4-08-4505 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-4505 (10220082153305; 2302,08,010935) Kohtunik Märt Toming

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Julia Švets, IK: 48012080242, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Julia Švetsi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonnna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Meelis Orusaare 01.05.2008 kiirmenetluse otsusele nr 10220082153305 (2302,08,010935)

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonnna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Meelis Orusaare 01.05.2008 kiirmenetluse otsus nr 10220082153305 (2302,08,010935)

§ 741

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so rahatrahvi määra, so 4200 krooni osas muutmata.

1. Tühistada otsus määratud karistuse täitmise osas ja teha uus otsus, määrates rahatrahvi tasumise KarS § 66 lg 2 alusel tasumisele ositi 7 kuu jooksul võrdsetes osades 600 (kuussada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.06.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.07.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.07.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonnna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Meelis Orusaare 01.05.2008 kiirmenetluse otsusega nr 10220082153305 (2302,08,010935) karistati Julia Švetsi LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni selles, et tema 01.05.2008 kell 01.40 Suur-Sõjamäe 4 parklas Tallinnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, pannes sellega toime LE § 70 p 1 rikkumise ja LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles leitakse, et menetlusalune isik ei ole nõus trahvi summaga, ta on kahe lapse ema ja mehelt ei saa mingit toetust, tal endal ei ole võimalik tööle minna kuna peab olema väikeste lastega kodus ja elab oma ema palgast, juhtis mootorsõidukit esimest korda ja eesmärk oli proovida kuidas on autoroolis olla. Mingil juhul ei oleks sõitnud sõiduteele ega ohustanud liiklust või jalakäijaid. Kahetseb oma tegu ja palub vabandust, kuid arvab, et määratud rahatrahv on liiga karm. Kirjutas kiirmenetlusele alla kuna on ebakompetentne nendes asjades ja ei teadnud, et võib keelduda. Esmakordse liiklusalase rikkumise eest on maksimaalne rahatrahv 3000 krooni. Tahab istungile AI, kes istus rikkumise ajal kõrvalistmel ja on auto omanik. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et 3000 kroonise rahatrahvi ülemmäärast esimese rikkumise korral on kuulnud tuttavatelt, kelle sugulased töötavad liikluspolitseis. Taotleb rahatrahvi määra vähendamist nii palju kui võimalik, kuivõrd ei tööta ja tal on kaks last. Ei ole võimeline nii suurt trahvi tasuma. Kui teda peatati, siis küsiti dokumente ja ta teatas, et tal dokumente ei ole, kuivõrd ta käekott varastati ära. Kunagi ei ole sellises situatsioonis olnud ja arvas, et hakatakse isikuandmeid kontrollima. Kästi allkirju kirjutada ja kõik oli eesti keeles, mistõttu ei saanud aru. Ei saanudki aru, et oli kiirmenetlus. Tunnistajana üle kuulatud AI seletas, et sõitsid öösel linnas ringi ja J.Švets tahtis proovida autoga sõita. Sõitsid parklasse, mis oli tühi, kedagi seal ei olnud. Ei jõudnud veel gaasigi anda kui tuli politsei ja neid peatati. J.Švets kutsuti politseiautosse ja kui sealt väljus, siis küsis J.Švetsilt kui palju talle trahvi määrati. J.Švets ei saanud küsimusest aru, ta ei saanudki aru, et teda karistati. Teadis, et J.Švetsil puudub juhtimisõigus, kuid arvas, et kuigi juhtimise üleandmine on karistatav, siis parklas sõitmine ei ole nii ühiskonnaohtlik. Teab ka seda, et ei ole õigust mootorsõiduki juhtimist õpetada. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Kui kohus leiab, et trahvi tasumine tuleks määrata ositi, siis peab võimalikuks, et trahvi tasumise võib määrata ositi 6 kuu jooksul 700 krooni kaupa kuus. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuses on asutud seisukohale, et esmakordse liiklusalase väärteo toimepanemise eest on ette nähtud maksimaalse karistusena rahatrahv kuni 3000 krooni. Kohtule jääb taoline väide arusaamatuks, kuivõrd vastavalt LS § 741 lg 1 sätetele on sellise väärteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või arest kuni 30 päeva. Vastavalt VTMS § 55 lg 2 p 1 sätetele on kiirmenetluses tehtud otsusega võimalik füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühiku ulatuses. Seega on kaebuses toodud väide rahatrahvi 3000 kroonise piirmäära kohta alusetu ja seadusest mittetulenev. Kaebaja on väitnud, et ta ei oleks mingil juhul sõitnud sõiduteele. Kohtu arvates ei ole taolisel väitel mingit tähtsust ning sellised asjaolud ei muuda toime pandud väärteo iseloomu ega 2 välista väärteokoosseisu. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Suur-Sõjamäe 4 parklas ning vastavalt Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 sätetele moodustab tee ka parkla. Pigem pidanuks kaebuse esitanud isik enne väärteo toimepanemist kaaluma kas tasub väärtegu toime panna, eriti veel olukorras, kus süüteo eest määratav karistus võib tema majanduslikku olukorda oluliselt halvendada. Seega väärtegu toime pannes võttis kaebuse esitanud isik riski ja tegu toime pannes pidi ka sellega arvestama. Kaebuses on väidetud ka seda, et kaebuse esitanud isik juhtis mootorsõidukit esimest korda ja eesmärgiks oli proovida kuidas on autoroolis olla. Kohtu arvates on taoline käitumine eriti ohtlik nii kaebuse esitanud isiku enese kui ka teiste sõidukis viibivate isikute elule ja tervisele ning võimalike kaasliiklejate elule ja tervisele ning varale, kuivõrd isikul puudub kaebuse kohaselt igasugune mootorsõiduki juhtimise kogemus ning mootorsõiduk ei pruugi varasema kogemuse puudumise tõttu alluda kaebuse esitanud isiku tahtele ja kaebuse esitanud isik ei ole seetõttu võimeline mootorsõidukit valitsema ja ta võib kaotada kontrolli mootorsõiduki üle. Sellises olukorras mootorsõiduki juhtimisele asumine on kohtu arvates eriti vastutustundetu. Õppesõitu viivad läbi vastava koolituse saanud isikud ning õppesõitu tehakse selleks ette nähtud kohtades, tagamaks kõrvaliste isikute turvalisuse. Suur-Sõjamäe 4 parkla selliseks kohaks aga kindlasti ei ole ning tunnistaja A.Iljassovil puudub ka õigus õppesõitu läbi viia. Kaebuses ja kohtuistungil on kaebuse esitanud isik väitnud, et kuna dokumendid olid eestikeelsed, siis ta ei saanud aru sellest, et tema suhtes alustati väärteomenetlust ja arvas, et taheti tuvastada tema isikut. Ometigi nähtub kiirmenetluse otsuse tagaküljelt, et kaebuse esitanud isik on oma õigustega väärteomenetluses tutvunud ning need õigused on kirjutatud vene keeles, mida kaebuse esitanud isik valdab. Isiku tuvastamiseks aga ei ole teadupärast vaja isikule õigusi väärteomenetluses tutvustada. Peale selle on ta kirjutanud seletuse selle kohta, et sõitis juhiloata, sest tahtis õppida autoga sõitma. Kohtu arvates ei ole sellisel seletusel mingit puutumust isiku tuvastamisega ja kaebuse esitanud isik on üheselt aru saanud, milles on asi ja miks ta seletuse kirjutab. Seejuures on ta andnud allkirja ka kiirmenetlusega nõustumise kohta. Juhul, kui kaebuse esitanud isik ei oleks aru saanud toimuvast, oleks ta oma senise elukogemuse ja hariduse puhul seda ka märkinud. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku väited selle kohta, et ta ei saanud toimuvast aru, on paljasõnalised ega ole tõsiseltvõetavad. Kaebuses on väidetud, et kaebuse esitanud isik ei ole nõus määratud rahatrahvi määraga, kuivõrd on kahe lapse ema ja ta ei saa mehelt mingit toetust. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik võtab väärtegu toime pannes riski selles osas, et teda võidakse karistada, mis võib tema majanduslikku olukorda halvendada või piirata tema vabadust. Igaüks, kes soovib, et tema majanduslik olukord ei halveneks, hoidub käitumast viisil, mis seda võiks põhjustada. Kohtu arvates on tegemist ohtliku ja tahtlikult toime pandud väärteoga, mistõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr on proportsionaalne inkrimineeritud teo raskuse ja süü suurusega ning alus karistuse kergendamiseks puudub. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku sissetulekud on kaebuse kohaselt piiratud, kuigi kaebusele ei ole lisatud ühtegi sellekohast tõendit, siis peab kohus menetlusaluse isiku võimalikku majanduslikku ja perekondlikku olukorda arvestades võimalikuks määrata rahatrahvi tasumise ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 3