Väärteoasi nr. 4-08-1883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-1883 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Sergei Prošini (isikukood 36606050283, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ A G ) kaebus Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 08.02.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2373,08,000541 Asja läbivaatamise kuupäev 14.aprill 2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Sergei Prošin kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Andrus Reidi RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus Otsustas: Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 08.02.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,08,000541 muutmata ning Sergei Prošini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Hannes Kullamäe koostas 18.01.2008.a. väärteoprotokolli AB 1022388 Sergei Prošinile selle kohta, et tema 18.01.2008.a. kell 21.45 juhtis Tallinn-Rapla mnt. 9.kilomeetril Rapla suunas sõidukit Xxx, reg. nr. xxx, kiirusega 78 (+/-3) km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Samuti oli sõidukil läbimata korraline tehniline ülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus Sergei Prošin LE § 126 p 3 ja § 219 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2, §
- Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits karistas Sergei Prošinit 08.02.2008.a. väärteoasjas nr. 2373,08,000541 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 747 alusel karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 krooni. Sergei Prošin esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristus või muuta karistusmäära, asendades juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga. Märgib, et talle määratud karistus on liiga karm ja ei vasta toimepandud teo raskusastmele. Oma rikkumist ei vaidlusta, süüd tunnistab. Kiiruse ületamise leidis aset kell 21.
- Oli pime, hilisõhtune aeg. Väsimuse tõttu oli tähelepanu veidi nõrgenenud. Sellega on ka seletatav miks ta pimedas ei märganud kiirusepiirangu, 50 km/h, märki. Kaebuse esitaja töökohustused on seotud klientide teenindamisega, mistõttu on tema töö seotud autosõitudega. Kuna juhib päeva jooksul erinevaid sõidukeid, ei jälginud, et 18.01.2008.a. õhtul juhitud sõidukil oli lõppenud tehnoülevaatuse kehtivusaeg. Masin iseenesest oli tehniliselt korras. Kahetseb ja lubab edaspidi selliseid rikkumisi mitte korrata. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Tema vana, haige ema elab linnast väljas, liigub vaevaliselt ning kaebaja peab teda pidevalt vaatamas käima ning arsti juurde toimetama. Ilma juhtimisõiguseta kaotab töö, mistõttu pere majanduslik olukord halveneb. Sergei Prošin jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Lubab, et ei riku enam liikluseeskirju. On tegelikult karistusega nõus, kuid vaidlustab vaid juhtimisõiguse peatamise, kuna vajab juhilube oma töös. Samuti on tal haige ema, kes elab Kloogal ja ka kaks last, keda peab kooli sõidutama. Load on tal olnud 15 või enam aastat, juhtimisõigust vist varem peatatud pole. On saanud ka varem trahvi tehnoülevaatuse puudumise pärast. Kiiruseületamist ei eita, politsei tööle pretensioone ei ole. Kiirust ületas kogemata, kuna ei märganud 50 km/h märki. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et otsus on õige, kuna isikut on korduvalt varem karistatud, ka juhtimisõiguse peatamisega. Isiku korrale kutsumiseks muud vahendid ei toimi. Hoolimata karistusest isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kiiruse ületamise puhul on tegu hooletusega, iga liikleja peab jälgima liiklusmärke. Isik teadis ka rikkumise toimepanemise ajal, et tal on vaja kasutada autot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirju, kuid mitte tahtlikult. Ületas kiirust, sest ei pannud tähele kiirust piiravat märki. Tehnoülevaatus oli autol tegemata, kuna kasutab mitmeid sõidukeid päeva jooksul, mistõttu ei jälginud, et rikkumise ajal juhitud sõidukil oli tehnoülevaatus läbimata. Kaebuse esitanud isik vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks. Tõendamist on leidnud nii kaebaja poolt kohtuistungil antud ütlustega (tlk 30), kui ka väljatrükiga sõiduki tehnoülevaatuse teostamise kohta (tlk 21), et 18.01.2008.a. oli Sergei Prošini poolt juhitud sõidukil Xxx, reg. märgiga xxx, läbimata tehnoülevaatus. Nimetatud sõidukile teostati korraline tehniline ülevaatus 22.01.2008.a., kuigi ülevaatus oleks pidanud olema läbitud juba 2007.a. detsembrikuus. Kuigi kaebuses on kaebaja kinnitanud, et sõiduk oli rikkumise toimepanemise ajal tehniliselt korras, ei muuda see rikkumist olematuks ning auto tehnilise seisukorra vastavuse kohta kehtivatele nõuetele saab kinnituse anda üksnes selleks volitatud tehnoülevaatuskoha töötaja. Juhi kohustuseks on aga jälgida, et sõidukil, millega osaletakse liikluses, oleks korraline tehniline ülevaatus teostatud õigeaegselt. LS § 747 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Sergei Prošinile määrati rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni, seega oluliselt väiksem, kui lubab seda LS § 747 ettenähtud sanktsioon ning poole väiksem ka sanktsiooni keskmisest määrast. