← Eesti

1-04-208\9

Kriminaalasi nr. 1 – 04 - 208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. märtsil 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Helga Aadamsoo kaitsja: Raul Ainla osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 26.04.2007 a., 27.09.2007 a., 08.10.2007 a., 09.10.2007 a., 21.01.2008 a., 31.01.2008 a. Sven Smitt ik. 37005174716, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töök. WGOÜ, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud süüdistusasja KarS § 289 ( KarS § 217 – 2 ) järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Sven Smitt on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et Sven Smitt’ile selles, et tema olles endine Kaitseministeeriumi kõrgem ametnik, oli Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 11.12.2001 nr 771 määratud Kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna ehitusbüroo nõuniku ametikohale ja töötas sellel ametikohal alates 12.12.2001 kuni 10.02.
  2. Sven Smittile oli vastavalt Kaitseministeeriumi kinnisvara ja ehitusosakonna põhimäärusele ning Kaitseministeeriumi kinnisvara ja ehitusosakonna juhataja, samuti Kaitseministeeriumi kinnisvara ja ehitusosakonna juhataja asetäitja poolt pandud teenistusülesanneteks korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisel olevat hoonete ja rajatiste ning nende aluse maa kinnistamist, mõõdistamist, hindamist, vajalike planeeringute korraldamist ja vastutada ettevalmistatud dokumentide sisulise õigsuse ja õiguspärasuse eest. Samuti oli Sven Smitt Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva Xxxmaakonnas Xxx vallas asuval kinnistul nr. xxx (uus registriosa nr xxx), nimetusega S linnak, metsa müüki korraldav isik. Seega lähtuvalt eeltoodust oli Sven Smitt ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, sest talle olid pandud haldamis- ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning tal oli seadusest tulenev kohustus järgida riigi varalisi huvisid. Sven Smitt kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit, mis seisnes alljärgnevas: 07.03.2003 tegi Sven Smitt kaitseministrile ettepaneku müüa S linnakus kasvava metsa raieõigus kokkuleppehinnaga müügiviisi kasutades OÜ Eesti M hindamisaktis nr.T-03/144 määratud mahus ja hinnaga ning V Keskkonnateenistuse 20.02.2003 käsk-kirjaga nr.44-2-1/779-1 ja Xxx Vallavalitsuse 27.02.2003 korraldusega nr. 2-1.3/4 antud raada-misloa ja metsateatise nr.4123/1007 alusel AS-le EEE. Selleks valmistas Sven Smitt ette kaitseministri käskkirja nr.107 projekti, mille kohaselt vastavalt Riigisaladuse seaduse § 5 p 15, Metsaseaduse § 41 p 3, § 43 (kehtis selles redaktsioonis kuni 01.01.2007) ja Vabariigi Valitsuse 31.08.1999.a määruse nr 262 „ Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügikorra“ p 6, 37, 38, 39 (kehtis selles redaktsioonis kuni 12.01.2007) ja kaitseministri 13.12.2002 käskkirja nr 707 alusel tuleb võõrandada Xxxmaa- konnas Xxx vallas asuval kinnistul nr. XXX (uus registriosa nr XXX) nimetusega S lin-nak 83,4 hektaril kasvava metsa raieõigus mahuga 19064 tihumeetrit hinnaga 1 812 685 krooni ASle EEE. Kaitseministri käskkirja nr 107 projekti juurde koostas Sven Smitt märgukirja nr 4-123/1368, 07.03.2003, milles põhjendas vajadust võõrandada Xxxmaakonnas Xxx vallas asuval kinnis-tul nr. XXX (uus registriosa nr XXX) nimetusega S linnak 83,4 hektaril kasvava metsa raieõigus mahuga 19064 tihumeetrit kokkuleppehinnaga müügiviisi kasutades. Sven Smitt viitas märgukirjas Metsaseaduse § 43 (kehtis selles redaktsioonis kuni 01.01.2007) ja Vabariigi Valitsuse 31.10.1999 määrusele nr 262 ning märkis, et nimetatud õigusaktide kohaselt on see ainuke teostatav lahendus ning lisas, et kokkuleppehind ei tohi olla madalam harilikust väärtusest. Tegelikkuses tellis Sven Smitt S linnaku metsa takseeri ja hindamise OÜ-lt Eesti Metsakorralduskeskus ning võttis vastu OÜ Eesti Metsakorralduskeskus poolt teostatud kasvava metsa hindamise akti nr T-03/144, kus oli kasvava metsa maksumus arvutatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 1998 määruse nr 73 Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra alusel ja Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi 30.juuli 1993.a. määrusega nr 19/112 kinnitatud “Kasvava metsa müügi hinnakirja” alusel. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus poolt teostatud hindamise aktis nr T-03/144 oli kasvava metsa hinnaks toodud 1812685 krooni. Seega Sven Smitti poolt ettevalmistatud Kaitseministri käskkirja projektis nr 107 ei olnud tegemist kokkuleppel hinnaga müümisega, sest OÜ M poolt koostatud hinda-misaktis ei olnud arvutatud metsa maksumus lähtudes „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra“ (RT I 1999, 68,670; 1999, 98,873; 2000, 12,89) punkti 7 järgi (kehtis selles redaktsioonis kuni 12.01.2007), mille kohaselt määratakse kasvava metsa raie-õiguse alghind korrutades raielangilt saadava metsamaterjali koguse vastava metsamaterjali ha-riliku väärtusega ning lahutades korrutisest võimalikud raie-, kokkuveo-, ladustamis- ja langi pu-hastamise kulud. Vastavalt TsÜS (RT I 2002, 35, 216) § 65 –le on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Samuti vastavalt Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 1999, 82, 750, 1999, 95, 843; 2000, 51, 319; 2000, 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 2002, 63, 387) § 43 lg 6 (kehtis selles redaktsioonis kuni 01.01.2007) kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem kasvava metsa ja metsa-materjali harilikust väärtusest. Arvutades kasvava metsa müügihinna lähtudes “Riigimetsas kas-vava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra“ p-i 7 (kehtis selles redaktsioonis kuni 12.01.2007) järgi oleks metsa raieõiguse alghinnaks olnud 6 589 098 krooni, mis on 4 776 413 krooni võrra suurem sellest, mis oli välja toodud Sven Smitti poolt koostatud käskkirja nr 107 projektis. Kaitseministri käskkirja nr 107 projektis välja toodud hind 1 812 685 krooni ei olnud kasvava metsa harilik väärtus ja ei vastanud käskkirja projektis väljatoodud õigusaktidele, sest polnud arvutatud neist lähtuvatest alustest ning nimetatud asjaolu nähtus ka hindamisaktist ja sellele lisatud seletuskirjast. Seetõttu Sven Smitt, kellele oli ülesandeks pandud kaitseministri käskkirja koostamine, poleks tohtinud kaitseministri käskkirja nr 107 projektis välja tuua kasvava metsa raieõiguse müügihinnaks kokkuleppel hinda 1 812 685 krooni. Seega Sven Smitt, kellele oli ülesandeks pandud korraldada kasvava metsa hindamine S linnakus, ei täitnud oma ametiülesandeid korrektselt, sest korraldas kasvava metsa hindamise lähtudes õigusaktidest, mis ei olnud antud juhul kohaldatavad, olles ise nimetatud asjaolust teadlik ega järginud turuhinnast madalama hinnaga raieõiguse müügil riigi varalisi huvisid. Samuti rikkus Sven Smitt Metsaseaduse § 43 lg 4 (kehtis selles redaktsioonis kuni 01.01.2007) ja Vabariigi Valitsuse 31.08.1999.a. määrusega nr 262 kinnitatud Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra punkti 37 (kehtis selles redaktsioonis kuni 12.01.2007), mille kohaselt kokkuleppehinnaga müüakse kasvavat metsa punktis 6 nimetatud juhtudel, kui müüakse metsamaterjali, kas kestvuslepingute alusel, metsamaterjali väikeseid, kuni 50 m3 suurusi koguseid ning kasvava metsa hooldusraie õigust, millest saadakse kuni 300 m3 metsamaterjali, küttepuid, kiiresti riknevat metsamaterjali või proovipartiisid. Nimetatud alused S linnaku metsa müümisel puudusid. Seega ei olnud kokkuleppehinnaga müügiviisi kasuta-mine lubatud. Seega oleks Sven Smitt pidanud tegema kaitseministri käskkirja nr 107 projektis ettepaneku müüa kasvava metsa raieõigust kasutades avalikku enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist, millede mõlema puhul ei tohi hind olla madalam alghinnast, mis on määratletud „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra“ punktis 7 (kehtis selles redaktsioonis kuni 12.01.2007). Kaitseminister allkirjastas käskkirja nr 107 kuupäevaga 07.03.
