S) § 1207 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MTÜ-le Eesti Pakendiringlus määrati karistuseks JäätS § 1207 lg 2 järgi rahatrahv 5 500,00 krooni. Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebaja esitas taotluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamises ja väärteoasjas menetluse lõpetamises; kaebaja palus kohtuväliselt menetlejalt välja mõista õigusabikulud summas 23 104,40 krooni. 3 Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt ei vastuta kaebaja ei vastuta võõral kinnistul (eramaal) heakorra tagamise, sh paigaldatud jäätmemahutite ümbruse korrashoidmise eest; taoline kohustus on Tallinna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 1, 3, 4, 11, § 5 lg 2 järgi maa omanikul. Tallinna
lg 5 järgi korraldab kinnisasjal jäätmekäitlust kinnisasja omanik kes on Jäätmehoolduseeskirja mõistes territooriumi haldaja.
lg 1 p 8 järgi on territooriumi haldaja kohustatud paigutama krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, jäätmemahuteid, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
lg 7 kohaselt vastutab mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumi haldaja. MTÜ Eesti Pakendiringlus ei võtnud mahuti paigutamisega endale kohustust teostada J. Vilmsi 15 kinnistul heakorratöid, kohustuse puudumise tõttu ei saa kaasneda ka vastutust. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et MTÜ Eesti Pakendiringlus on jäätmevaldaja kehtiva õiguse mõttes. Mahuti oli paigaldatud eramaale ja
p 22 kohaselt muutub jäätmevedaja jäätmevaldajaks alles pärast jäätmete üleandmist. MTÜ Eesti Pakendiringlus oleks muutunud jäätmevaldajaks konteineri tühjendamisel ning jäätmete väljavedamisel; pakendijäätmete veo ülesanne on AS-l Cleanaway. MTÜ Eesti Pakendiringlus kui taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks on pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamine, mitte maa-alade korrashoidmine ja koristamine. Kehtivad õigusaktid ei näe ette MTÜ Eesti Pakendiringlus kohustust hoida viimase hallatava avaliku pakendijäätmete kogumismahuti ümbruses heakorda. MTÜ Eesti Pakendiringlus ei ole ei jäätmetekitaja ega jäätmevaldaja, seega ei ole õige kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et kaebaja peab täitma
Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tuvastatud juriidilise isiku vastutuse eeldusi: otsuse kohaselt on tegude toimepanijaks Andres Siplane, kuid otsusest ei selgu, miks on vastutavaks isikuks Andres Siplane. Otsuses ei ole tuvastatud nõutavat tegu, mille MTÜ Eesti Pakendiringlus jättis tegemata; otsuses ei ole konkretiseeritud, mida kaebaja oleks pidanud tegema, vältimaks võõra kinnisasja risustamist. Otsuse järeldused väidetava väärteo subjektiivse koosseisu kohta on vastuolulised – otsusest nähtuvalt ei teadnud kaebaja ühest küljest jäätmemahuti ümbruse risustamisest, teisest küljest soovis menetlusalune isik saada varalist kasu, vabanedes kohustustest ja säästes rahalisi vahendeid – viimane asjaolu viitab kavatsetusele ja läheb seega vastuollu otsuse järeldustega hooletuse kohta. Ainetu on kaevatava otsuse etteheide, et ASsoovis vabaneda kohustuste täitmisest, kuna ei tundnud huvi linnas kehtiva
