Toimik nr 1-08-9096 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9096 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jonas Putvinskase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juulil 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Jonas Putvinskas, isikukood: 36811110377, keskharidus, emakeel- vene keel, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383, § 384, määras: Jätta Jonas Putvinskas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jonas Putvinskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jonas Putvinskas on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 14.10.2005 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 08.12.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.03.2005 ja lõpp 28.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.07.
- 1
(3)Kinnipidamisasutusest Jonas Putvinskase kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava vanemad on surnud, õde elab Inglismaal ja sidemed temaga puuduvad. Endise elukaaslasega on samuti sidemed katkenud. Vabaduses omab kriminaalse taustata sõpru, kes on teda abistanud. Kinnipeetav vangistuse ajal ei töötanud ega omandanud ühtegi eriala või tööoskust. Enamuse ajast on kinnipetav veetnud vanglas ning seetõttu puuduvad töökogemus ja –oskused. Mineviku probleeme tunnistab, hariduse oamdamisse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt, vabaduses loodab asuda õiguskuulekale teele. Kinnipeetav on vabaduses tarvitanud kangeid narkootilisi aineid, ligikaudu korra nädalas mängis hasartmänge. Kinnipeetav ei ole agressiivne, käitumiselt on rahulik, heasoovlik ja arutlev. Suhtumine korda ja ametnikesse on positiivne. Ohustatuse osas märgib vangla, et kinnipeetav viibib vanglas neljandat korda, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Seda suurendab tööoskuse ja eriala ning elukoha puudumine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik kinnipeetava Jonas Putvinskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetava suhtes esinevad uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid – puudub elukoht; isikul keskharidus, kuid puuduvad kutseoskused, tööstaaž ja kindel töökoht; isikul on probleeme suhtlemisoskustega; suhted elukaaslase ja lapsega on katkenud; vabaduses tarvitas kangeid narkootikume ja mängis korra nädalas hasartmänge; elustiililt hoolimatu ja riskeeriv, enamuse ajast veetnud vanglas. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku, tema poolt toime pandud kuritegude raskust, kindla elu- ja töökoha puudumist, korduvat karistatust ning käitumismustrist ja narkootikumide tarvitamisest tulenevaid riske, ei ole kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine otstarbekas. Jonas Putvinskas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu selgitas, et ta suhtles vangistuse ajal oma sõbraga, samuti oma sugulasega – J. S.. Viimane on nõus lubama tema juures elama. Korter on kolmetoaline, peres on 1 laps. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Jonas Putvinskas on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema poolt oli sooritatud raske rahva tervise vastu suunatud kuritegu. Süüdimõistetul puudub sotsiaalne tugi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jonas Putvinskas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jonas Putvinskase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem korduvalt kohtulikult karistatud, viibib vangistuses neljandat korda, on varem ära kandnud pikaajalise 6-sstase vangustuse, ja uus, esimese astme narkootikumide levitamisega seotud kuritegu, oli toime pandud katseaja kestel. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Jonas Putvinskase suhtes oma eesmärki täitnud. Kinnipeetav on varem, 08.12.2003 kohtuotsusega määratud kriminaalhooldusele, 15.11.2004 kohtumäärusega oli katseaeg pikendatud, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Kinnipeetaval on keskharidus, kuid puudub töökogemus, -oskused ja eriala, ning seetõttu on ka töökoha leidmine raskendatud. Ei ole andmeid selle kohta, et kinnipeetaval oleks mingi tuluallikas. Samuti puudub kindel elukoht ja sotsiaalselt toetav võrgustik. Kinnipeetava vanemad on surnud ja lähisugulastega kontakt puudub. Kinnipeetav on esitanud kohtule avalduse, et tal on elukoht sugulaste juures Tallinna linnas, kuid see väide on tõendamata. Ka ei ole märgitud avalduses, 2
(3)milliste sugulastega on tegemist ning millised on seal elamistingimused. Ka kriminaalhooldusametnik ei ole seda uurinud ega kohtule usaldusväärseid andmeid esitanud. Süüdimõstetu isiksust tõendava dokumendi kehtivus lõppes juunis 2008, Viru vangla sotsiaalametnik jättis oma kohustuse täitmata ega abistanud süüdimõistetut dokumendi vormistamisel. Samuti kriminaalhooldusametnik jättis kontrollimata isiku võimaliku elukoha, millele süüdimõistetu osutas kirjalikult. Süüdimõistetu käitumine vanglas on hea, kuid see ei kaalu üle käitumist enne vanglasse minekut. süüdimõisetu õigusevastast Arvestades Jonas Putvinskas poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Jonas Putvinskase temale Viru Maakohtu 14.10.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)