4-08-4180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-4180 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Annika Hiiemäe Väärteoasi Sergei Gribuškin`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 08.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 35 2670,08,003631 Liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana kohtuvälise menetleja ametnikuna Sergei Gribuškin (ik 38301244213) Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7435 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas
- Jätta Sergei Gribuškin`i kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 08.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,003631 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Hansapank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 12.06.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 13.06.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 26.06.2008.a. 4-08-4180 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 16.03.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Ege Vaabel`i poolt väärteoprotokoll nr AB1002064 selle kohta, et 16.03.2008.a kella 17:10 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt ja Jannseni tn ristmikul juhtis S. Gribuškin mootorsõidukit (Honda Civic, r/n xxx xxx) kinnitamata turvavööga, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1 järgi. 08.04.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,003631 on määratud kohtuvälise menetleja poolt S. Gribuškin`ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, so 1860 krooni. Kaebuse sisu 30.04.2008.a laekus Pärnu Maakohtule S. Gribuškin`i poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et ei ole antud väärtegu toime pannud, so S. Gribuškin juhtis 16.03.2008.a mootorsõidukit eelpooltoodud kohas ja oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Eelnevat arvestades leiab S. Gribuškin, et tema käitumine ei sisaldanud süüteokoosseisu tunnuseid, mistõttu taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 09.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja S. Gribuškin`i kaebus rahuldamata. LS § 7435 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ilma turvavööta, seab ennast üliohtlikku olukorda ning see näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et mootorsõiduki juhtimise eest turvanõudeid rikkudes võidakse karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ehk siis kuni 3000 krooni. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud väide, et tema ei ole mootorsõidukit juhtinud ilma turvavööta, on ümber lükatud tunnistaja Andres Kiiver`i ütlustega. Kohtuväline menetleja on 2
(4)4-08-4180 seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Politseiamet, analüüsides viimase aasta liiklusõnnetusi, on jõudnud seisukohale, et peamiseks liiklusõnnetuste põhjuseks on ebaõige sõidukiiruse valik ja/või suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. Samas peab tõdema, et üliraskete tagajärgede põhjuseks on sageli turvavarustuse mittekasutamine, st liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv oleks nõuetekohase turvavarustuse kasutamise korral oluliselt väiksem. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning temaga koos sõidukis viibinud tunnistajate K P ja A M ütluste ning sündmuskohal viibinud politseitöötajate Andres Kiiver ja Ege Vaabel ütluste vahel. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust. Kaebaja Sergei Gribuškin ning tunnistaja Kadri Pais kinnitasid, et neil mõlemal oli sõidukiga sõitmise ajal turvavööd kinnitatud. Kaebaja kinnitas, et ta ei nõustunud pärast kinnipidamist liikluseeskirjade rikkumise faktiga. Samuti esitas ta politseile ka endapoolse vastulause. Tunnistaja Andres Mermet kinnitas, et istus autos tagaistmel ja nägi, et kaebajal oli turvavöö kinnitatud. Tunnistaja Andres Kiiver ütluste kohaselt oli ta koos Ege Vaabeliga tööülesannete täitmisel Pärnus. Tulles üle vana silla Tallinna mnt ristmiku suunas nägi, et Tallinna mnt algusest keeras välja Honda Civic. Ta nägi, et juhil oli turvavöö lahti. Ta ütles seda ka Ege Vaabelile. Mõlemad veendusid, et turvavöö on tõesti lahti. Nad keerasid auto ümber ja vaatas veel kord tagaaknast välja ja veendus veelkord, et turvavöö on lahti. Juht nimehel, otsis vasakult rinna kõrguselt midagi. Nad peatasid Honda Tallinna mnt – Jannseni tänava ristis kinni ja selgitasid kinnipidamise põhjust. Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda politseitöötaja Andres Kiiver kohtus antud ütlustes. Väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll on koostatud 16.03.2008.a. kella 17.10 ajal. Nimetatud kellaaeg viitab sellele, et sündmus toimus valgel ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et politseitöötajatel oli täielik ülevaade ees ja taga sõitvast sõidukitest, nad nägid sinna sisse ning nägid samuti ka seda, kas sõidukis viibijatel olid turvavööd kinnitatud või mitte. Tunnistaja A. Kiiver kinnitas, et nad mitmel korral nii eest, tagant kui külje pealt sõites veendusid, et juhil oli turvavöö lahti. Kõrvalistujal oli turvavöö kinnitatud ja ta ei varjanud 3
(4)4-08-4180 vaadet, veendumaks, et juhil oli turvavöö lahti. Tunnistaja kinnitas ka, et kui on kahtlusi kas turvavöö on kinni või lahti, siis autot ei peatata, peatakse vaid siis, kui kindlalt on turvavöö lahti. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et politseitöötajal oli täpne ülevaade sõidukis viibinutest ning sellest kellel turvavöö oli kinnitatud ja kellel mitte. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et politseitöötaja, kes viibis sõiduki lähedal nii ees, taga kui külje peal, nägi valesti. Kohus ei saa arvestada usaldusväärsetena tunnistajate K. Pais ja A. Mermet ütlusi, kuna K. Pais on kaebaja elukaaslane ja A. Mermet kaebaja sõber. Nimetatud tunnistajate ütlused võivad olla kantud soovist vabastada elukaaslane ja sõber vastutusest. Kaebaja on tõendina esitanud kaks fotot, milles ta istub sõiduautos kinnitatud turvavööga. Kohus leiab, et esitatud tõend ei lükka ümber seda, et kaebaja juhtis sõidututot lahtise turvavööga. Fotodelt ei nähtu, et need oleks tehtud 16.03.2008.a. Tallinna mnt-lt sõitu alustades. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist asjaolu, et Sergei Gribuškin juhtis sõidukit, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata ning pani oma tegevusega toime Liikluseeskirjade rikkumise § 68 p 5 järgi, Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leidis, et 16.03.2008.a. vanemkonstaabli Ege Vaabel poolt koostatud väärteoprotokoll on vastavuses VTMS § 69 kehtestatud nõuetele. Samuti on protokolli tehtud nõuetekohane märge (rist vastavas kastis) protokollile lisatud tõendi – tunnistaja ülekuulamise protokolli kohta. Nimetatud tõend on ära nimetatud ka protokolli osas, milline nimetab ära muud tõendid ja andmed. Otsuse tegemisel väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetanud, et kaebaja on asjas esitanud vastulause. Samas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et vastulauses esitatu ei anna väärteoprotokollis äratoodu ning sellele lisatud tunnistaja seletuse ümberlükkamiseks. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on vastulauses esitatut tõlgendanud õigusrikkumist mitteümberlükkava tõendina, ei anna antud juhul alust väärteootsuse tühistamiseks, kuna kohtuvälisel menetlejal on tõendeid hinnates õigus asuda seisukohale, et vastulauses esitatu ei ole muude tõenditega kinnitamist leidnud. Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi VTMS § 150 järgi. kohtuvälise menetleja poolt S. Gribuškini käitumises ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Talle kohaldatud karistus vastab KarS § 56 lg 1 kohaselt toimepandud teo raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et S. Gribuškini poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Imre Veberi 08.04.2008.a. väärteootsus muutmata. Anu Tammeniit Kohtunik 4
(4)