vastu. Kehtiv õigus ei näe ette taaskasutuse organisatsiooni kohustust hoida jäätmemahutite ümbruses, 6m raadiuses heakorda; mahutite haldamise täpsem kord on jäetud taaskasutuse organisatsiooni reguleerida. Otsuses ei ole piisavalt selgelt põhjendatud Andres Siplase tegevuse seotust juriidilise isiku huvidega. Väärteokoosseisu ei moodusta ühiste kavatsuste protokolli rikkumine; protokoll ei ole siduv ja lepingu rikkumine ei ole väärtegu. Kaebaja on võtnud tarvitusele piisavad meetmed mahutite ja nende ümbruse heakorra tagamiseks ega ole rikkunud hoolsuskohustust pakendijäätmete kogumise korraldamisel. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik ja põhjendatud; menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. On mõeldamatu, et paigaldataks valve iga konteineri juurde, selgitamaks välja prügi tegelikke tekitajaid, mõistlikum on kokku leppida prügihaldajaga, et viimane koristaks ka konteineri ümbrust. Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: - 27.12.2007 vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt teostati 27.12.2007 kell 11:00 Tallinnas Kesklinna linnaosas XXXasuvate olmejäätmete vaatlus. Vaatluse käigus kasutati digitaalset fotoaparaati. Vaatlusega tuvastati, et sündmuskoht asub Tallinnas Kesklinna linnaosas J. XXXon vare. Vaadates Vesivärava tänava sõiduteelt nimetatud vareme suunas, on vareme taga haljasala. Antud haljasalal, J. Vilmsi tänava sõidutee ääres, kohakuti XXXmajaga, on mitmevärviline prügitsistern. Selle prügitsisterni peal on kirjad „Eesti PakendiRinglus“ ja 4 - - - - „Cleanawey“. Nimetatud tsisterni paberi ja papile mõeldud osa on täis (fotod 9 ja 11). Tsisterni ümbrusesse on ladustatud erinevaid olmejäätmeid (asukoha skeem). Nende hulgas on kilekotte, paberit, ajakirju ja pappkarpe (fotod 1-11). Vaadeldud objekti pildistati ja fotod on lisatud toimikusse fototabelina. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olev fototabel; fotodelt nähtub sündmuskoha vaatlusega tuvastatu (tsistern ja selle ümbrusesse ladustatud jäätmed). Skeem vaatluse protokolli juurde, millelt nähtub tsisterni asukoht. Väljavõte elektroonilisest kinnistusraamatust, millest nähtuvalt on kinnistu, asukohaga XXXomanik AG. MTÜ Eesti Pakendiringlus registrikaart, mille kohaselt on ühingu juhatuse liikmed TT, AV, A. L , T. T , E. V ja A. K ; A. K on õigus esindada ühingut üksinda. 20.04.2005 koostööleping, millest nähtuvalt on MTÜ Eesti Pakendiringlus (tellija) ja AS Cleanaway (täitja) leppinud kokku 55 pakendikogumise silinder-multilift tüüpi konteineri rendis ja tühjendamises alates 01.05.2005. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustub AS Cleanaway tühjendama konteinerit vastavalt selle täituvusele, lepingu p 2.2 järgi kohustub AS Cleanaway konteineri tühjendamisel hoidma puhtana ka konteineri ümbruse 6m raadiuses konteinerist. 27.06.2005 ühiste kavatsuste protokoll. Protokolli p 4.1 järgi korraldab MTÜ Eesti Pakendiringlus konteinerite võrgu väljaarendamise, konteinerite tühjendamise ning pakendite teisaldamise vastavalt konteinerite täitmisele, kuid mitte harvemini kui 1 kord kuus; p 4.2 kohaselt märgistab MTÜ Eesti Pakendiringlus kõigile arusaadavalt oma pakendite kogumiskonteinerid, hoiab konteinerid ja nende ümbruse 6m ulatuses korras ning vahetab välja konteinerid kasutuskõlbmatuks muutumisel. Protokolli p 5.1 järgi deklareerisid Tallinna linn ja MTÜ Eesti Pakendiringlus, et protokollist ei tulene õiguslikult siduvaid kohustusi. MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse liige Aivo Kangus selgitas kohtuistungil, et MTÜ Eesti Pakendiringlus on Pakendiseaduse alusel akrediteeritud ühing, mis võtab tootjatelt üle kohustuse koguda kokku, taaskasutada materjali. Kogumine on reguleeritud mitmel moel, on üleriigiline kogumispark, mis annab tarbijale võimaluse vabaneda nende valduses olevatest pakenditest. 