Samuti arvestas kohus asjaolu, et isik menetlusalune polnud teatisele lisanud mingitki tõendit temal istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta ega olnud taotlenud asja arutamise edasilükkamist. „Väärteomenetluse seadustik“ (VtMS) (RT 50/02-313) §90 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse väärteoasja ilma menetlusaluse isikuta. Kuna menetlusalusele isikule on kohtukutse kätte toimetatud juba 09.07.2008.a. /tl.10/ ning menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole lugenud tõendatuks isikul istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning arvestades asjas kogutud tõendite piisavust ja kohtuvälise menetleja sellekohast taotlust, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks väärteoasja arutamist-lahendamist ilma menetlusaluse isiku isikliku osavõtuta kohtuistungist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lahendi põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et isik on süüdi inkrimineeritava väärteo toimepanemises ning isikut tuleb karistada. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (LS §74’) „Liiklusseaduse“ (LS) (RT 92/02-531) §20 lg.1 sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus leiab, et menetluses tuvastatuga on veenvalt tõendatud fakt, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Väärteotoimikus sisalduvate dokumentaalsete tõenditega /tl.5/ ning kohtuvälise menetleja seletustega on tõendatud, et Lõuna PP Valga PJ konstaabel Margus Mets’a 11.02.2007.a. otsusega on A.Nõgel kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Kohtuvälise menetleja seletuste ning menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis /tl.3/ fikseerituga on tõendatud, et A.Nõgel juhtis 31.05.2008.a. kella 10.10 ajal X linnas X tänaval endale kuuluvat sõiduautot Daewoo Espero (reg.nr.xxx xxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud tõendite objektiivsuses ja tegelikule reaalsusele vastavuses, sest eriliigilistes tõendites sisalduvad faktilised asjaolud on kattuvad ning puudub mõistlik põhjus ja vajadus politseitöötajate poolt faktiliste asjaolude moonutamiseks. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et on tõendatud eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, milline käitumine on kvalifitseeritav ja karistatav LS §74’ lg.2 järgi. Karistus LS §74’ lg.2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusliigi ja –mahu kindlaksmääramisel arvestab kohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; samuti aga süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema enda suhtumist toimepandud õiguserikkumistesse. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KarS §56 mõtte ja regulatsioonieesmärgi kohaselt peab isikule määratav karistus mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (teenima preventiivset eesmärki) ja – kaitsma õiguskorra huvisid. Kohtud on oma varasemates lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu selle, et olukorras, kus aastast-aastasse hukkub liiklusõiguserikkumiste tagajärjel riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid üldsusele selge signaali sellest, et liiklusõiguserikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Siit johtuvalt peab isikule määratav karistus teenima ka positiivse üldpreventsiooni eesmärki. Karistusregistri andmete põhjal on menetlusalust isikut viimase kahe aasta jooksul väärteokorras karistatud 3-l korral 8-s süüteofaktis, kusjuures eranditult kõik süüteod on seotud liiklusalaste õiguserikkumistega ning nendest 3-l korral on menetlusalust isikut karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kohus leiab, et isiku käitumisharjumus toimida kestvalt õigusvastasel viisil viitab isiku passiivsele suhtumisele õiguskorda ja –kohustustele, loob süvendatud eeldused isiku poolt uute õiguserikkumiste toimepanemise võimalikkuse osas ning kinnitab isiku suhtes senini kohaldatud karistusteliigi- ja mahu preventiivse eesmärgipärasuse mittesaavutatust. Kohtu sellekohase järeldushinnangu õigsust veenab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku suhtes on 15.06.2008.a. algatatud väärteomenetlus samuti LS §74’ lg.2 tunnustel, milline väärteoasi tuleb kohtus arutusele 01.10.2008.a.. Kohus lisab, et kohtuvälise menetleja kinnitusel menetlusalune isik ei tööta ning isikule varemmääratud rahatrahvid (kogusummas 27 200 krooni) täies ulatuses tasumata, milline asjaolu otsuse täidetavuse ja karistuse preventiivsuse seisukohalt muudab ebaotstarbekaks isikule karistusliigina rahatrahvi määramise. KrMS §57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid kohus asja menetlemisel tuvastanud ei ole. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemist üldohtlikul viisil (KrMS §58 p.7). Kohus leiab, et teadvalt ja korduvana mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ning eelneva juhtimiselt kõrvaldamisega, seadis reaalsesse ohtu nii menetlusaluse isiku kui ka kaasliiklejad (s.h. liiklusjärelevalvetoiminguid –peatumismärguanne- teostavad politseiametnikud) ning esines süvendatud oht nii eelmainitud isikutele kui ka süüteosündmusega vahetult mittehõlmatud isikute varale ja/või julgeolekule. Eeltoodud põhistustest johtuvana asub kohus seisukohale, et on vajalik ja põhjendatud määrata isikule LS §74’ lg.2 järgi karistusena arest kestvusega 12 päeva. Otsuse täitmisele pööramine „Väärteomenetluse seadustik“ (VtMS) (RT 50/02-313) §203 lg.2 kohaselt pööratakse kohtuotsus süüdlase karistamise kohta täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates 10 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele VtMS §205 sätestatud korras. Arvestades menetlusalusele isikule aresti mõistmise otsuse jõustumise korral isikul elukorralduslike toimingute teostamiseks kuluvat aega, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks võimaldada isikul asuda aresti kandmisele 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. A.Kaldma kohtunik 16.07.2008.a.