4-08-1443\3

4-08-1443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1443 (2230,08,000069) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Gennadi Sooperi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Oleg Lodeikini 05.02.2008 otsusele nr 2230,08,000069 Gennadi Sooperi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Gennadi Sooper, IK: 34912120224, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Gennadi Sooperi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Oleg Lodeikini 05.02.2008 otsusele nr 2230,08,000069 Gennadi Sooperi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni määratud põhikaristuste ja lisakaristuse osas rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Oleg Lodeikini 05.02.2008 otsus nr 2230,08,000069 Gennadi Sooperi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni määratud põhikaristuse ja lisakaristuse osas muutmata.
5. Lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so alates 10.05.2008 ja lõpeb 09.09.2008 kaasaarvatud.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtuotsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.05.
7. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 09.04.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Oleg Lodeikini 05.02.2008 otsusega nr 2230,08,000069 karistati Gennadi Sooperit LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et menetlusalune isik 11.01.2008 kell 09.50 Tallinn-Pärnu-Ikla tee
9. kilomeetril Saue vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 14 km/h võrra, sõites kiirusega 112 +/-8 km/h, rikkudes sellega LE § 76 p 1 ja 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1 ja LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Gennadi Sooper kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, taotledes lisakaristuse määra vähendamist 1 kuuni või karistada rahatrahviga. Uue otsuse tegemisel arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et ta ei tekitanud ohtu enesele ega teistele liiklejatele. Kiiruse ületamiseks olid mõjuvad põhjused: möödasõidul ei rakendunud kiiruse piirik, mis on korda tehtud. Alkomeetri näit oli 0,
10. Oli kindel, et on kaine, eelmisel õhtul jõi ära ühe õlle söögi kõrvale. Öösel magas väga halvasti, võib-olla ei seedinud välja. 35 aastat on olnud seaduskuulekas autojuht. Määratud karistusest on hämmelduses. Lootis, et karistatakse rahatrahviga kui suur see ka poleks, kuid arusaamatuks jääb karistuse rangus. Lisakaristus on selgelt selline karistus, mida ei ole ära teeninud. Osutab transporditeenust FIEna ja see on ainuke sissetulek. Iga kuu tuleb maksta jooksvad arved: kütuse kulud, remondi arved, veoauto ostu laen, kommunaalmaksed. Tööandjatega on kokkulepe, et tagab neile igal ajal transportteenuse ja kui ta ei ole kuu aja jooksul osutanud neile sobival ajal transportteenust, siis võivad nad tema teenustest loobuda ja otsida endale uue teenusepakkuja. On 9 aastat osutanud teenust lepingut rikkumata. Kui juhtimisõigus võetakse neljaks kuuks, siis on faktiliselt ilma kõigist klientidest. Üksiküritajal on praegu raske toime tulla. Tahtis FIEna tegutsemise lõpetada ja minna firmasse tööle, kuid vanuse tõttu öeldi ära. Seetõttu palub kergendada määratud karistust, kuivõrd toime pandud väärtegu ei ole sellist karmi karistust väärt. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et selle aasta kolm esimest kuud on olnud nii kehvad, et on töötanud vaid 20 päeva. Kui tööst ilma jääb, siis võib auto müüki minna, samuti maja. Võib täiesti pankrotti minna. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses toodud väiteid tõendanud, et töötab transportteenuse osutajana. Mõlemad rikkumised on enamohtlikud, kuivõrd seavad ohtu nii kaebuse esitabnud isiku enese kui ka teiste liiklejate tervise ja vara. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis kaebaja mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Peale selle juhtis kaebuse esitanud isik mootorsõidukit, ületades lubatud suurimat sõidukiirust. Seejuures on kaebajale teada, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on karistatav ning arvestades juba aastaid meedia kaudu edastatud informatsiooni 2 mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikute poolt põhjustatud liiklusõnnetustest ja neile määratud karistustest, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisest, oli kaebajale teada ka asjaolu, et üldjuhul karistatakse selliseid isikuid lisakaristusega. Seega enne mootorsõiduki juhtima asumist pidi menetlusalune isik veenduma selles, et ta on kaine, kuivõrd talle oli teada, et ta oli eelnenud õhtul alkoholi tarvitanud ning alkoholi tarvitama hakates oli menetlusalusele