p.1 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg.
Rene Laanemets esitas kaebuse Harju Maakohtule korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits otsusele selle muutmise taotlusega Kaebaja väitel ei vaidlusta ta süüks pandud rikkumisi, kuid vaidlustab lisakaristuse kohaldamist, kuna kaebaja elab Läänemaal, töökoht asub Tallinnas ja tööl käimiseks on vajalik juhilubade olemasolu. Kohtuistungil seletusi andes selgus, et R.Laanemetsa praegune töökoht on Haapsalus tuttava juures. Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on toime pannud muuhulgas liiklusalase raskeima rikkumise s.t. alkoholijoobes sõiduki juhtimine ja lisaks ka veel sama teoga kiiruse ületamise. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud tunnistaja M.Orutar ütlused , protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (joove 0,50 mg/l) ,kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja teised asjas kogutud tõendid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Rene Laanemets’a poolt väärteo toimepanemise kohta. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 lg.
-22 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik antud väärteoasja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu LS § 74-22 lg.2 järgi on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut ) piires. Sama §-i lg.4 sätestab võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist , mida on ka kohal datud. LS § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning lisakaristusena sama §-i lg.2 järgi juhtimisõiguse äravõtmise 3-9 kuuks. Kohtuväline menetleja on tuvastanud KarS § 57 järgi karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning kohus leiab, et kohtuväline menetleja on seda karistamisotsuse tegemisel arvesse võtnud ning kohaldanud lisakaristust kergemas sanktsioonis kui seda joobes juhtimise eest seaduseandja on ette näinud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.