  3. 10.03.2003 sõlmiti kaitseministeeriumi ja EEE AS-i vahel kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõran-damise leping nr 77/
  4. Vastavalt lepingule võõrandas Kaitseministeerium S linnakus 19064 tm kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali 1 812 685 krooni eest EEE AS-le. Eelpoolkirjeldatud ebaseadusliku tegevusega, millega Sven Smitt osales riigivara võõrandamise protsessis, rikkus Sven Smitt Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) § 7 lg 2 ja 4 , sest näitas üles ükskõiksust ja hoolimatust riigi vara heaperemeheliku ning otstarbeka käsutamise suhtes ning ei lähtunud põhimõttest, et tuleb suurendada kasu ning vältida kahju tekkimist ning põhjustas sellega Eesti Vabariigile Kaitseministeeriumi kaudu varalise kahju 4 776 413 krooni. Seega, on alust süüdistada Sven Smitti KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema, ametiisikuna, oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega, tekitas suure varalise kahju Eesti Vabariigile. Alates 15.03.2007 on nimetatud tegu jätkuvalt omistatav Sven Smitt’ile, seadusest tuleneva teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega tekitati suur varaline kahju ja puudub KarS § 201 sätestatud süüteokoosseis, millega pani Sven Smitt toime KarS § 217 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Sven Smitt end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Kaitsja on seisukohal, et Sven Smitt suhtes esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav Sven Smitt annab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumis kinnisvara ja ehituse osakonna kinnisvarabüroo nõunikuna. Tööülesandeid kui selliseid talle ei tutvustatud. Oli loodud ajutine töökoht ja ta tegeles kaitseministeeriumi poolt loodud Kuusalu polügoni rajamisega. Enne tema tööle asumist oli M OÜ-lt tellitud maatükkide hindamisaktid ja nende hindamisaktide alusel käis maaomanikega rääkimas. Üldjuhul maaomanikud olid nõus. Vastavalt suulisele kokkuleppele osakonna juhataja N vajadusel oli vaja teisi töötajaid aidata. 2003 a. alguses tuli tema juurde kolleeg NVja tegi ettepaneku S linnaku üle-sanded talle üle anda, sest sõidab pikemaks ajaks välismaale. S linnaku töögrupp moodustati ministri käskkirjaga. Tema arvates töögrupi juht oli osakonna juhataja VN. Tal oli omal palju tööd ja Vülesanded jagati koosolekul kolleegide vahel ära. Temale jäid S linnakuga seonduvad ülesanded. Ta ühines eelnevalt moodustatud töögrupiga ja seal oli 7 – 8 lii-get. V poolt oli paberil paigas tööülesanded ja vaja oli küsida hindamisakti, ette valmistada müügidokumendid, samuti käis sel ajal raieõiguse vaidlus. Ta ei olnud töögrupi liige võõranda-mise ajal, üks probleem oli seotud teisega. Töörühm otsustas ja tema vormistas paberid. Büroo oli vastu metsaraidele, kuid Peastaap ei tahtnud sellest kuulda, kuna oli koostatud tuleohutuse eeskirjad, millega nähti ette ladude ümbruses okaspuumetsa maha võtmise. Lehtpuud jäid kas-vama tema ja N võitluse tulemusena. Otsus puude langetamise kohta oli juba varem ot-sustatud. Ladustatav aine oli juba teel ja töötempo oli kiire. Samas oli seadusandlus ka puudulik. Ta tellis kasvava metsa hindamisakti. P oli pikk jutt ja selgitas, et mets läheb raadami-sele. Ms töötavad vastava eriala spetsialistid ja oli koostööleping, seega hindadest saab rääkida spetsialist mitte tema. Pärast akti saamist hakkas dokumente ette valmis-tama. Kaitseministeerium ei otsustanud hinna üle, kuid tellis hindamisakti. Tuli koostada müügi või võõrandamise käskkiri ja selleks küsiti riigisaladuse loa olemasolu. Dokumentide vormista-miseks oli vaja minna riigisaladuse kaitse osakonda. Sealt sai allkirja vastu sülearvuti ja S linnakuga seonduvad dokumendid. Metsa võõrandamise käskkirja vormistamisel vastavate spet-sialistide konsulteerimise tulemusena, sest metsa võõrandamise kokkupuude oli esmakordne. Hindamisakti hinna üle diskussiooni ei olnud. Teist hinda kõrvale ei olnud põhjust tellida, sest usaldati Keskkonnaministeeriumile alluvat koostööpartnerit. Käskkirja koostamisega oli töö-grupp, kus osakonna juhataja ja konsulteeritud korduvalt õigusosakonnaga. Hindamisaktiga oli lastud vastav mets ära hinnata. AS EEE oli riigisaladuse juurdepääsu luba ja tal ei ol-nud vajadust seda kontrollida, sest