isikule teada ka see, et ta peab järgmisel päeval tööülesannete täitmise tõttu mootorsõidukit juhtima. Seega menetlusalune isik pidi arvestama sellega, et mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis juhtima asudes on ta teistele liiklejatele ohtlik, teda võidakse sellise käitumise eest karistada peale põhikaristuse ka lisakaristusega ja tema töö tegemine võib sellest oluliselt takistatud saada või isegi võib seetõttu ilma jääda ka töökohast, so oma alalisest sissetulekust. Selline teadmine aga ei takistanud menetlusalust isikut ei alkoholi tarvitamast ega ka mootorsõiduki juhtimisele asumist alkoholijoobes. Peale selle on üldteada asjaolu, et pool liitrit heledat õlut lahtub organismist kolme tunniga ja seda sõltumata terviseseisundist. Seega ei ole kaebuses esitatud väide ühe pooleliitrise õlle tarvitamisest õhtusöögi kõrvale kuigi tõsiseltvõetav. Samas oli uue väärteo toimepanemise ajal menetlusalusel isikul ka kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, kuivõrd teda oli karistatud 19.09.2007 LS § 7435 lg 1 järgi. Seega ei ole pelgalt rahalised mõjutusvahendid suutnud menetlusalust isikut sundida uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kaebuses on lisakaristuse tühistamise või vähendamise vajadust põhjendatud sellega, et kaebajale on seoses töö iseloomuga juhtimisõiguse olemasolu vajalik, kuivõrd ta osutab transporditeenust. Kohus asub seisukohale, et kaebajale oli selline sissetuleku tagamiseks juhtimisõiguse säilimise vajadus teada ka enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ning juhtimisõiguse säilimise vajadus ei tekkinud kaebajal äkki ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Seega oli ta nii enne väärteo toimepanemist kui ka selle toimepanemise ajal teadlik, et põhiline viis sissetulekute säilimise tagamiseks on hoiduda liiklusalaste süütegude toimepanemisest, kuivõrd süüteo toimepanemise eest määratavad põhikaristus ja lisakaristus võivad oluliselt halvendada tema majanduslikku olukorda. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebajat karistati mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest aga rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja juhtimisõiguse äravõtmisega ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et menetlusalusele isikule on õigesti ja põhjendatult kohaldatud põhikaristust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd menetlusalusel isikul oli uue teo toimepanemise ajaks kustumata karistus ning senist praktikat arvestades on põhjendatult kohaldatud ka LS § 7419 lg 2 ettenähtud lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmata jätmine olnuks aga põhjendamatu. Seejuures on aga lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ning kohus leiab, et nii lisakaristuse tühistamise kui ka kergendamise taotluse osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud uute väärtegude toimepanemisest hoiduma ka ajal, mil menetlusalusel isikul on kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja sellel ajal pani menetlusalune isik toime raskeima liiklusalase väärteo. Mis puudutab rahatrahvi määra, siis leiab kohus, et puuduvad ka igasugused alused määratud põhikaristuse kergendamiseks. LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Kaebuse esitanud isikut on karistatud rahatrahviga maksimummääras. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitanud isik ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 14 km/h, siis on karistuse määramine maksimummääras põhjendatud ning alus selle karistuse leevendamiseks puudub. Kaebuses on asutud seisukohale, et kaebuse esitanud isik ei tekitanud oma rikkumisega ohtu enesele ega teistele liiklejatele. Kohus leiab, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes iseenesest juba on ohtlik käitumine nii rikkuja enese kui ka teiste liiklejate suhtes, kuivõrd alkoholijoobes juhi tähelepanuvõime on pärsitud ja ta ei 3 suuda oma seisundi tõttu kiiresti reageerida muutuvale olukorrale. Kui aga selline juht ületab ka lubatud suurimat sõidkiirust, siis seda ohtlikum ta liikluses on. Juhul, kui kaebuse esitanud isik oleks loonud ka liiklusohu või kui sellele oleks järgnenud ka liiklusõnnetuse põhjustamine, siis ei oleks piirdutud vaid nende karistustega, millised kaebuse esitanud isikule vaidlustatud otsusega määrati. Kaebuses on asutud ka seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumises on ka karistust kergendav asjaolu, kuivõrd kaebuse esitanud isik on oma käitumist kahetsenud. Kohus leiab, et sellist asjaolu on ka lisakaristuse määra valikul arvestatud, kuivõrd lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 4