2007.aastal paigaldati üleeestiliselt kastid. Tallinnas rendib ühing jäätmekäitlejatelt kogumisvahendeid – silinder-tüüpi mahuteid. Konkreetsel juhul renditi mahutit AS-lt Cleanaway. Ühingul ja AS-l Cleanaway on leping, mille täitmiseks rendib ühing mahuteid, tühjendab ja mahutite ümbrust korrastab AS Cleanaway. Pakendiseadus ei kohusta ühingut korrastama ka mahuti ümbrust. Juhul kui mahuti on täitunud, informeeritakse AS-i Cleanaway ning esimesel võimalusel mahuti tühjendatakse – konteineritel on peal lühinumber. ASvastutab kogumispargi eest – peab läbirääkimisi KOVga ja jäätmefirmadega. MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuht ASselgitas, et tema tööülesandeks on tagada üleriigiline pakendiringluse teenindus, korraldusi saab ta juhatuse esimehelt Aivo Kanguselt. Konteinerite seisukorda kontrollivad kõik; AS-l Cleanaway on 55 konteineri tühjendamiseks üks auto. Konteinereid tühjendatakse kord nädalas, vajadusel tihedamini – tühjendussagedus on AS Cleanaway otsustada. Kui konteineri ümbrus on prahti täis, siis vastutab ühing, kuid see on moraalne kohustus. Kohtu seisukoht: Kohtu hinnangul on 27.12.2007 vaatlusprotokolli ning protokollile lisatud fotodega tõendatud, et 27.12.2007 kell 11:00 oli Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXasuv prügimahuti paberile ja papile mõeldud osa täis ning tsisterni ümbrusesse oli ladustatud erinevaid olmejäätmeid. Asjaolu, et vaatlusprotokollil puuduvad nõuetekohased allkirjad, ei ole kohtu hinnangul käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VtMS § 150 lg 2 mõttes; ilmselgelt on tegemist inimliku eksimusega, samuti ei ole kaebaja vaatlusprotokolli sisu vaidlustanud. 5 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani MTÜ Eesti Pakendiringlus toime JäätS § 1207 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. JäätS § 1207 lg 2 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumine väärtegu, mille eest on ette nähtud rahatrahv kuni 30 000,00 krooni. Asjakohased õigusaktid on seega JäätS ja
. Kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduse kohaselt heidab kohtuväline menetleja MTÜ-le Eesti Pakendiringlus ette järgmist: - ühing, olles jäätmevaldaja, paigutas pakendikogumise silinder-multilift tüüpi konteineri eramaa haljasalale; ühing jättis puhastamata konteineri ümbruse 6m ulatuses; ühing ei korraldanud konteineri õigeaegset tühjendamist ega vältinud ületäituvust. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus MTÜ Eesti Pakendiringlus järgmisi Tallinna
nõudeid: - - - -
lg 1 p 8, mille kohaselt on jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustatud paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
lg 2, mille kohaselt tuleb kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul;
lg 5, mille kohaselt tuleb liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäituvust;
lg 2 nõudeid, mille kohaselt paigaldatakse suuremad, kui 800-liitrised konteinerid jäätmeveokiga samal tasandil paiknevatele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Kohtule jääb arusaamatuks, mil viisil rikkus kaebaja
Kohtu arvates sätestab
lg 1 p 8 jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustuse paigutada krundile või kinnistule jäätmemahuti – so. kohustuse tagada, et krundil või kinnistul tekkivaid jäätmeid on võimalik koguda kokku selleks ette nähtud kohta, kust on jäätmeid võimalik hiljem hõlpsalt ja takistusteta ära vedada.
lg 1 p 8 ei käsitle kohtu hinnangul olukorda, kus üks isik on eelnevalt kooskõlastamata paigutanud teise isiku krundile jäätmemahuti. Kohtule jääb arusaamatuks, mil viisil rikkus kaebaja
lg 2.
