4-08-5767\1

4-08-5767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5767 (2376,08,003602) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Villu Viirna kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.05.2008 otsusele nr 2376,08,003602 Villu Viirna karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Kohtuesindusteenistus Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitanud isik: Villu Viirna, IK: 38702164227, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Villu Viirna kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.05.2008 otsusele nr 2376,08,003602 Villu Viirna karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.05.2008 otsus nr 2376,08,003602 Villu Viirna karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.06.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.05.2008 otsusega nr 2376,08,003602 karistati Villu Viirnat LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 01.05.2008 kell 13.30 Kuusalu vallas Jõelähtme-Kemba
6. kilomeetril Harjumaal mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 126 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Villu Viirna kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et ta on nõus sellega, et selle teo eest tuleb karistada, kuid leiab, et kas lisakaristust ei peaks üldse kohaldama või tuleks lisakaristust vähendada miinimumini. Töötab autojuhina ning juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks tähendab töö kaotust, ehk sissetuleku kaotust. Vastavalt KarS § 56 sätetele arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti tuleb arvestada süüdi oleva isikut. Villu Viirna sai oma tegudest aru. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Põhikaristus rahatrahvi näol 2400 krooni on piisav et mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ta ei ole kuritahtlik liikluseeskirja rikkuja, iseloomustus töökohast on positiivne, ta sai oma tegudest aru ja siiralt kahetseb toimepandut. Lisakaristuse kohaldamine ei ole kohustuslik, seda kohaldatakse kas kohtuvälise menetleja või kohtu äranägemisel. Kui kohaldati lisakaristust, siis on vaja seda põhjendada, miks seda kohaldati ja miks just 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas asunud leidnud, et kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebuse muutmata. Kaebuse esitaja on korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid. Nende eest määratud rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud ja ta paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Kaebuse esitanud isikule karistuse määramisel on arvestatud eelnevalt määratud karistusi ja rikkumise iseärasusi. Karistus on määratud alla maksimummäära, mis olnuks LS § 7422 lg 2 kohaselt 50 trahviühikut ning lg 4 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus, tutvunud kaebaja selgituste, kohtuvälise menetleja arvamuse ja väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine märgitud kui LE § 126 p 3 sätete rikkumine. Rikkumise kirjelduses on märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 km/h +/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h kui liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim kiirus oli 50 km/h. Väärteoprotokolli koostaja arvates pani menetlusalune isik toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et sõitis võõras kohas ja ei pannud tähele märke ja tagant tulev auto ei hoidnud piisavalt pikivahet. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse leevendamiseks või tühistamiseks alus puudub. 2 LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kui menetlusalune isik on märkinud, et ta sõitis võõras kohas ja ei pannud tähele liiklusmärke, siis kohtu arvates ei ole selline põhjendus tõsiseltvõetav. Kohus leiab, et just võõras kohas tuleb olla eriti ettevaatlik, kuivõrd teeolud on juhi jaoks tundmatud ja need võivad juhi jaoks ootamatult muutuda, mistõttu tuleb eriti hoolikalt jälgida liikluskorraldusvahenditel olevat informatsiooni ja keeldusid ning piiranguid. Kui juht ei suuda tähele panna isegi liikluskorraldusvahendeid, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta ei oleks suuteline järgima liikluseeskirja nõudeid. Väärteoprotokolli märgitud lisaselgitus selle kohta, et tagant tulev sõiduk ei pidanud piisavat pikivahet, ei ole kohtu arvates üldse arvestatav, kuivõrd tagant tulev sõiduk ei saa mõjutada menetlusalust isikut unustama liikluskorraldusvahendeid, millised on eespoolse nähtavusulatuse piires. Seega, jättes liikluskorraldusvahendid tähelepanuta, rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja teadlikult ja tahtlikult. Vastavalt liikluseeskirja § 5 sätetele peab liikleja juhinduma LE lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Seega rikkus menetlusalune isik kõige elementaarsemat liikluseeskirja nõuet, mis kohustab liiklejat juhinduma liikluskorraldusvahendi nõuetest, mistõttu on selline juht äärimiselt ohtlik kaasliiklejatele ja iseendale. Juhul, kui menetlusalune isik ei pea oluliseks enda elu või tervist, siis võiks ta pidada oluliseks teiste oma, kelle elu ja tervis ning vara on ohus menetlusaluse isiku üleoleva suhtumise tõttu liikluseeskirja nõuetesse. Kõigil liiklejatel on õigustatud ootus, et ka teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest seda aga menetlusaluselt isikult oodata ei saa. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli ja on väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda, heaolu ja mugavust. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis võib takistada teda edasi tegutsemast alal, milline on tema ainukeseks sissetulekuks. Liikluseeskirja nõuete rikkumiste eest määratud karistuste rohkus aga viitab ilmselgelt sellele, et menetlusalune isik suhtub võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt ja tema antud selgitustest ja põhjendustest saab järeldada, et ta peab lubatud sõidukiiruse ületamist loomulikuks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase poolteise aasta jooksul viiel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul neli kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seni määratud rahatrahvid on menetlusalune isik tasunud ning jätkab järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületava rahatrahvi määramine igati põhjendatud, kuivõrd väiksemas määras rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud oodatud suunas. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik on saanud oma teost aru. Kohtule tundub taoline väide arusaamatuna, kuivõrd ka kõigil eelnevatel kordadel on menetlusalune oma teost aru saanud, kuid see ei takista teda toime panemast järjest uusi väärtegusid. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui seni ainus kohaldatud karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste hulk viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et talle on juhtimisõiguse säilimine vajalik, kuivõrd vastasel juhul kaotaks ta töö ja seetõttu ka sissetuleku. Samas arvestades seda, et teda 3 on selle juhtimisõiguse kasutamisel liikluseeskirja tahtlike rikkumiste eest korduvalt karistatud, siis uute rikkumiste toimepanemine näitab, et menetlusalune isik, kellel on varasem korduv kogemus liiklusalaste väärtegude toimepanemise ja nende eest määratavate karistuste osas, eelistas juhtimisõiguse säilitamisele järjekordse tahtliku liiklusalase väärteo toimepanemist. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks nii töökoha säilimisel kui ka sissetuleku saamisel. Kaebuse esitanud isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus peab olema teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud vastutusest liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega on ta teadlik ka sellest, et osade liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest võidakse kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja seda ka nagu kaebuses märgitud, omal äranägemisel teinud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on seda teinud põhjendatult. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks vähendada vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Kohtu arvates olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine sootuks põhjendamatu. Mis puudutab tööandja taotlust juhtimisõiguse säilitamise kohta, siis menetlusaluse isiku tööandja ei ole kohtumenetluse pool ning ta ei saa väärteomenetluses taotlusi esitada, mistõttu ei saa kohus sellist dokumenti ka arvestada. Tööandja iseloomustus annab pildi küll töötaja käitumisest töökohal, kuid kahjuks ei kattu see menetlusaluse isiku karistusandmetega, mis näitavad menetlusaluse isiku ilmselgelt üleolevat suhtumist liikluseeskirja nõuetesse ja kohus ei saa seda iseloomustust vaidlustatud otsuse läbivaatamisel tõendina arvestada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 4