4-08-2268\2

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-08-2268

1. mail 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul kaebuse esitaja Ljudmilla Krassavina ja tema kaitsja Reet Vokk ning kohtuvälise menetleja esindajate Ülle Aliorg ja Pavel Boitsov osavõtul arutas 06.05.2008.a. kohtuistungil Ljudmilla Krassavina kaebust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu) 25.02.2008.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr
2. Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati Ljudmilla Krassavina´t Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut e. 600 krooni. Rikkumine seisnes selles, et Ljudmilla Krassavina 20.02.2008.a. kell 10.30 rikkus Tallinna Linnavolikogu
3. juuni 2006 määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna linna heakorra eeskirja § lg 1 p 11 nõudeid, s.o. olles kasutusel mitteoleva ehitise mõttelise osa omanik, ei taganud XXX ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorda – krunt oli risustatud, ning ei sulgenud sissepääsu hoonesse ja krundile. Ljudmilla Krassavina ei nõustunud kohtuvälise menetleja otsusega ja esitas 10.03.2008.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada väärteomenetleja otsus täielikult ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud asjaolu, kas isik oleks saanud teisiti käituda. Kui isikut süüdistatakse tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates, milline on kohustustele vastav käitumine ja kontrollida, kas isikul oli võimalik teha nõutavtegu. Kaebuse esitaja leiab, et XXX kinnistul asuv ehitises elavad inimesed – kaasomanikud Õ V ja M R ja seega pole tegemist kasutusel mitteoleva ehitisega. Kaebuse esitajal puudus eeltoodust tulenevalt võimalus täita Tallinna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 11 nõudeid ja sulgeda ligipääs ehitisele, kuna ehitist kasutavad seal elavad elanikud. Kuna Tallinna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 11 nõudeid ei saanud täita, ei täida kaebuse esitaja tegevusetus KOKS § 662 lg 1 täheldatud süüteokoosseisu. Teiseks heidab kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale ette väärteomenetlusnormide rikkumist. Nii puudub kaebuse esitaja seisukohalt kohtuvälise menetleja otsuses tõendite loetelu, mis kinnitavad kaebuse esitaja süüd. Kaebuse esitaja väite kohaselt ei ole ta ütlusi andnud. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja rakendas põhjendamatult kiirmenetlust, kuna asjas puudusid kiirmenetluse rakendamise eeldused – rikkumise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, muu hulgas seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Isik peab olema nõus kiirmenetlusega ja andma vastavasisulise allkirja, inimese nõus, isiku nõusoleku puudumisel ei saa kiirmenetlust kohaldada, vaid tuleb kohaldada üldmenetlust. 2 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus kaebus rahuldada ja väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja kaitsja taotluse mõista kaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulud summas 2 360 krooni. Kohtuväline menetleja palus jätta esitatud kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukohalt on alusetud kaebuse esitaja väited selle kohta, et väärteomenetluses on menetlusaluse isiku õigusi rikutud. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusaluse isiku süüd kinnitab kohtuvälise menetleja seisukohalt ka kohtuvälise menetleja poolt pärast otsuse tegemist kohtule esitatud Ragn-Sells AS teatis, et menetlusaluse isikuga oli sõlmitud prügiveoleping, mis öeldi üles 01.01.2007.a. ja et lepingus ettenähtud tasu on menetlusaluse isiku poolt tasumata. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et menetlusõigust käesoleva väärteomenetluse käigus rikutud ei ole. Väärteotoimikus asuvast menetlusaluse 25.02.2008.a. läbiviidud isiku ülekuulamise protokollis on kaebuse esitaja allkirjad selle kohta, et talle on selgitatud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, muuhulgas kiirmenetluse kohta käivaid norme. Kaebuse esitaja nõustus kiirmenetlusega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et nimetatud õiguste tutvustamine peab kajastuma kohtuvälise menetleja otsuses. Et tagada väärteomenetluses menetlusaluse isikute õigused, peab neid isikule tutvustama võimalikult varakult, kiirmenetluse läbiviimiseks on aga vajalik menetlusaluse isiku vastavasisuline nõusolek. Seega on mõistetav, et väärteoprotokolli puudumisel kantakse märkused menetlusalusele isikule õiguste selgitamise kohta mõne teise menetlustoimingu protokolli, käesoleval juhul on need märkused õigesti kantud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Ei ole asjakohased kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et kohtuväline menetleja andis kaebuse esitajale otsuse, millel puudub märge otsuse kättesaamise kohta. Esiteks kinnitab kaebuse esitaja ise, et on kohtuvälise menetleja otsuse käte saanud ja teiseks nähtub väärteotoimikus oleva otsuse koopiast, et kaebuse esitaja on kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud, mida kinnitab oma allkirjaga. Analüüsides kaebuse esitajale esitatud süüdistust sisuliselt, leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole esitanud väärteoasja menetledes ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebuse esitaja poolt KOKS § 662 lg 1 täheldatud teo toimepanemist. KOKS § KOKS § 662 lg 1 täheldatud süüteokoosseis on blanketne ja on seega kohtuvälise menetleja poolt sisustatud viitega Tallinna Linnavolikogu
4. juuni 2006 määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna linna heakorra §-le 5 lg 1 p 11 Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole rikkunud eelnimetatud heakorra nõuet, kuna pole tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oleks kasutusel mitteoleva ehitise kaasomanik. Kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt elab nimetatud hoones inimesi, kaasa arvatud kinnistu kaasomanikud, pole millegagi ümber lükatud. Kohtuvälise menetleja otsuses täheldatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu üheselt, et nimetatud hoonet ei kasutata, ka menetlusalune isik pole andnud ütlusi selle kohta, et nimetatud hoonet keegi ei kasuta. VTMS § 123 lg 2 ja 132 ei võimalda pärast kohtuvälise menetleja otsuse kuulutamist muuta etteheidetava teo 3 kvalifikatsiooni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab käesolevas asjas väärteomenetluse, kuna Ljudmilla Krassavina teos puuduvad väärteo tunnused. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p 3 ja § 135 lg 2,4 kohus o t s u s t a s:
5. Rahuldada Ljudmilla Krassavina kaebus.
6. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kaudu) 25.02.2008.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr
8. Lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega Ljudmilla Krassavina teos.
9. Mõista välja riigieelarve vahenditest Ljudmilla Krassavina kasuks 2 360 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni väärteoasjas kantud õigusabikulude katteks. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik