4-08-1446\5

4-08-1446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1446 Kohtunik (2376,08,000058) Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteokaebus Veiko Veski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Oleg Lodeikini otsuse 31.01.2008.a väärteoasjas nr 2376,08,000058 Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 2400 vähendamiseks ja § 74 22 lg 4 alusel lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks tühistamiseks. Otsuse kohaselt 02.01.2008.a kella 23.30 ajal juhtis V.Veski Harjmaa maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt. 52 km mootorsõidukit kiirusega 117 -+ 4 km/h, mis ületas, lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, milllega rikkus Liikluseeskirja § 124 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 22 lg 2 järgi, Menetlusalune isik: Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Veiko Veski IK 38312152730 xxx Töötab CG OÜ objektijuht-projektijuhina Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse liiklusmenetlustalituse konstaabel Helen Kommusaar Juhindudes VTMS § 132 p. 2, § 133-135 1 Kohtunik otsustas:
2. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Oleg Lodeikini otsus 31.01.2008.a väärteoasjas nr 2376,08,000058 Villu Veski´le Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel määratud rahatrahvis 40 trahviühikut 2400 krooni vähendamiseks ja § 74 22 lg 4 alusel lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks tühistamiseks.
3. Teha uus otsus, tunnistades Veiko Veski süüdi Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 aluse määrates karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses s.o 2100 /kaks tuhat ükssada krooni/ ja LS § ja § 74 22 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 1 /üheks/ kuuks . Rahatrahv tuleb Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks
4. Lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 20.03.2008). Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva peale kassatsioonteate esitamist. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. . Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Veiko Veski on kohtu poolt pöördunud väärteootsuses talle määratud karistuse – rahatrahvi 40 trahviühikut vähendamiseks ja lisakaristuse – juhtimise õiguse äravõtmise 2-ks kuuks tühistamiseks. Kohtuistungil jääb taotluse juurde eelkõige lisakaristuse tühistamises. Väärteo toimepanemist – see on kiiruse ületamist ta ei vaidlusta. Rikkumist põhjendab asjaoluga, et elukaaslane oli sel ajal viimaseid päevi lapseootel ning vajas tervislikel põhjustel tema kohalolekut nende ühises kodus – Tallinnas Xxx. Esialgselt määratud sünnituse aeg oli juba möödunud, siis kiirustaski 02.01.08.a naise juurde. Laps sündis 09.01.2008.a (on lisanud sünnitunnistuse 14.01.08.a Eva-Liisa Veski nimele /tl.6/ Käesoleval ajal on saanud töökoha objekti-projekti juhina, mille otsesed ülesanded näevad ette juhilubade olemasolu. Objekt asub s, peab viibima iga päev objektil ja varustama objekti tarvikutega, seega ise neid kohale tooma. Leiab, et karistus on varaliselt koormav kogu perele, sest on ainus, kes elatist teenib. Lisakaristuse rakendamine aga võtaks võimaluse 2 kuud perele elatist teenida. On lisanud töövõtulepingu ärakirja
5. jaanuarist 2008.a tema ja CGOÜ vahel /tl 4-5/, mille kohaselt V.Veski teeb töid MB autokeskuses Ristmiku kinnistus ajavahemikus 11.02.08-6.04.08.a. Üheks lepingujärgseks kohustuseks on – igapäevaste tarvikute muretsemine ja transport tellija laost. Kohtuistungil selgitab, et lepingu kehtivus pikeneb, sest alles alustati objektil töödega. Kinnitab, et eelnevast karistust samasuguse liikluseeskirjade rikkumise eest on teinud oma järeldused. Väärteotoimikust (kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll) nähtub, et 02.01.2008.a kell 23.30 H ajal Harju maakonnas Tallinn-Narva 52 kilomeetril teostas Ida-Harju 2 Politseiosakonna korratalituse konstaabel Anastassia Ljutenko riikliku järelevalve korras Veiko Veski juhitud mootorsõiduki Xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist kiirumõõteseadmega Stalker ATR nr SP55635 (taatlustunnistus TTRSS-07/00044, mis oli testitud 02.01.2008.a kell 19.
6. Mõõdetav sõiduk liikus asulavälisel teel, halva nähtavusega kaherealisel kahesuunalisel eraldusribaga esimesel teel esimesel sõidurajal. Mõõteseadme lugem oli 117 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-4 km/h, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu, mida viimane on allkirjaga kinnitanud /tl 17/. Väärteoprotokollis AB 964742 02.01.2008.a on menetlusalune andnud ütlused, et on rikkumisega nõus /tl 16/. Korrakaitseosakonna andmete kohaselt on V. Veski karistatud 21.05.2007.a LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 7200 (otsus jõustus 09.06.2007.a tl 18/. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus lisakaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja rahatrahv on määratud arvestades korduvat rikkumist ja väärteo enamohtlikkust üle poole trahvi keskmisest määrast. Rikkumine on tõendatud ja kiiruse mõõtmine on teostatud seaduse nõuete kohaselt. Menetlusalune isik ei vaidlusta seda. V. Veski ühe aasta vältel pannud toime samasisulise liikluseeskirjade rikkumise. Teda on karistatud rahatrahviga, kuid vaatamata sellele rikkus uuesti liikluseeskirja. Töövõtulepingut sõlmides oli ta teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, seega oli ka teadlik lisakaristuse määramise võimalikkusest. Kiiruse ületamine on enamohtlik liiklusalane süütegu, seetõttu korduva rikkumise puhul tuleb rakendada lisakaristust, kuid menetleja ei vaidle lisakaristuse kestuse vähendamise vastu. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et Veiko Veski poolt 02.01.2008.a toimepandud väärtegu Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kiiruse mõõtmine kui menetlustoiming on protokollitud, kiirusmõõteseade on taadeldud nõuetekohaselt, töökorras ja testitud. Kiiruse mõõteseadme lugemiga on V. Veski nõustunud.Kiiruse mõõteseadme lugem oli 117 km/h. Kohtuvälise menetleja otsusega on V.Veskit karistatud selle eest, et ta ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 23 km/h. Teda on karistatud rahatrahviga sanktsiooni ülemmäärast vähem. LS § 7422 lg 4 kohaselt võib menetleja kohaldada sama § lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud, miks ta lisakaristuse kohaldamist vajalikuks pidas. Arvestades liikluses valitseva olukorraga ja varasema süüteo eest määratud trahvi ebapiisavusest isiku mõjutamiseks edasise seaduskuulekuse tagamisel. Seega karistuse eesmärkide saavutamiseks, kuna isik jätkab enamohtliku liiklusalase süüteo toimepanemist, tuleb rakendada lisakaristust. Kuid samas ei ole ka menetleja põhjendanud, miks ta lisakaristuse rakendas just nimelt 2 kuud, kui alammäär algab 1 kuuga. V. Veski suhtes pole varem rakendatud lisakaristust, ta on varem vaid ühel korral toime pannud samasuguse süüteo. Liikluseeskirjad on kehtestatud üldise liiklusohutuse tagamiseks ja V.Veski toodud põhjendus, et kiirustas oma naise juurde, kes väidetavalt oli juba valudes ( sünnitas 09.01.2008.a) ei saa aga olla antud juhul lisakaristusest vabastamise aluseks, kuivõrd liikluseeskirjade puhul on tegemist üldkehtivate nõuetega, mille eesmärgiks on laiemas mõttes tagada kogu ühiskonna liikmete elu- ja tervis. Samas leiab kohus, et V.Veski toodud põhjendusi süüteo toimepanemise ajendis, tema suhtes pole varem lisakaristust rakendatud, on põhjendatud kaebuse rahuldamine osaliselt – rahatrahvi ja lisakaristuse vähendamise osas. Kuna tema suhtes kohaldatakse esmakordselt lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist, siis võib see olla sanktsiooni alammääras – 1 kuu. Rahatrahv on määratud sanktsiooni ülemmmäära (50 trahviühikut) lähedaselt. Kohus leiab, et, et rahatrahvi ulatust võib mõnevõrra vähendada, kuid samas arvestab, et tegemist on korduva rikkumisega aasta vältel, mistõttu eelnevalt samasisulise väärteo eest mõistetud tunduvalt suurem rahatrahv ei ole mõjutanud süüdistatavat õiguskuulekusele, siis rahatrahv käesoleva väärteo eest peaks 3 ületama sanktsiooni keskmist määra. Kohtuvälise menetleja otsus kuulub osaliselt karistuse osas tühistamisele. Kohtunik Katrin Puhkason 4