lg 2 sätestab kohtu arvates jäätmete paigutamise kohustuse jäätmemahutisse isikule, kellel tekivad jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, so põhimõte – jäätmetekitaja peab jäätmed panema selleks ette nähtud kohta. Kohtu arvates ei saanud ühing kuidagi
lg 2 rikkuda – ühing tegeleb jäätmete kogumise, mitte selle paigutamisega ühismahutisse; ühingu käsitlemine jäätmetekitajana on meelevaldne. MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse liige Aivo Kangus selgitas, et ühing on taaskasutusorganisatsioon Pakendiseaduse (PaKS) mõttes. PaKS § 101 lg 2 järgi on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne korraldada talle PaKS § 16 lg 2 alusel kohustused üle andnud 6 pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt PaKS § 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. Kohustused, mida pakendiettevõtja võib taaskasutusorganisatsioonile üle anda, on sätestatud PaKS § 16 lg 1, mille kohaselt peab pakendiettevõtja turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et PaKS § 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud. Seega tegeleb ühing pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise, mitte prügi paigutamisega selleks ettenähtud mahutisse. Lisaks ei nähtu kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest, milles seisnes ühingupoolne
Juhul kui isik, kelle kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, paigutab jäätmed selleks mitte ette nähtud kohta (nt mahuti kõrvale maha) ei saa isiku tegevuse eest vastutusele võtta ühingut. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes ühingupoolne
Viide
lg 2 rikkumisele on kohtu arvates ainetu; kiirmenetluse otsusest peab selgelt nähtuma, millist tegevust/tegevusetust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse käigus tuvastanud, et tegemist oli suurema kui 800 liitrise konteineriga ning nimetatud fakti ei ole kiirmenetluse otsuse teokirjelduses käsitletud. Kohtuvälise menetleja otsuses on nenditud, et ühing on paigutanud konteineri eramaa haljasalale. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et mahuti seisab vaidlusalusel krundil 7.aastat ja vastuväiteid sellele ei ole Tallinna linnal olnud. Kohtuvälise menetleja arvates on kaebajale ette heidetav, et ühing ei ole mahuti asukohta Tallinna linnaga kooskõlastanud. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas, et MTÜ Eesti Pakendiringlus võttis mahuti üle Tallinna linnalt; Tallinna linna esindaja kaebaja väitele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Tallinna linn oli mahuti asukohast teadlik ning ei ole peale mahuti üleandmist kaebajale 7.aasta jooksul esitanud mittemingisuguseid pretensioone mahuti asukoha osas. Kaebaja seadusliku esindaja ütlustega on tõendatud, et MTÜ Eesti Pakendiringlus ei ole mahutit XXXkinnistule paigutanud, sest ühing võttis kinnistul olemasoleva mahuti üle. Ühingule on ette heidetud
lg 5 rikkumist, mille kohaselt tuleb liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäituvust. PaKS § 171 lg 4 järgi lepitakse taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel kokku tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv, miinimummaht iga kogumiskoha kohta ja tühjendamissagedus. Pakendijäätmete kogumine hõlmab kohtu arvates ka jäätmete äraveokohustust nende kogumispunktist, so konteinerite tühjendamist. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selle üle, et vaidlusalusel kinnistul asuvasse jäätmemahutisse kogutakse pakendijäätmeid PaKS mõistes ning pakendijäätmete kogumise kohustus lasub ühingul. JäätS § 9 järgi on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kohtu arvates muutub ühing jäätmevaldajaks pakendijäätmete suhtes, mida kogutakse ühingu poolt renditavatesse mahutitesse, hetkel kui pakendijääde tuuakse jäätmetekitaja poolt selleks ettenähtud mahutisse. Kinnistu omanik ei saa olla oma kinnistul jäätmevaldaja jäätmete osas, millised viiakse tema kinnistule paigaldatud jäätmemahutisse, kuhu võivad pakendijäätmeid paigaldada kõik isikud. Kohus peab samas vajalikuks täiendavalt märkida, et ühing saab olla jäätmevaldaja üksnes selliste jäätmete osas, milliste kogumise kohustus ühingul on. Kohus leiab, et ühingul lasub kohustus korraldada jäätmemahutite tühjendamine viisil, mis väldib nende ületäituvuse. 20.04.2005 koostöölepingust nähtuvalt on ühing pakendijäätmete äraveokohustuse delegeerinud AS-le Cleanaway. Kohustuse delegeerimine ei vabasta kohtu hinnangul ühingut vastutusest. Jäätmete äravedu võib ühing korraldada vastavalt oma 7 äranägemisele, kuid see tuleb korraldada viisil, mis on kooskõlas kehtivate nõuetega (
