4-08-1079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juunil 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-08-1079 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
- juunil 2008.a. Väärteoasi Ivo Ollema kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkomissari Oleg Lodeikini otsusele väärteoasjas nr. 2318,07,011786 17.
- 2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ivo Ollema, kaitsja Rein Laid kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3 – Rahuldada Ivo Ollema kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari vanemkomissari Oleg Lodeikini otsus väärteoasjas nr. 2318,07,011786 17.01.2008.a. jätta muutmata rahatrahvi suuruse osas. Rahatrahv kuulub tasumisele Põhja Politseiprefektuuri arvele nr.10220035022014 Eesti Ühispank, kohustuslik märkida viitenumber
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2318,07,011786 17.01.2008.a. lisakaristuse osas ning jätta kohaldamata LS § 74-22 lg.2 alusel määratud lisakaristus. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
- juunil 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkomissari Oleg Lodeikini otsusele väärteoasjas nr. 2318,07,011786 17.01.2008.a., millega karistati Ivo Ollema’d LS § 74-35 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku suuruses summas s.o 3000 krooni ja LS § 74-22 lg.2 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni ning LS § 74-22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks Rikkumine leidis aset
- detsembril 2007.a. kell 12.29 Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Ristiku tn.51 juures , kus isik juhtis mootorsõidukit alkoholisisaldus ühes liitris väljahingaavas õhus oli 0,1 mg või rohkem ning kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 54 +- 3 km/h . Sellega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.3 , § 126 p.3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-35 lg.1 ja § 74-22 lg.2 järgi. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks kaevatava otsuse nii rahatrahvi ja lisakaristuse osas ja teeks uue otsuse, millega määraks leebema karistuse, kuna kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud , miks on kohaldatud nii põhikaristust kui lisakaristust antud rikkumiste eest maksimummääras. Kohtuväline menetleja –Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme, kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt õiguserikkumise toimepanemise kohta ja kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse muutmisega ja lisakaristuse mittekohaldamisega. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud väärteoasjas kogutud ja esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et isiku taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused sündmuskohal ja ka kohtuistungil antud ütlused, seega puudub vaidlus, kas Ivo Ollema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-35 lg.1 järgi ei ole otsuse teinud ametiisik menetlusõigust ja kaebaja õigusi rikkunud . Samuti on kiiruse ületamine kvalifitseeritud õigesti liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi (sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h) . Liiklusseaduse § 74-22 lg.4 näeb ette sellise rikkumise eest võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuks. Väärteo toimiku materjalidest nähtub, et Ivo Ollema ületas
- detsembril 2007.a. kell 12.29 Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Ristiku tn.51 juures kiirust, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 54 +- 3 km/h .Antud tänavalõigul oli selle ajahetkel lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h, seega ületas I.Ollema asulasisesel teel tavaolukorras lubatavat kiirust (50 km/h) ainult 1 km/h võrra. Käesoleva väärteoasja sündmusele eelnevalt on Ivo Ollemat karistatud viimati aprillis 2006.a. LS § 74-22 lg.2 alusel 1200.-kroonise rahatrahviga , mis on tasutud juunis 2006.a. KarS § 56 sätestab, et karistuse mõistmisel peab kohus ja kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (üldpreventsioon) .Kohtuväline menetleja on karistamisotsuses välja toonud, et KarS § 57 toodud karistust kergendavad ja KarS § 58 näidatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sealjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 58 annab suletud kataloogi ja kuna isiku varasem karistatus ei ole KarS § 58 näidatud karistust raskendav asjaolu, on keelatud käsitleda seda karistust raskendava asjaoluna. Küll on aga isiku karistatus piisavalt ilmekas asjaolu, mõjutamaks uut karistust, kuna uue süüteo toimepanemine viitab selle, et eelnevad karistused ei ole täitnud KarS §-s 56 täheldatud eesmärki- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse . Ivo Ollema on sündmuskohal andnud järgmisi ütlusi-„ Tundsin ennast olemas normaalses olukorras , läksin autot juhtima, kiiruse ületamises ei olnud tähelepanelik.“ Nendest ütlustest nähtuvalt leiab kohus, et Ivo Ollema ei vaidlusta õiguserikkumise fakti ja tunnistab oma süüd, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Ivo Ollema karistamine alkoholi jääknähtudega autorooli istumise eest ja kiiruse ületamise eest keskmisest suurema rahatrahviga täidab karistuse eesmärgi ning mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest .Lisakaristuse kohaldamine ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik. Kohtunik