4-08-380\2

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Aleksei Alentjev kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esindaja Liidia Räämet osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. aprillil 2008 a. ja
3. mail 2008 a. Aleksei Alentjevi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2315, 07, 009722 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldatu alusel vormistati tema suhtes kolm otsust selles, et kuulas valju muusikat, millega häiris naabrite rahu, kahel korral kella 22 ja 21.30 ajal ning ühel korral kell 17.
4. Kõik otsused koostatud xxx elanike poolt esitatud kaebuste alusel. Ühelegi proto-kollile pole isiklikult alla kirjutanud, sest politsei pole temaga kontakti saanud. Ta elab samas majas krt. 67 ligikaudu kolm ja pool aastat ja kohe tekkis krt. 73 elanikega kummaline käitumine just nende rahu rikkumise pärast. Krt. 73 edastatud kaebuste laekumisel teda karistati rahatrahviga, kuid politsei väljakutsed on tänapäevani. 2005 a. politsei algatas väärteomenetluse ja trahvis teda 600 krooni suuruse rahatrahviga. Hiljem, selgus, et ka krt. 79 elanikel eksisteeris analoogseid probleeme. 2007 a. politsei algatas uue väärteo menetluse, mille peale ta tegi komissarile ettepaneku menetlus lõpetada, kuna teistelt naabritelt kaebust pole laekunud ja krt. 73 ebaadekvaatse suhtumisega. Palus samuti kontrollida korteri helikindlust ja krt. 73 elanike psühhiaatrilist kontrolli. Peatselt sai vastuse komissarilt, et tema suhtes alustatud väärteo menetlus on lõpetatud. Politseipatrullid ja kaebused jätkusid ja tema suhtes vormistati kolm väärteoprotokolli ja tema suhtes vormistati ka kolm väärteootsust ja mõisteti iga rikkumise eest rahatrahv 600 krooni. See, et ta häirib naabrite rahu ja millegi pärast juba 3, 5 aastat ja ainult ühte naabrit, kuid teiste naabritega on kõik normaalne. Olukord on absurdne ja nõuab lahendamist. Krt. 73 elanikud mõtlevad, et 14 kordne elamu on eramaja, kus nende rahu pidevalt rikutakse ja selle eest maksta ei kavatse. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuses sisu juurde. Tunnistaja Ella Pedak annab ütlusi, et ta on kodune ja kaebaja korter asub tema korteri kohal ja temal korteriomaniku suhtes mingeid pretensioone ei ole. Korterist mingit muusikat, mis segaks teda, pole kuulnud. Tunnistaja VK annab ütlusi, et ta elab selles majas 21 aastat ja 7 aastat tagasi ostis majja korteri ka K . Peale seda hakkasid ähvardused. K kaebab tema peale, ta on pi-kemat aega maal, siis ikkagi laekuvad kaebused politseisse. Konstaabel kutsus krt. 73 elanikud enda juurde, sest nad lasksid talle suitsu korterisse ja lubas neid karistada kui rikkumised ei lõpe. Tal kaebaja suhtes mingeid pretensioone ei ole. Tunnistaja VK annab ütlusi, et kaebaja elab korrus allpool. Kaebaja korterist kos-tub pidevalt valjult muusikat, lärm ja see toimub peale kella
5. Ta on kutsunud politsei. Kaeba-jaga rääkimine pole tulemusi andnud ja oli sunnitud pöörduma politsei poole. Tema korteris elab neli inimest ja kõigil on kaebaja suhtes pretensioonid. Tunnistaja AK annab ütlusi, et ta töötab konstaablina ja 06.11.2007 a. sai väljakutse Lasnamäe 20, et korteris lärm ja öörahu rikkumine. Avaldaja korteris oli hästi kuulda, et muusika valjusti mängib, kuid kaebaja ukse taga muusikat kuulda ei olnud. Ta isiklikult oli kohal kell 23.
6. Tunnistaja Vjatšeslav Šatalov annab ütlusi, et ta töötab konstaablina ja 17.06.2007 a. sai väljakutse Lasnamäe tn. kus pidi olema lärm ja vali muusika. Kohapeal rääkis avaldajaga, kes ütles, et pole esimest korda ja kirjutas avalduse. Korteriust lahti ei tehtud, muusika oli trepikotta kuulda. Kaebaja selgitab, et teda pole keegi kinni pidanud, ise tuli politseisse. Graafiku järgi ta töötab kaks nädalat pidevalt, kuna töötab laeval ja kaks nädalat on kodus. Tema mobiiltelefoni number on politseil teada ja viimase kutse sai kätte ning läks kohe politseisse. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärtegu on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega ja materjalide juures oleva väljatükiga, et sinna toimus väljasõit ja politsei käis kohal, kuid ust ei avatud. Kaebaja pole ühelegi kutsele reageerinud. Isik pandi operatiivhuvisse ja 06.
7. peeti isik kinni ning vormistati kolm väärteoprotokolli. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Alentjev10.10.2007 a. kell 21.30 kuulas valju muusikat, millega häiris naabrite rahu. V K avaldusest nähtuvalt sel päeval kella 21.30 ajal korteris nr. 67 oli kuulda tu-gevat muusikat. Ta on korduvalt pöördunud politseisse, tulemustest ei tea. Meil on see pidev probleem ja ta on korduvalt teinud avaldusi. Nende taktika on, et keeratakse muusika umbes 15- 20 minutiks ja siis suhteliselt vaikseks. Alentjev oma seletuses väidab, et sel ööl ta elukohas üld-se ei viibinud. Otsusega väärteoasjas märgitu kohaselt Alentjev kell 21.30 kuulas korteris valju muusikat, millega häiris naabrite rahu. Kohus arvestab eelkõige, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avalik koht ei pea aga iseenesest tingimata vajalik olema. Avalikuks kohaks võib olla ka isiku elukoht, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avalikku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel. Kuna teiste isikute rahu rikkumine on avaliku korra rikkumine, mistõttu tuleb eelkõige mõelda teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustavat ning rahu häirivat tegevust, lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Kohtule esitatud materjalidega ja kohtus tuvastatud ütlustega ei leidnud kinnitamist, et Alentjevi korteris vastavalt K avalduses märgitule oleks muusika mänginud nii kõvasti, et häiris sel-lega majaelanike öörahu. Alentjevi kohal elavad elanikud ei ole Alentjevi suhtes kunagi min-geid pretensioone omanud ega esitanud. Samuti politseinike raportist nähtub, et korteris mängis muusika kõvasti, kuid selle aja fikseerisid kell 23.10 aga väärteoprotokollis märgitu alusel kõva muusika mängis kell 22.
8. Väärteoprotokollis märgitust ei nähtu, milles väljendub kõva muusika mängimine avaliku korra rikkumist. Kuid kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalide alusel Alentjevi tegevuses tuvastati KarS § 262 väärteo koosseisu tunnused. Kohus leiab, et kogutud materjalide ja kohtuistungil tuvastatu kohaselt Alentjev oma käitumisega pole rikkunud avalikku korda ja seetõttu esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Aleksei Alentjevi kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsus väärteoasjas nr. 2315, 07, 009722 Aleksei Alentjevi suhtes KarS § 262 järgi mõistetud rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 600 krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse õigust. Kohtunik