sellega tegeles riigisaladuse kaitse osakond. Ta valmistas ette metsa võõrandamise dokumendid, ülejäänud toimus komisjonis. Tal ei olnud pädevust hindamis-akti metoodika koostamise alust, seega tal ei olnud mingit alust kahelda akti sisus. Ta ei tea, et keegi oleks pidanud kontrollima hindamisakti õigsust või asjakohasust. Riigisaladusega oli kae-tud dokumentatsioon ja objekt aga mets ei olnud. Töö teostatud vastavalt lepingusuhetele ja tol ajal ei olnud teist riiklikku instantsi, kes oleks teinud hindamist. Erafirmadest seda tellida ei saa-nud. Vastutus oli ära jaotatud, vastasel juhul poleks tal mõtet kooskõlastuse allkirju võtta. Tunnistaja HA annab ütlusi, et 2003 a. ta töötas Kaitseministeeriumis kinnisvara büroo ju-hatajana. Büroos otsese alluvana nõunikuna töötas Sven Smitt ja struktuuriliselt ka osakonna ju-hatajale N. Smitti ülesanneteks põhiliselt olid seotud maade ostuga seonduvad küsimused, läbirääkimiste pidamine, samuti olid ühekordsed ülesanded ja neid jagas osakonna juhataja VN. Seoses S linnakus toimunud tegevusega ta Smittile ülesandeid ei jaganud. NV töötas ka nõunikuna ja tegeles planeeringute, keskkonnakaitsega. Mingis osas nii V kui ka Smitti ülesanded kattusid. Smitti ülesandeks oli polügoni maade ost-müük. Po-lügoni maad olid hinnatud juba 2001 a. ja need osteti omanikelt. Raske ütelda, kes peale Smitti veel keegi tegeles S linnakuga, kuid tegemist oli kinnisvarabüroo pädevusse kuuluva üle-sandega ja büroos oli palju inimesi. S linnak oli riigisaladusega kaetud. Tunnistaja VN annab ütlusi, et 2003 a. töötas Kaitseministeeriumis ehituse ja kin-nisvara osakonnajuhatajana. Tema osakonnas töötas ka Sven Smitt, kuid ei mäleta mis ameti-kohal töötas. Tema osakond sai ülesande kiirkorras S kompleks välja ehitada. Oli paika pan-dud varustuse kohale toimetamise kuupäev. Osakonna poolt juhiti tähelepanu, et sellise lühikese tähtaja jooksul pole võimalik linnakut ehitada, sest see pole võimalik ka Riigihangete seadusest lähtuvalt. Objekt salastati ja siis oli võimalik kiiremini hankeid teha. Kokkulepete hulk seega väiksem ja protseduur seaduste järgi kiirem. S linnaku objekt tuleohutuse eesmärk nõudis territooriumil oleva okaspuumetsa maha võtmise. Anti konkreetne tähtaeg metsa maha võtmiseks, sest enne seda ei saanud ladusid kasutada. Raieõiguse probleemi lahendamine käis automaatselt ja see ülesanne kuulus kinnisvara büroo alla. Ta täpselt ei tea, kes andis korralduse selle linnakuga tegelemiseks Sven Smittile. Osakonna koosolekutel arutati töötajate tööde tulemusi ja seda mitte ainult S linnakuga seonduvalt. Tööde eest vastutav oli organisatsioon, otse tipust spetsialistini välja käsku ei andnud. Pidevalt kaitsepoliitikute, kõrgemalseisvate isikute poolt uuriti tööde käiku. Koosolekutel võideldi mõttetu metsa mahavõtmise vastu, kuid see ei aidanud. Smitt tegeles dokumentatsiooni vormistamisega ja seega ka teiste osakondade töötajatega konsulteerimine sealhulgas ka juriidilise osakonna töötajatega. Juristid arvasid, et metsa mahavõtmise küsimuse lahendamist peab küsima riigilt endalt. Metsakorralduskeskus oli see, kes hindas ja pöörduti nende poole. Objekti salastatuse tõttu kogu aeg oli jutt otsemüügist ja ei ole oksjonihinda. Ta eeldas osakonna juhatajana, et küsitakse riigile kuuluvalt ettevõttelt hinda ja seega saavad teada ka õige hinna. Ei tuldud selle peale, et hakata turgu kontrollima hinna reaalsuse kohta. Tema osakonnas puudus metsaspetsialist ja seetõttu pöörduti vastava riigiasutuse poole. Smitt tegeles varem kinnistute hindadega Tapa polügonil, kuid seal olid riiklikult määratud hinnad ja seega need hinnad kaubeldavad ei olnud. S linnakus maa hinda ei küsitud, kindlasti oli jutt raiehinnast. Smitt ei olnud metsaspetsialist. Ta mäletab, et raieõigust sai võõrandada samapalju, kel raieõiguse luba ja see ei sõltunud tema osakonnast kuna see oli enne tema osakonda teiste osakondade tööna juba objektile püstitatud. Oli vaja leida isik, kel oleks riigisaladuse luba ja objekti ehitajal see luba juba oli. Ei oleks leitud metsandusfirmat, kel oleks see luba olnud, seega võõrandati metsaraie luba omavale ehitusfirmale. Ei olnud mingit kahtlust, et müüakse metsa vale hinnaga, sest hind saadi Mlt. Reaalse otsuse langetab kantsler ja selgi-tatakse