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumine, s.t liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidukiiruse ületamine 25 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks Sergei Prošini omaksvõtule (tlk 19, 30, 31), ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tlk 20), millest nähtub, et Sergei Prošin sõitis 18.01.2008.a, kell 21.45 Tallinn-Rapla mnt 9 km kiirusega 78 (+/-3) km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kuna isik ise tunnistab, et rikkus kogemata liikluseeskirja, liiklusmärki mitte märgates ja ületas kiirust, on väärtegu seega toime pandud hooletusest. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Sergei Prošinile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 126 p 3 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 santsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut või arestiga. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ja karistus LS § 7422 lg 2 järgi, rahatrahv summas 2400 krooni, on määratud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Kuid arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistri õiend (tlk 25), on see põhjendatud. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest (tlk 25) nähtub, et kaebuse esitaja on ka 11.05.2006.a ning 29.12.2007.a. pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistusena on määratud üksnes rahatrahvid. 06.10.2006.a. samasisulise rikkumise eest on Sergei Prošinilt lisaks rahatrahvile ära võetud juhtimisõigus 1 kuuks. Lisaks eelpool nimetatud rikkumistele on isikul veel kehtivad karistused 26.08.2005.a. rikkumise eest LS § 7422 lg 1 järgi, 07.08.2007.a. rikkumise eest LKindlS § 661 lg 2 järgi ja 06.01.2008.a. rikkumise eest LS § 7435 lg 1 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 6 kehtivat karistust, mis tähendab, et Sergei Prošin ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 29.12.2007.a. karistatud kiiruse ületamise eest 1800 kroonise rahatrahviga, ületas ta 20 päeva möödudes uuesti kiirust. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Sergei Prošinile elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema karistusõiendist (tlk 25) ja jätkuvast käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Sergei Prošinile soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja ületas 20 päeva möödudes eelmisest rikkumisest uuesti lubatud suurimat sõidukiirust, näidates sellega hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohtule esitatud tõend tööandajalt (tlk 5) ning kaebuse esitaja ema kohta käiv kinnituskiri elukoha kohta (tlk 6) ning väljavõtted Maria Prošina haigusloost (tlk 7-13), ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Viidatud dokumentidele tuginedes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus oma igapäevase elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid Sergei Prošinil teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt, 06.10.2006.a. rikkumise eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Sergei Prošin on küll oma rikkumist tunnistanud ja kaebuses väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Sergei Prošin peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo korduvusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Mis puudutab isiku taotlust asendada juhtimisõiguse äravõtmine talle määratud rahatrahvi suurendamisega, siis kohtul puudub kõnealuse avalduse rahuldamiseks seaduslik alus. Küll peab aga kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud, et karistus määratakse kohaldades KarS § 63 lg 1, kuid tegelikkuses on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg
- Viimati nimetatu rakendamine on ka õige. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud otsuses olev ebatäpsus ei mõjuta otsuse sisu, siis ei pea kohus seda selliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et Sergei Prošin on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik