Obsah (12)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juulil 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-9575 (kohtueelses menetluses

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: Tunnistada Risto Remmel süüdi karistusseadustiku (KarS) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Risto Remmel kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda Risto Remmel katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xxx-xx xxxxx xxxxxxxxxxx, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- , töövõi õppimiskoha vahetamiseks. tühistada Risto Remmeli suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. 2. tunnistada Raivo Laanvee süüdi karistusseadustiku (KarS) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Raivo Laanvee ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda Raivo Laanvee katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxxx , ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- , töövõi õppimiskoha vahetamiseks. tühistada Raivo Laanvee suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. 1.1 Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Risto Remmeilt sundraha 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1652.70 ( üks tuhat kuussada viiskümmend kaks kr ja 70

1. s)ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu solidaarselt Raivo Laanveega 4704 ( neli tuhat seitsesada neli ) krooni riigi kasuks; 2.2.2 Raivo Laanveelt sundraha 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1652.70 ( üks tuhat kuussada viiskümmend kaks kr ja 70
2. s)ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu solidaarselt Risto Remmeliga 4704 ( neli tuhat seitsesada neli ) krooni riigi kasuks; 2.2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend Risto Remmeli videosalvestus, mis asub DVD –R – l nr. 6328 401+EE 9328 jätta kriminaalasja juurde ja ekspertiisiobjektid pitseeritud karbis kuuluvad hävitamisele. 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 165.90 (ükssada kuuskümmend viis kr ja 90
3. s)krooni, Endel Tomsonile 165.90 ( ükssada kuuskümmend viis kr ja 90
4. s)krooni. 2.2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsja allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: Risto Remmelile mõistetavaks karistuseks KarS § 415 lg 1 järgi kaheaastane vangistus. KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Risto Remmel kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda Risto Remmel katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Raivo Laanveele mõistetavaks karistuseks KarS § 415 lg 1 järgi kaheaastane vangistus. KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Raivo Laanvee ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda Raivo Laanvee katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav, tema kaitsja ja seaduslik esindaja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud motiveeringud 2.
3. Risto Remmelile ja Raivo Laanveele esitatud süüdistused asjaolud ja õiguslikud Risto Remmelit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema toimetas 07.03.2008.a. ebaseaduslikult so ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 10 elektridetonaatorit, mis kujutavad endast lõhkeseadeldise olulist osa, sõiduautoga MercedesBenz 300 registreerimisnumbriga 671MFI Soome Vabariigist Eesti Vabariiki Võhma linna oma elukohta xxxxx xxx-xx, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 09.03.2008.a. Seejärel tema koos Raivo Laanveega toimetasid elektridetonaatorid 09.03.2008.a. kella 10.00 ajal Ugala kaupluse ja lillepoe juurde Võhma linnas Tallinna t 26, , kus nad plahvatuse tekitamiseks asetasid 2-3 detonaatorit lillepoe trepi käsipuu metalltorusse ning ühendasid elektridetonaatorid Raivo Laanvee akudrelli akuga, mille tulemusena moodustus lõhkeseadeldis ja toimusid plahvatused. Samal päeval kella 12.00 ajal Risto Remmel koos Raivo Laanveega toimetasid ülejäänud elektridetonaatorid Tallinn-Viljandi maantee ääres asuva Toidutare juurde aadressile Viljandimaa, Kõo vald, Soomevere küla, kus samal viisil, so ühendades elektridetonaatorid juhtmete abil akudrelli akuga, pandi kokku lõhkeseadeldise, mille panid plahvatama parkimisplatsi juures puuriida piirdeks olevas metalltorus. 3 Lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kasutamisega pani Risto Remmel toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtueelses menetluses on Risto Remmelile esitatud kahtlustus KarS § 405 lg 2 järgi lõhkeseadeldisega plahvatuse tekitamises. Prokurör selles osas Risto Remmelile süüdistust ei esita, kuna plahvatustega ei põhjustatud ohtu teise isiku elule, tervisele või varale, mis on nimetatud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Plahvatuste tekitamine kujutab antud juhul endast lõhkeseadeldise muud ebaseaduslikku käitlemist ja on seega hõlmatud KarS .õ 415 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. Risto Remmeli tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 415 lg 1 järgi. Raivo Laanveed on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema toimetas koos Risto Remmeliga viimase elukohast xxxxx xxxxxx xxxxx xx-xx 09.03.2008.a. kella 10.00 ajal ebaseaduslikult so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 10 elektridetonaatorit, mis kujutavad endast lõhkeseadeldise olulist osa, Ugala kaupluse ja lillepoe juurde Võhma linnas Tallinna t 26, , kus plahvatuse tekitamiseks asetasid 2-3 detonaatorit lillepoe trepi käsipuu metalltorusse ning ühendasid elektridetonaatorid Raivo Laanvee akudrelli akuga, mille tulemusena moodustus lõhkeseadeldis ja toimusid plahvatused. Samal päeval kella 12.00 ajal Raivo Laanvee koos Risto Remmeliga toimetasid ülejäänud elektridetonaatorid Tallinn-Viljandi maantee ääres asuva Toidutare juurde aadressile Viljandimaa, Kõo vald, Soomevere küla, kus samal viisil, so ühendades elektridetonaatorid juhtmete abil akudrelli akuga, pandi kokku lõhkeseadeldise, mille panid plahvatama parkimisplatsi juures puuriida piirdeks olevas metalltorus. Lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku edasitoimetamise ja kasutamisega pani Raivo Laanvee toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtueelses menetluses on Raivo Laanveele esitatud kahtlustus KarS § 405 lg 2 - § 22 lg 3 järgi so kaasaaitamises lõhkeseadeldisega plahvatuse tekitamisele. Prokurör selles osas Raivo Laanveele süüdistust ei esita, kuna plahvatustega ei põhjustatud ohtu teise isiku elule, tervisele või varale, mis on nimetatud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Plahvatuste tekitamine kujutab antud juhul endast lõhkeseadeldise muud ebaseaduslikku käitlemist ja on seega hõlmatud KarS § 415 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. Raivo Laanvee tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 415 lg 1 järgi. 2.1.
4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. 4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Risto Remmel tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 415 lg 1 järgi; Raivo Laanvee tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 415 lg 1 järgi; 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 415 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Risto Remmeli karistamise kokkuleppemenetluses. Risto Remmeli karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 415 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Raivo Laanvee karistamise kokkuleppemenetluses. Raivo Laanvee karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6525 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10 875 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 5 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Risto Remmelil 1486.80 krooni ja kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu solidaarselt Raivo Laanveega 4704 krooni. Süüdistatava Risto Remmeli kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 165.90 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Raivo Laanveel 1486.90 krooni ja kriminaalmenetluse ekspertiisitasu solidaarselt Risto Remmeliga 4704 krooni. Süüdistatava Raivo Laanvee kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 165.90 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 4704 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtub ekspertiisiaktist nr. PL – 18 – 08 / 1570 (tl. 32 - 38). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Risto Remmelilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 1652.70 (1486.80 + 165.90) ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu solidaarselt Raivo Laanveega 4704 krooni riigi kasuks; 2) Raivo Laanveelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 1652.70 (1486.80 + 165.90) ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu solidaarselt Risto Remmeliga 4704 krooni riigi kasuks; Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid videosalvestus jätta kriminaalasja juurde ja ekspertiisi materjalid pappkastis tuleb

§ 126lg 3 p alusel hävitada.

6

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 7