lahti asja olemus. Kirjade sisu lahendati osakonna koosolekutel. Riigihankeid korraldas osakond ja S linnaku riigihankega pidi tegelema kinnisvarabüroo, kuid kes konkreetselt ei tea, sest töötajaid oli neli. Tunnistaja KMannab ütlusi, et ta töötas OÜ Eesti Ms ja hin-das erastamiseks metsa. Kaitseministeeriumi poolt tellitud S kinnistus kasvava metsa hinda-misega tegeles mitu inimest. Tööde käigus suhtles Kaitseministeeriumi töötaja Sven Smittiga. Suhtlemise vajaduseks oli tellimise vastuvõtmise kinnitamine ja pärast tööde tegemist ka üle-andmine. Hindamismetoodikas kasutati eelnevast praktikast tulenevalt vastava erastamismääruse „ Erastamise kord „ alusel. Ta ise metsa vaatamas ei käinud, kuid seda tegi kolleeg KT. Viimane kirjutas üles metsa andmed vastavalt takseerimise korrale, vastavalt metsakorral-duse juhendile. Ta sisestas andmed ja vormistas akti ning kirjutas alla kui täitja, akti kinnitas keskuse juhataja ÜV. Keskus kasutas ka hindamist metsa turuväärtuse saamiseks ja seda kasutati siis kui omanik soovis metsa müüa. S kinnistul ei kasutatud seda meetodit, sest ei tellitud vastavaid tingimusi, kuna puudus konkreetne omanik ja maatükk oli mõeldud raada-miseks s.o. lihtsalt sooviti lagedat maad. Raadamist ilma metsakorralduse seadust täitmata ei saa teostada. Mlt telliti S kinnistu metsa takseerandmed, metsa hindamist ja iseloomustust. Mitmel korral rõhutati objekti salastatust. Tunnistaja EPannab ütlusi, et töötas ja töötab V keskkonnateenistuse juhata-jana. Kaitseministeerium pöördus teenistuse poole lõpp sooviga muuta nende kasutuses metsa-maa all oleva maa sihtotstarvet ning võtta S linnakus teatud ehitise ümber mets maha. Te-maga suhtlesid mitmed Kaitseministeeriumi töötajad ja tema mäletamist mööda laekusid kants-leri allkirjaga kirjad. Tema suhtles arvatavasti Sven Smittiga ja kohapeal käisid kaks noormeest ja selgitasid jooniste alusel lao rajamise põhimõtteid. V Keskkonnateenistus andis välja raadamise korralduse, teoreetiliselt aluseks omavalitsusele maa kategooria muutmiseks. Tunnistaja N ( V) L annab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumis kinnisvara bü-roo vanemspetsialistina ning tegeles keskkonnakaitse ja planeerimisega. S linnaku projekti käikuminekuga ta sõitis komandeeringusse. Enne sõitu ta osales ühel koosolekul ja seal ütles, et seoses sõiduga ta ei saa S linnaku projektis osaleda. Ilmselt ütles, et sellega võiks tegeleda Sven Smitt, kuna viimane tegeles eramaade kokkuostmisega. Osteti teenust OÜ M. Tunnistaja Toomas Laumets annab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumis kinnisvara ja ehituse osakonnas osakonnajuhataja asetäitjana. S linnakus oli vaja rajada eriotstarbeliste vahendite ladu ja selle rajamise koordineerimine oli osakonna ülesanne. Eeskirjad nägid ette seda, et territooriumil ei tohtinud mets kasvada. Oksapuude mahavõtmise projektiga tegeles VP ja aitas Sven Smitt sellega, et teavitas teisi riigiasutusi metsa hindamisel dokumentidega. Keegi ei pruukinud seda tööd Smittile anda, sest see oli meeskonna töö. Osakonna kõikidel töötajatel olid olemas ametijuhendid, kuid sellest väga palju kinni ei peetud, sest jagati omavahel töid. Tunnistaja VP annab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumis ehitusbüroo juhataja kohusetäitjana. Ta tegeles S linnakus võimalikult kiirema ladude konstrueerimisega ja vas-tavusse viimisega riigile osutatud abiga varustuse ladustamiseks. Laomoona ladustamisega ei tohtinud piirkonnas kasvada okaspuumets. Koosolekul sai probleem teadvustatud ja oli vaja leida lahendus oksapuumetsast lahti saamiseks. Kuna see ei olnud ehitusbüroo ülesanne, siis selle ülesande sai kinnisvarabüroo. Selle ülesande sai NL( V) ja kuna viimane pidi ära sõitma, siis raskuskese langes Sven Smittile. Ta mingeid juhiseid Smittile ei andnud, kuid ühel korral käisid koos metsa vaatamas. Mets ei olnud väärtuslik, olid killu- ja kuulihaavad. Kogu objekt oli kaetud riigisaladusega. Firma sattus objektile ehitajaks vastavalt Kapo loale, sest objekt oli salastatud. firma vastutas ka metsa eest, kuid ei tea, kes vastutas Kaitseministeeriumi poolt. Tunnistaja MKannab ütlusi, et ta töötas kaitseministeeriumis siseauditi osakonna juhatajana. Ta teab, et S linnakus ehitati ühte ladu ja kogu asi oli seotud metsaraidega. Käskkirjas nr. 107 märgitud hind oli M OÜ poolt määratud hind. Oli Riik-liku M poolt pandud keskmine hind ja puudus pädevus konkreetset metsa-tükki hinnata ja tuli tugineda M poolt pandud ratsionaalsele hinnangule, mis oli ka õige hind. Käskkirjade koostamisel kindlasti küsitakse nõu ka õigusbüroolt. Käskkirjade kooskõlastamisel peab algmaterjale kontrollima oma pädevuse piires. Raieõigust ei saanud müüa avalikul enampakkumisel, sest sel juhul oleks riigisaladus tulnud ilmsiks. Tunnistaja IKannab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumi kantslerina ja S linnaku teema oli kogu aeg üleval. Objektiga oli kogu aeg kiire, sest kaitseväel oli ladudega kii-re. Raieõiguse müük oli Kaitseministeeriumil ainukordne juhtum. Tunnistaja ÜV annab ütlusi, et ta töötas Eesti Ms juhatuse esimehe-na. Metsakorralduskeskus tegi hindamisi igal aastal umbes 6000 objektil. S linnaku objekt oli samasugune kui teisedki ja ei osanud sellele linnakule tähelepanu pöörata, kuna oli samalaad-ne kui teisedki. Kaitseministeerium esitas taotluse hinnata S linnakus metsa väärtust ja hin-damist. Metsa hindajana töötas KMja viimane tegeles ka selle ülesandega. Maatüki hindamisel kasutati Vabariigi Valitsuse 30.03.1998 a. määrust, mis kehtestas hindamise korra ja kasutati maatükil kasvava metsa erastamise metoodikat. Teostati ka teist hindamist, mis oli kasu-tusel, kui tegemist oli maade müügi sooviga. S linnakus ei olnud tegemist kinnistu võõran-damisega ja seepärast lähtuti Vabariigi Valitsuse määrusest. Tema teada see Vabariigi Valitsuse määrus kehtib ka käesoleval ajal. 1993 a. Vabariigi Valitsuse määruses oli juttu maa hindami-sest, mitte metsa väärtusest. Küsimus oli raieõiguse võõrandamises, mitte kinnistu võõranda-mises ja seega kasutati Vabariigi Valitsus määruse metoodikat. Selle metoodika puhul lähtutakse metsa parameetritest – kõrgus, läbimõõt, tihedus, samade parameetrite alusel arvutatakse vasta-valt sellele määrusele ka puidu hind, millele erastamise puhul liideti erastamise maksumus. Igal puuliigil omad parameetrid. Sellele metsale ei antud turuhinda, kuna turuhind on reaalne ostumüügi tehingu summa. Ükski hindamine iseenesest ei ole turuhind, vaid selle hinnaga tehakse ostumüügi tehingut, enampakkumine kõige kindlam meetod turuhinna teadasaamiseks. Tellimiskirjas ei olnud põhjust, milleks hindamist vaja. Ta oli kõigi hindamisaktide kinnitaja. Kaitseministeerium tellis seda hinda tema firmalt, kuna litsentsiga hindajaid rohkem ei olnud. S linnaku hindajaid oli kolm inimest ja aktid tulid temale kinnitamiseks. Töö oli tema jaoks rutiin-ne. Tunnistaja KT annab ütlusi, et ta töötas Eesti Ms – Eesti M osakonna juhatajana. Ta teostas Kaitseministeeriumi taotlusel S lin-nakus mahuliselt kasvava metsa hindamise välitöid. Kasvas seal enamuses okasmets ja oli ka lehtmets. Territoorium oli praktiliselt traataiaga piiratud. Kogu territoorium oli 100 ha suur ja sellest 85 ha mets. Tal ei olnud otseselt vajadust puitu hinnata. Mets oli varem hindamata, kuna varem kuulus sõjaväeosale. Tunnistaja PRannab ütlusi, et töötas Kaitseministeeriumis õigusosakonnas. Õigus-osakonna ülesanne on kontrollida käskkirja puhul nende vormistamise õiguslikku alust. Tunnistaja JJannab ütlusi, et ta töötas EEE AS tootmisjuhina. Ta puutus kok-ku S linnakuga, kus toimus renoveerimine, üldehitus, valvetööd ja sealhulgas ka metsa raie. Ja viimane tulenes tuleohutusnõuetest. Tavapäraselt firma ei tegele metsatöödega, kuid oli pro-jekt võtmed kätte. Metsa hind oli kuskil 1,8 mlj. krooni. Metsa hinnangu tegi ekspert ja seda hin-da luges siis õigeks ja ka täna. Kaitseministeeriumist puutus kokku VNe ja VP. Sven Smitt tegeles projektiga, et saaks hakata metsa raiuma. Tegemist oli Kaitse-ministeeriumi otsuse alusel salajase objektiga. Tunnistaja RRannab ütlusi, et töötas AS SE osakonna juhatajana. Firmast Em-power helistati ja paluti S linnakus metsa raiet. Oli lageraie. Tunnistaja MM annab ütlusi, et ta töötas AS KM metsameistrina ja firma teostas S linnakus metsaraiet. Mets realiseeriti saeveskitesse. Tunnistaja MOannab ütlusi, et ta töötas Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osa-konna juhataja asetäitjana. S linnak oli riigisaladuse kaitsega objekt. Ta kooskõlastas käsk-kirja nr.
