4-08-1294\3

4-08-1294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a. Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1294 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Väärteoasi Ürjo Jaama kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr.2314,08,000117 31.
2. 2008.a. RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3– Rahuldada Ürjo Jaama kaebus . Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsus väärteoasjas nr.2314,08,000117 31.01.2008.a. tühistada osaliselt. Jätta muutmata otsus väärteoasjas nr.2314,08,000117 31.01.2008.a. rahatrahvi suuruse osas. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsus väärteoasjas nr.2314,08,000117 31.01.2008.a. lisakaristuse osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosa konna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr.2314,08,000117 31.
3. 2008.a. , millega karistati Ürjo Jaamat liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses summas s.o 1800.- krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks .Rikkumine leidis aset
4. jaanuaril 2008.a. kell 15.30 Tallinnas, Järvevana teel, kus isik juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 32 km/h võrra, sõites kiirusega 106 +- 4 km/h Sellega rikkus Liikluseeskirja § 126 p.3 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 7422 lg.2 järgi. Ürjo Jaama esitas kaebuse Harju Maakohtule ülalmärgitud karistamisotsusele selle muutmise taotlusega .Nimelt tunnistab kaebaja, et juhul, kui on välistatud politseinike eksimus mõõdetava ja peatatud auto osas, on isik karistuse ära teeninud, kuid taotleb jätta alles juhtimisõigus, kuna eelneva Lääne Politseiprefektuuri poolt määratud karistuse kiiruse ületamise eest on ta kohtus vaidlustanud ja kohus on kaebuse rahuldanud ning selle karistusotsuse tühistanud. Kaebaja toob ära ka põhjendused, miks on tal vajalik juhilubade olemasolu s.t. isik ei saa mingilgi moel ilma juhtimisõigust omamata täita oma tööülesandeid.Ka on kohtuväline menetleja leidnud, et tegemist oli üldohtliku väärteoga, kuid ei ole seda väidet põhjendanud. Kaebaja väitel ei ole ta viimase ligi 6 kuu jooksul pannud toime ühtegi uut liiklusalast rikkumist, seega on oma käitumist muutnud, mistõttu tema liiklusest kõrvaldamine ei ole enam põhjendatud ja vajalik. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses, kuid leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud mingeid menetlusnorme, isiku süü on tõendamist leidnud ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja on arvestanud sanktsiooni kohaldamisel asjaolu, et kaebuse esitajal on ees kolm kehtivat karistust kiiruse ületamise eest ning eelnevad rahalised karistused sellise rikkumise eest ei ole kaebuse esitajat mõjutanud. Kohus arutab kaebust vastavalt VTMS § 120 lg.1-le kirjalikus menetluses. Kohus , tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja tutvunud väärteotoimiku materjalidega, leiab, et Ürjo Jaama kaebus kuulub rahuldamisele.Antud asjas puudub vaidlus rikkumise kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas. Kohus peab hindama teo toimepanemise asjaolusid ja kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse kohaldamise otstarbekust . Käesoleva väärteoasja sündmusele eelnevalt on Ürjo Jaama’t karistatud viimati juulis 2007.a. LS § 74-22 lg.1 alusel 240 .-kroonise rahatrahviga , mis on tasutud
5. juulil 2007.a.ning veel enne seda 18.04.2007.a. samuti LS § 74-22 lg.1 alusel rahatrahviga 300.-krooni (tasutud 03.05.2007.a. 18.12.2007.a. Paide PO poolt määratud rahatrahv LS § 74-22 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on Harju Maakohtu otsusega tühistatud . KarS § 56 sätestab, et karistuse mõistmisel peab kohus ja kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (üldpreventsioon) .Kohtuväline menetleja on karistamisotsuses välja toonud, et KarS § 57 toodud karistust kergendavad ja KarS § 58 näidatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sealjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 58 annab suletud kataloogi ja kuna isiku varasem karistatus ei ole KarS § 58 näidatud karistust raskendav asjaolu, on keelatud käsitleda seda karistust raskendava asjaoluna. Küll on aga isiku karistatus piisavalt ilmekas asjaolu, mõjutamaks uut karistust, kuna uue süüteo toimepanemine viitab selle, et eelnevad karistused ei ole täitnud KarS §-s 56 täheldatud eesmärki- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse .Ürjo Jaama on andnud rikkumise kohta ütlusi, mille kohaselt ta küll kahtles, et mõõdeti tema auto kiirust, kuid juhul, kui politseiametnik ei eksinud, on ta karistuse ära teeninud. Nendest ütlustest nähtuvalt leiab kohus, et Ürjo Jaama ei vaidlusta õiguserikkumise fakti ja tunnistab oma süüd, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Ürjo Jaama karistamine kiiruse ületamise eest keskmise rahatrahviga täidab karistuse eesmärgi ning mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest .Lisakaristuse kohaldamine ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik. Kohtunik