4-08-2374\3

4-08-2374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-2374 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Heiki Kolk Tõlk Tatjana Talja Kohtuistungi toimumise aeg 26.05.2008.a. Väärteoasi Vitali Sõssojev´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 22.02.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314, 08, 003808 LS § 7422 lg 2 järgi. Kaebuse esitaja Vitali Sõssojev (isikukood 37311270302; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse kohtuesindusteenistuse konstaabel Jaak Paju. RESOLUTSIOON
2. Kaebus rahuldada osaliselt. 2.Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 22.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314, 08, 003808 osaliselt s.o. 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise osas.
3. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel mõista Vitali Sõssojevile lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.
4. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 22.02.2008.a. otsusega väärteoasjas määras Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar K. Palits V. Sõssojevile liiklusseaduse (LS) LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses s.o. 2 400 krooni ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Otsuse kohaselt 02.02.2008.a. kella 00.37 ajal juhtis V. Sõssojev Tallinnas, Peterburi tee 58c mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h, sõites kiirusega 80+/-3 km/h. 1.2 Esitatud kaebuses taotleb V. Sõssojev otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb juhtunut ning on nõus rahatrahviga. Edaspidi püüab ta kaebuse kohaselt käituda korralikult ja viimasel ajal ei ole rikkunud liikluseeskirju. On nõus põhikaristusega, kuid palub mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigust. On arvel tööhõiveametis. Tööhõiveameti poolt õpib autojuhi D kategooriat, lootes saada hästi tasuvat tööd, kuna on avaja toita suurt peret, 3 last (4, 10,13 aastane). Õppimine on seotud sõitmisega ja ilma loata ei saa eksameid sooritada. Kursuste peale on kulutatud teatud summa raha ja on piinlik alt vedada häid inimesi, peret ja riiki.
5. Kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja ametnik, et V. Sõssojevi poolt toimepandud kiiruse ületamine on tõendamist leidnud ja on õigesti kvalifitseeritud. Karistuseks on temale määratud rahatrahv 2400 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning see vastab toimepandud teo raskusele ja isikule V. Sõssojevile on juba 2006 aastal määratud 1500 kroonine rahatrahv, kuid juhtimisõigust pole ära võetud, 15 veebruaril 2007.a. on määratud järgmine rahatrahv 1200 krooni, juhtimisõigust ära ei võetud. Sellele järgnes järgmine rikkumine. Isikut on rahatrahviga karistatud eelnevalt kolm korda, kuid juhtimisõigust pole ära võetud. Iga järgmine karistus peab olema eelmisest raskem. Kuna rahatrahvid ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma, siis tuleb kohaldada lisakaristust. Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et V. Sõssojevi suhtes on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Ka pärast arutatavat süütegu on V. Sõssojevit karistatud veel kahel korral liiklusalaste üleastumiste eest ning paljasõnalised on tema lubatused edaspidi järgida kõiki liikluseeskirja nõudeid. 2.
6. Kaebuse esitaja V. Sõssojev selgitas kohtuistungil, et juhtimisõigust omab ta alates 1999 aastast. Ta töötab taksojuhina ja kiiruse ületamised on seotud sellega, et inimestel on kiire ja nad tahavad kiiresti sihtpunkti jõuda. Antud juhul ületas kiirust, sest inimene oleks muidu lennukile hilinenud. Kui juhtimisõigus ära võetakse, ei saaks toita oma peret kolm kuud. Peres töötab üksinda, naine on kodune, kõige noorem laps on 4 aastat vana. Naisel on radikuliit, ta ei saa töötada. On nõus suurema rahatrahviga, kuid palub otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas.
7. Kohtu seisukoht ja põhjendused. 3.1 Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses leiab, et esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §123 kohaselt juhindub kohus kaebuse 3 arutamisel sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 3.2 Väärteo kirjelduse kohaselt: „ Juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 km/h +/- 3 teel, lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui26 km/h“ . V. Sõssojevi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta tunnistab kiiruse ületamist, kinnipidamisel näitasid politseiametnikud kiiruse mõõtmise näitu, kiiruse mõõtmist ta ei vaidlusta. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 02.02.2008.a. kell 00.37 mõõdeti Peterburi tee 58c V. Sõssojevi poolt juhitud MB 300D, registreerimismärk 642 MGS kiiruseks 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kohus leiab, et V. Sõssojevi poolt juhitud sõiduauto MB, 300D, registreerimismärgiga 642 MGS, kiiruse ületamine 02.02.2008.a. Peterburi tee 58c on tõendamist leidnud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi s.o. mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetri tunnis. 3.3 Kohus tühistab kohtuvälise menetleja ametniku otsuse lisakaristuse osas, kuna selle lisakaristuse määramisel ei ole tegelikult arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. Samuti väärib kohtu arvates tähelepanu ka õigusrikkuja majanduslik ja perekondlik olukord. Kuigi V. Sõssojevit on varasemalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, ei ole kõik need karistused määratud seoses kiiruse ületamisega. Kohus leiab, et kuigi antud juhul on lisakaristuse kohaldamine vajalik, tuleb lisakaristuse pikkuse määramisel arvestada KarS §des 56, 62 sätestatut. Arvestades isiku süüd, rikkumise raskust, teo toimepannud isikut ja teo toimepanemise tehiolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb V. Sõssojevile kohaldada lisakaristust s.o. juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. 3.4 VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 22.02.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2314, 08, 003808 osaliselt s.o. lisakaristuse kohaldamise osas ja raskendamata menetlusaluse isiku olukorda, teeb uue otsuse, millega määrab lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Määratud rahatrahvi osas jätab kohus otsuse muutmata. Kaebus rahuldada osaliselt. Kohtunik