  5. Selle käskkirja koostamisel suhtles Kinnisvarabüroos töötas töötava Sven Smittiga. Selles linnakus raieõiguse müüki eraldi reguleeritud ei olnud, tegemist oli erandliku olukorraga. Kapo nõudel oli vaja hankevõitu või konkreetset lepingut. Tunnistaja LMannab ütlusi, et töötas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses ja tema käes olid kogu kriminaalasja toimikud. Tõepoolest kasvava metsa müügi puhul tema turu-hinna määrab kõige paremini turupakkumine. RMK hinnad oli parim allikas. S linnakus ei olnud metsa enampakkumist ja ei saanud turuhinda kujuneda. Tunnistaja LPannab ütlusi, et töötab keskkonnainspektsiooni V osakonna juhtiv-inspektorina. Ta võttis ekspertiisi arvamuse aluseks RMK hinna kui usaldusväärse ja RMK hin-nad olid kättesaadavad. Metsa harilik väärtus oli kohalik keskmine turuhind. Kannatanu Kaitseministeeriumi esindaja Pille Aver annab ütlusi, et jääb esitatud tsiviilhagi nõude juurde. Kaitseministeerium ei kujundanud seda hinda, töö osteti sisse ja eeldati, et inimesed teavad, mida müüvad. Vastuvõtja oleks pidanud kontrollima töö kvaliteeti. Arvele on antud allkiri osakonna juhataja poolt. Smitt tegi ainult ettepaneku. Ehituse ja kinnisvara osakond oli programmis tegev. Töö kvaliteeti pidi kontrollima Sven Smitt ja arve alusel väljamakstavat summat vastavalt töö kvaliteedile osakonnajuhataja. Kaitseministeeriumile kuuluva vara müüki peab minister kui ministeeriumi riigivara valitsev esindaja, ministri poolt vastutama pandud ametnik konkreetse kuluartikli eest. Kaitseministeeriumile tekitatud kahju on 4776413 krooni. Kohtusse esitatud süüdistusakti lühendatud kokkuvõtte kohaselt süüdistatav Sven Smitt oli endine Kaitseministeeriumi kõrge ametnik s.o. Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga määratud kinnisvara- ja ehitusosakonna ehitusbüroo nõunikuks. Vastavalt osakonna põhimääruse, osakonna juhataja ja osakonna juhataja asetäitja poolt pandud teenistusülesanneteks oli pandud teenistusülesanneteks korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisel olevate hoonete ja rajatiste ning nende aluse maa kinnistamist, mõõdistamist, hindamist, vajalike planeeringute korraldamist ja vastutada ettevalmistatud dokumentide sisulise õigsus ja õiguspärasuse eest. Samuti Sven Smitt oli Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva XxxMaakonnas Xxx vallas S linnaku metsa müüki korraldav isik, seega Sven Smitt oli ametiisik KarS § 288 lg. 1 mõttes, sest talle olid pan-dud haldamis- ning varalise väärtuse liikumist korraldavad ülesanded ning tal oli seadusest tule-nev kohustus järgida riigi varalisi huvisid. Sven Smitt kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit järgnevalt: 1 Sven Smitt tegi kaitseministrile ettepaneku müüa S linnakus kasvava metsa raieõigus kokkuleppehinnaga müügiviisi kasutades OÜ Eesti M hindamiskatis määra-tud mahus ja hinnaga. Selleks valmistas Smitt ette kaitseministri käskkirja nr. 107 projekti, mille kohaselt vastavalt Riigisaladuse seaduse § 5 p. 15, Metsaseaduse § 41 p. 3, § 43 ja Vabariigi Valitsuse määruse 31.08.1999 a. nr. 262 ja kaitseministri käskkirja nr. 707 alusel tuleb võõran-dada S linnakus kasvava metsa raieõigus mahuga 19064 tihumeetrit hinnaga 1812685 kroo-ni AS-le EEE. Tegelikkuses tellis Smitt S linnaku metsa takseeri ja hindamise OÜ-lt