Samas ei ole kohtu arvates ühingule ette heidetav ja karistatav, et ühing jättis puhastamata konteineri ümbruse 6m ulatuses, kuigi antud juhul oli ümbrus tõepoolest risustatud seetõttu, et ühing jättis oma kohustused täitmata. PaKS § 171 lg 4 järgi lepitakse taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel kokku tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv, miinimummaht iga kogumiskoha kohta ja tühjendamissagedus. Kohtu hinnangul on 27.06.2005 Tallinna linna ja MTÜ Eesti Pakendiringlus sõlminud PaKS § 17-1 lg 4 kirjeldatud kokkuleppe. Protokolli p 4.2 kohaselt hoiab ühing konteinerid ja nende ümbruse 6m ulatuses korras. Pooled on p 5.1 kinnitanud, et prototollist ei tulene õiguslikult siduvaid kohustusi, seega ei ole kohtu arvates protokollis märgitud kohustuste täitmatajätmine juriidiliselt ette heidetav. Protokollis kokkulepitud tingimuste eiramine ei saa olla väärtegu; väärtegu on seaduses sätestatud süütegu, mille eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv või arest. Kohus märgib, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene ühingule kohustust korrastada jäätmemahutite ümbrust. Juhul kui konteineri ümbrus on risustatud seetõttu, et konteiner oli ületäitunud, lasub ühingul moraalne kohustus jäätmed koristada; väärteovastutust mahuti ümbruse korrastamata jätmisega ei kaasne. Seega on kohtu arvates tõendatud, et MTÜ-le Eesti Pakendiringlus rikkus
lg 5 sätestatud kohustust, so ühing ei korraldanud jäätmevaldajana XXXkinnistul asuva konteineri õigeaegset tühjendamist ega vältinud selle ületäituvust. KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. ASon kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajana; juhatuse liige Aivo Kangus on kohtueelses menetluses üle kuulatud menetlusaluse isikuna. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse seadustiku § 18 lg 3 kohaselt osaleb juriidilisest isikust menetlusalune isik väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu; VTMS § 56 lg 1 ja lg 2 p 5 sätestavad samuti, et juriidilise isiku eest annab ütlusi tema seaduslik esindaja. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli tegude toimepanijaks MTÜ Eesti Pakendiringlus juht Andres Siplane, kellel oli töökohustus vastavalt MTÜ põhimäärusele ja Tallinna linna ning ühingu poolt 27.06.2005 allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollile. Nimetatud protokollis MTÜ poolseteks vajalikeks tööde korraldajaks on ASning MTÜ Eesti Pakendiringlus ja AS Cleanaway 20.04.2005 allkirjastatud koostööleping. ASpeab tagama, et AS Cleanaway täidaks lepinguga võetud kohustusi. ASaga ei korraldanud konteineri õigesse kohta paigutamist ega organiseerinud konteineri ümbruse korraldamist ega konteineri õigeaegset tühjendamist. ASpani toime ettevaatamatud teod hooletuse vormis. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, miks jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et teo pani juriidilise isiku huvides toime Andres Siplane. Ainetu on kohtuvälise menetleja viide ühingu põhimäärusele. Nimetatud dokumenti väärteoasja materjalide hulgas ei ole, samuti puudub teokirjelduses viide konkreetsele ühingu põhimääruse sättele, millest Andres Siplase vastav kohustus tuleneb. Kohtuväline menetleja on viidanud asjaolule, et Andres Siplasel oli vastav kohustus 27.06.2005 allkirjastatud Tallinna linna ja ühingu ühiste kavatsuste protokollist ning ühingu ja AS Cleanaway vahel sõlmitud lepingust. Eelnimetatud dokumentides ei ole märgitud vastutava isikuna Andres Siplane, dokumendid on allkirjastanud juhatuse liige Aivo Kangus. