Väärteoasi nr. 4-08-6138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aulike Salo Määruse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-6138 Väärteoasi MKi väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Vaidlustatud määrus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 27.05.2008.a. kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise määrus väärteoasjas nr. 2314,07,040391 Menetlusosalised kaebuse esitaja Bert Brosman Asja läbivaatamine kaebuse esitaja esindaja, vandeadvokaadi vanemabi, Indrek Sirk kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakond kirjalikus menetluses RESOLTUSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4, kohus määras: Jätta rahuldamata Bert Brosmani esindaja Indrek Sirgi poolt esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ülemkomissar Valdo Põderi poolt 27.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2314,07,040391 tehtud määrusele. Kohtumäärus jõustub 30.06.2008.a. ega ole edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 22.11.2007.a. toimus Harju maakonnas, Harku vallas, Instituudi tee 2 asuva maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid MK, kes juhtis sõiduautot Xxx reg. märgiga xxx ning Bert Brosman, kes juhtis sõiduautot Xxx reg. märgiga xxx. Kõnealuse sündmuse kohta alustatud väärteomenetluse käigus koostati väärteoprotokoll MKile LS § 7417 lg 1 järgi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalist kahju Bert Brosman. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt keeldus QBE Eesti Kindlustuse AS algselt kahju hüvitamisest tuginedes LKindlS § 45 lg 2, kuna poolelioleval väärteomenetlusel on kahju hüvitamise otsuse tegemisel oluline tähtsus. 03.04.2008.a. tutvustas komissar Rene Birk väärteomaterjale Bert Brosmani esindajale Indrek Sirgile osaliselt. Tutvustamata jäetud tõendite avaldamise kohta tegi Indrek Sirk 10.04.2008.a. kirjaliku taotluse, mille Põhja PP Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak jättis 08.05.2008.a. rahuldamata määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Taotluse rahuldamata jätmist ning andmete avaldamise keeldumise aluseks tõi kohtuväline menetleja VTMS §
- Samuti selgitas menetleja, et kahjude hüvitamiseks pole vaja politsei otsust, tal on õigus teha omapoolne otsus asjas, mille alusel on võimalik viia kahjude hüvitamise otsustamine lõpuni. Nimetatud määrusele esitas 21.05.2008.a. Bert Brosmani esindaja Indrek Sirk kaebuse Põhja Politseiprefektuuri prefekt Raivo Küüdi nimele, taotledes kaebuse esitaja õiguste rikkumise tunnistamist ning väärteotoimiku materjalide avaldamist. 27.05.2008.a. koostas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ülemkomissar Valdo Põder osakonna juhi ülesannetes määruse, millega rahuldas taotluse väärteomaterjalide avaldamise kohta osaliselt, jättes kohtuvälisele menetlejale õiguse otsustada, millises ulatuses avaldada tunnistaja Bert Brosmanile väärteomaterjale. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuvälise menetleja juht tunnistaja õiguste rikkumist väärteomenetluse materjalidega tutvumisel. Ülemkomissar Valdo Põder põhjendas oma otsustust asjaoluga, et käesoleval ajal on Bert Brosman väärteomenetluses tunnistaja ning väärteomenetluse objektiivsuse huvides ei ole võimalik tunnistajale tutvustada kogutud materjale täies ulatuses, kuivõrd see võib kahjustada väärteomenetluse huve, kuna saadud andmed võivad mõjutada tunnistajat oma ütlusi kohandama teiste tunnistajate poolt antud ütlustega, mis hilisemalt ei võimalda kohtuvälisel menetlejal neid objektiivselt hinnata. Samuti sisaldavad tunnistajate ütlused nende eraelulisi andmeid ning kirjeldavad ka liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi. Kohtuvälise menetleja juhile jääb arusaamatuks saadavate andmete kasutamise eesmärk. Kuigi igal isikul on õigus väärteomenetluse raames esitada taotlusi kogutud tõendite avaldamiseks, siis kohtuväline menetleja peab lähtudes kogutud tõendite sisust otsustama, millises ulatuses ta kogutud materjalid avaldab. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud, missugust isiku õigust on rikutud ning millisest õigusaktist tuleneb õigus, mida kohtuvälises menetluses on kahjustatud. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Bert Brosman käesolevas väärteoasjas tunnistaja. Vastavalt VTMS § 16 on väärteomenetluses menetlusosalisteks menetlusalune isik ja tema kaitsja Seega ei kuulu menetlusosalise kategooriasse kannatanu ja tema esindaja. Kuigi VTMS ei kasuta kannatanu mõistet, on viimane siisku hõlmatud menetlusvälise isiku mõistega. Kannatanuks on isik, kes sai kahju väärteo tulemusel. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on Bert Brosman isikuks, kes sai kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel varalist kahju ning tal ei ole võimalik kasutada liiklusõnnetuses osalenud sõidukit. Esitatud kaebuses on põhiküsimuseks, kas ning missuguses ulatuses on Bert Brosmanil õigus tutvuda toimunud liiklusõnnetuse kohta kogutud materjalidega. Õigesti viitab oma kaebuses esindaja Indrek Sirk, et VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul, s.t. käesoleval juhul MKil, õigus tutvuda väärteotoimikuga. Kuigi esindaja ei nõustu olukorraga, kus kogututd meterjalide avaldamisest keeldumine seab liiklusõnnetuses osalenud juhid ebavõrdsesse olukorda, siis arvestama peab ka asjaolu, et MK on käesolevas asjas menetlusaluseks isikuks, misõttu on tal kooskõlas VTMS § 19 ning § 69 õigus tutvuda ka tema poolt toime pandud väärteo kohta kogutud materjalidega. Kolmandate isikute õigust tutvuda kohtuvälise menetluse andmetega reguleerib VTMS §
- Nimetatud sättele on viidatud ka kohtuvälises menetluses koostatud määrustes, põhjendades väärteo toimepanemise kohta kogutud tõendite osalist avaldamist Bert Brosmani esindajale. VTMS § 62 sõnastuse kohaselt on andmete avaldamine seotud ajalise piiranguga - otsuse tegemise ajaga. Kohtule esitatud materjlidest nähtuvalt, ei ole antud väärteoasjas tehtud otsust, mistõttu on ka piiratud väärteoasjas kogutud andmete avaldamine. Sõltumata sellest kuidas Bert Brosmani käsitleda, kas tunnistajana või kannatanuna, tuleb tema suhtes kohaldamisele VTMS § 62, kui kohtuvälise menetluse andmete avaldamine kolmandale isikule. Missuguses ulatuses väärteo toimepanemise kohta kogutud tõendid avaldatakse, otsustab kohtuväline menetleja, kuna nimetatud säte paneb kohtuvälisele menetlejale kohustuse ja vastutuse tagada üksnes lubatud informatsiooni edastamine viisil ja ulatuses, millega ei kahjustata väärteomenetlust ning isikute seadusega kaitstavaid õigusi ja huve. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kõnealuses asjas kohtuväline menetleja leidis, et menetluse jätkamine on vajalik ning asja objektiivsuse huvides ei ole võimalik avaldada Bert Brosmani esindajale kogu väärteotoimikut ning kohtuväline menetleja on määruses oma seisukohti ka motiveerinud, siis ei ole menetlusõigust rikutud. Kohus nõustub Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 08.05.2008.a. ja 27.05.2008.a. määrustes toodud motiividega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses enam korrata. Harju Maakohtule esitatud kaebuses toodud asjaolusid on kohtuvälise menetleja juht juba 27.05.2008.a. määruses käsitlenud ning kohus ei tuvastanud väärteoasja materjale uurides uusi asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse eelpool nimetatud määruste tühistamiseks. Vormivigade kohta märgib kohus, et need ei ole mingil moel rikkunud kaebuse esitaja õigusi ega vabadusi ega ole toonud endaga kaasa sisuliselt ebaõiget lahendit. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et 10.04.2008.a. esitatud taotlust ei oleks saanud lahendada määrusega kohtuvälise menetleja tegevusele. Juhul, kui käsitleda esitatud taotlust kaebusena, siis on tõepoolest rikutud on ka VTMS § 77 lg 1 toodud kaebuse lahendamiseks ettenähtud 5-päevast tähtaega. Samas peab aga möönma, et juhul, kui Põhja PP Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänaki määrust käsitleda määrusena VTMS § 77 mõistes, siis on õige selles toodud viide kaebekorrale maakohusse. Seega oli vandeadvokaadi abil Indrek Sirgil õigus koheselt peale Riho Tänaki poolt tehtud määruse saamist esitada 10 päeva jooksul kaebus Harju Maakohtule, mitte aga adresseerida kaebust kohtuvälise menetleja juhile, mis on toonud kaasa olukorra, kus viidates VTMS § 77 on kohtuvälises menetluses tehtud kaks määrust. Eelnevat ei saa aga käsitleda kaebuse esitaja õiguse rikkumisena, kuivõrd isikule oli tagatud järgnev kaebeõigus kohtus. Küll aga ei nõustu kohus kaebuses viidatud TsMS § 230 lg 1 ja § 232 lg 2, mille kohaselt on tõendite esitamise kohustus pooltel ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Nimetatud sätted reguleerivad tõendite esitamist ning hindamist hagimenetluses kohtus ning nendele viitamine ei ole asjakohane saamaks tutvuda väärteomenetluse käigus kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selle üle, et kindlustusseltsil on õigus koguda iseseisvalt tõendeid. Nähtuvalt väärteomaterjalidest on kindlustusseltsi QBE Estonia esindaja pöördunud informatsiooni saamiseks 27.12.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri poole seonduvalt liiklusõnnetusega, milles osalesid MKi ja Bert Brosmani poolt juhitud sõidukid. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud protsessiõiguse norme, siis ei kuulu Bert Brosmani esindaja Indrek Sirgi kaebus rahuldamisele. Aulike Salo Kohtunik