4-07-5770\10

4-07-5770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-5770 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Britt Pallo, Heiki Kolk Kohtuistungi toimumise aeg 28.märts 2008a.,
2. mai 2008.a. Väärteoasi AS-i Saarmas kaebus Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni 27.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 8.01-29/13830 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-de 271 lg 2 ja 272 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja AS Saarmas (registrikood 10065408; asukoht: Tallinn, Magasini 20; juhatuse esimees Mihkel Koppel; kaitsja: Raul Palmaru; AB Concordia; Lennuki 22; 10145 Tallinn, e-mail: raul.palmaru@concordia.ee) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja – AS Saarmas juhatuse esimees Mihkel Koppel; kaitsja: Raul Palmaru; kohtuvälise menetleja ametnik – Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni esindaja Liivia Hirv RESOLUTSIOON Tühistada Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni 27.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 8.01-29/13830 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-de 271 lg 2 ja 272 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 27.09.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 8.01-29/13830 karistas Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni tööinspektor Endel Laurik AS-i Saarmas Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 271 lg 2 järgi rahatrahviga 6 000 tuhat krooni ja TTOS § 272 lg 2 alusel rahatrahviga 12000 krooni.Otsuse kohaselt on AS-i Saarmas üheliikmeline juhatus (hr Mihkel Koppel) toime pannud juriidilise isiku huvides (seoses töökohustustega) teo, mis vastab TTOS §-de 271 lg 2 j a 272 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisule, on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. KarS § 14 lg 1 alusel on juriidilise isku juhtivtöötaja poolt toimepandud rikkumine omistatav juriidilisele isikule.
4. AS –i Saarmas kaitsja esitas kaebuse, milles palub juhindudes VTMS § 115 tühistada kohtuvälise menetleja 27.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr 8.01-29/13830 osas, millega AS-i Saarmas karistati TTOS § 272 lg 2 järgi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tööõnnetust ei ole toimunud, mistõttu ei saanud seda ka uurida ja registreerida. Kaebuse eesitaja ei ole rikkunud Vabariigi Valitsuse 13.mai 2003.a. määruse nr 146 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord“ § 7 lg 1 sätteid ja kaebuse esitaja karistamine TTOS § 272 lg 2 järgi on alusetu, kuna kaebuse esitaja tegevuses puudub süüteokoosseis.
5. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde, leidis, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja M.K ütlused on ebausaldusväärsed, AS-is Saarmas ei ole tööõnnetust juhtunud. Väärteoprotokollis ei ole märgitud selle AS-i Saaramas juhtivtöötaja nime, kellele rikkumist ette heidetakse. AS Saarmas taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. Kohtuvälise menetleja ametnik avaldas kohtuistungil, AS-i Saarmas on karistatud vastavalt seadusele. Väärteoprotokolli lisas olevas uurimiskokkuvõttest nähtub, kelle suhtes väärteoprotokoll on koostatud. Seega ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
7. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja otsus tühistada. 5.1 Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 5.2 Kohtuvälise menetleja ametniku poolt on koostatud väärteoprotokoll selles, et : „ Kuigi tööõnnetus AS Saarmas töötaja M.K´ga toimus juba 10.mail 2007.a. ja ta on pikemat aega olnud töövõimetu, esitas AS Saarmas tööõnnetuse raporti alles 17.08.2007.a. pärast kannatanu abipalvet ja tööinspektori poolt 07.08.2007.a. tööandjale saadetud nõudekirja nr 8-1-30/
8. Tööandja ei ole välja selgitanud, mis põhjusel pesukäru auto tagaluugilt maha veeres (raportisse kirjutatud sõna „simulant“ ei saa lugeda õnnetuse põhjuseks) ning töötajale peale kukkus. Selle tõttu on tööandja poolt kavandamata ka vastavad meetmed õnnetuse tegelike põhjuste kõrvaldamiseks. Tööandja poolt rikuti Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korda (Vabariigi Valitsuse 13.mai 2003.a. määrus nr 146) § 7 lg 1 – Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi §-s 6 sätestatud korras ja koostab raporti 10 päeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates. Lg 4Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 3 toodud tööõnnetuse raporti neljas 3 eksemplaris. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja töötajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates. AS Saarmas puuduvad registreeritud andmed : M.K allkirjadega tõendatud töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise ning väljaõppe kuupäevad ja kestus; juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; täiendjuhendamise põhjus; töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; iseseisvale tööle lubamise kuupäev- vastavalt „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korrale“ (sots.min. 14.12.2000.a. määrus 80 §-dele 4,5,6,8; M. Kägu 13.augusti 2007.a. kirjalike ütluste alusel ei ole tööandja teda juhendanud, korraldanud väljaõpet ega vormistanud iseseisva töötamise luba. Kuni tööinspektori 07.08.07.a. nõudekirja esitamiseni polnud AS –s Saarmas viidud läbi transporttöödealast riskianalüüsi ja koostatud selle alusel kirjaliku tegevuskava töötajate tervisekahjustuste vältimiseks transporditöödel. AS Saarmas rikuti TTOS § 13 lg 1 – Tööandja on kohustatud: p 3 –korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; p 4 – töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks, ega teavitatud töötajaid töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, ohuteguritest ning tervisekahjustustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest (p5)“. 5.3 Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtupraktika kujundamisel on Riigikohus otsuses 3-1-1-19-07 p.8 märkinud, et : „ Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS § - le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega“. 5.4 Kohus leiab, et eelkõige peab juriidilisele isikule koostatud väärteoprotokollist selguma, kas teo on toimepannud juriidilise isiku organ või juhtivliige. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni inspektori poolt koostatud väärteoprotokollist nimetatud asjaolu ei nähtu. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist, kuidas on kirjeldatud teo toimepanemine olnud seoses juriidilise isiku huviga. Näiteks oleks selline huvi põhjendatud, kui teatud kohustuse täitmisega kaasneksid kulutused, kuid seoses kohustuse täitmata jätmisega on juriidiline isik vältinud kulusid. Koostatud väärteoprotokoll vastab paljuski uurimiskokkuvõttes märgitule ja kokkuvõttes märgitakse samuti üldsõnaliselt „tööandja“ poolt tegemata jäetud tegusid, kusjuures ettevõtte juhiks on märgitud asedirektorina Mihkel Koppel´it, tekstis p 5.3, et AS tegevjuht on hr Mihkel Koppel (tl. 14-18). Kuna aga Mihkel Koppelit ei seostata konkreetselt tööandja poolt tegemata jäetud tegudes, ei saa kohus seda asjaolu ise tuvastada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t. teada süüdistuse sisu (vt. RKL 3-1-1-84-07). Koostatud väärteoprotokollist neid asjaolusid ei nähtu ja märgitud puudust ei ole võimalik kõrvaldada menetluse käigus. 4
9. Ülalkirjeldatud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o AS Saarmas tegevuses väärteotunnuste puudumisega. Kohus ei võta seisukohta ega hinda väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, sest asja arutamisel on kohus seotud väärteoprotokollis märgituga ja ei saa tõenditest ise tuletada täiendavaid asjaolusid. Selliste asjaolude tuletamine tooks kaasa koostatud väärteoprotokolli muutmise, mis rikuks menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kohtunik