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses jõudnud järeldusele, et juhatuse liikme asemel pani teo toime juhtivtöötaja, 8 kuid on ebaselge, miks menetleja nii järeldas. Otsusest nimetatud asjaolu ei nähtu, kohtuväline menetleja on järelduste tegemisel tuginenud dokumentidele, millest Andres Siplase vastavaid kohtustusi ei tulene. Kohus on seotud asja arutamisel väärteoprotokollis (selle puudumisel kiirmenetluse otsuses sisalduva) teokirjeldusega ning osundatud puudusi ei ole võimalik asja kohtuliku arutamise käigus kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on õigusvastased teod toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisnes soovis vabaneda kohustuste täitmisest, kuna ei tundnud huvi linnas kehtiva Jäätmehoolduseeskirja nõuete vastu ja samuti varalise kasu saamises, kuna konteineri paigutamine eramaale, konteineri ümbruse koristamine 6m raadiuses, konteineri õigeaegne tühjendamine ning konteineri paigutamine kõva kattega alusele nõuavad rahalisi vahendeid (üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõistes). Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes juriidilise isiku huvi. Andres Siplasele on ette heidetud seda, et soovides vabaneda kohustuste täitmisest, ei tundnud AShuvi linnas kehtiva Jäätmehoolduseeskirja nõuete vastu. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub vähimgi viide sellele, milles seisnes Andres Siplase poolne soov vabaneda ühingu kohustustest, mille tõttu isik ei tundnud huvi Jäätmehoolduseeskirja nõue vastu. Kohus märgib, et otsuse sõnastus viitab Andres Siplase sellekohasele kavatsusele, kuid samas on menetleja nentinud, et ASpani toime ettevaatamatu teo hooletuse vormis. Kohtuvälise menetleja etteheide on ebaselge ja ebakonkreetne ning järeldused vastuolulised. Samuti ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja järeldusega selles, et juriidilise isiku huvi seisnes varalise kasu saamises kuna konteineri paigutamine eramaale, konteineri ümbruse koristamine 6m raadiuses, konteineri õigeaegne tühjendamine ning konteineri paigutamine kõva kattega alusele nõuavad rahalisi vahendeid (üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõistes). Kohus märgib, et ühingul ei saanud konteineri õigeaegse tühjendamise jätmisega kaasneda varalist kasu. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, kuidas kaasnes konteineri tühjendamata jätmisega varaline juurdekasv. Kohtu hinnangul oleks kohane rääkida kulutuste tegematajätmisest, kuid seda asjaolu menetleja otsusest ei nähtu. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja ebaõigesti sisustanud KarS § 14 lg 1 järgi nõutavad, juriidilise isiku karistamise eelduseks olevad asjaolud. Kohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada ja seega on ühingu karistamine välistatud. Väärteomenetlus MTÜ Eesti Pakendiringlus väärteoasjas tuleb JäätS § 1207 lg 2 järgi lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ühingu teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus märgib täiendavalt, kohus nõustub ühingu seadusliku esindaja seisukohaga selles, et Tallinna linna esindajad võinuks nähes, et konteiner on tühjendamata, võtta ühendust ühingu esindajatega. Kohtu arvates oleks kohtuväline menetleja võinud mõistliku aja möödudes kontrollida, kas mahuti on tühjendatud. Kohus rõhutab veelkord, et ühingu vastutus järgneb üksnes juhul, kui konteiner on täis ning kolmandad isikud asetavad konteineri ületäituvuse korral pakendijäätmed mahuti kõrvale. Ühing ei vastuta juhul, kui kolmandad isikud loobivad pooltäis konteineri sisu mahuti ümbrusesse laiali; samuti kordab kohus otsuses toodud seisukohta, et ühing on jäätmevaldaja üksnes jäätmete osas, mida neil on kohustus koguda (pakendijäätmed). Kaebaja on esitanud taotluse 23 104,40 krooni õigusabi tasu väljamõistmises. MTÜ Eesti Pakendiringlus oli valinud kaitsja kokkuleppel, ühing esitas õigusabi kulu tõendavad dokumendid: arve nr 280721 summas 23 104,40 krooni ja advokaadibüroo kinnituse koos internetipanga väljavõttega arve tasumise kohta. Tallinna linna esindaja arvates on õigusabikulu mõistlik. Kohus leiab, et arvestades asja mahukust ja keerukust on ühingu poolt kaitsjale makstud tasu mõistlik ning kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamises on põhjendatud. VtMS § 23 järgi hüvitatakse 9 väärteomenetluse lõpetamise korral VtMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega tuleb Tallinna linnalt ühingu kasuks välja mõista 23 104,40 krooni. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.