Eesti Metsakorralduskeskus ning võttis vastu OÜ poolt teostatud kasvava metsa hindamise akti, kus oli kasvava metsa hindamise akt ja selles oli kasvava metsa maksumus arvutatud Vabariigi Valitsuse 31.03.1998 a. määruse nr. 73 alusel ja kasvava metsa hinnaks toodud 1812685 krooni. Seega Smitti poolt ettevalmistatud käskkirja projektis nr. 107 ei olnud tegemist kokkuleppel hinnaga müümisega, sest OÜ M poolt koostatud hindamisaktis ei olnud arvatud metsa maksumus lähtudes „ Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra „ p. 7 järgi, mille kohaselt määratakse kasvava metsa raieõiguse alghind korrutades raielangilt saadava metsa-materjali koguse vastava metsamaterjali hariliku väärtusega ning lahutades korrutisest võima-likud raie-, kokkuveo-, ladustamis- ja langi puhastamise kulud. Lähtudes selle määruse p. 7 oleks metsa raieõiguse alghinnaks olnud 6589098 krooni. Kaitseministri käskkirja nr. 107 projektis välja toodud hind 1812685 krooni ei olnud kasvava metsa harilik väärtus ja ei vastanud käskkirja projektis väljatoodud õigusaktidele, sest polnud arvutatud neist lähtuvatest alustest ning nime-tatud asjaolu nähtus ka hindamiskatist ja sellele lisatud seletuskirjast. Seetõttu Smitt, kellele oli ülesandeks pandud kaitseministri käskkirja koostamine, poleks tohtinud kaitseministri käskkirja nr. 107 projektis välja tuua kasvava metsa raieõiguse müügihinnaks kokkuleppel hinda 1812685 krooni. Seega Smitt, kellele oli ülesandeks pandud korraldada kasvava metsa hindamine S linnakus, ei täitnud oma ametiülesandeid korrektselt, sest korraldas kasvava metsa hindamise lähtudes õigusaktidest, mis ei olnud antud juhul kohaldatavad, olles ise nimetatud asjaolust teadlik ega järginud turuhinnast madalama hinnaga raieõiguse müügil riigi varalisi huvisid. 2 Samuti rikkus Smitt Metsaseaduse § 43 lg. 4 ja Vabariigi Valitsuse 31.08.1999 a. määrusega nr. 262 p. 37, mille kohaselt kokkuleppehinnaga müüakse kasvavat metsa p. 6 nimetatud juhtudel, kui müüakse metsamaterjali, kas kestvuslepingute alusel, metsamaterjali väikeseid koguseid. Nimetatud alused S linnaku metsa müümisel puudusid. Seega ei olnud kokkuleppehinnaga müügiviisi kasutamine lubatud. Seega oleks Smitt pidanud tegema kaitseministri käskkirja nr. 107 projektis ettepaneku müüa kasvava metsa raieõigust kasutades avalikku enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist, mille mõlema puhul ei tohi hind olla madalam alghinnast, mis on määratletud määruse nr. 262 p.
  6. Kaitseminister allkirjastas käskkirja nr. 107 ja sõlmiti kaitseministeeriumi ja EEE AS vahel kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõran-damise leping. Vastavalt lepingule võõrandas Kaitseministeerium S linnakus 19064 tm kas-vava metsa raieõiguse ja metsamaterjali 1812685 krooni eest EEE As-le. Eelpoolkirjeldatud ebaseadusliku tegevusega, millega Smitt osales riigivara võõrandamise protsessis, rikkus Smitt Riigivaraseaduse § 7 lg. 2 ja 4, sest näitas üles ükskõiksust ja hoolimatust riigi vara heaperemeheliku ning otstarbeka käsutamise suhtes ning ei lähtunud põhimõttest, et tuleb suurendada kasu ning vältida kahju tekkimist ning põhjustas sellega Vabariigile Kaitseministeeriumi kaudu suure varalise kahju 4776413 krooni. Kriminaalasja materjalidega analüüsimisel ja kontrollimisel ning kohtuistungil menetlusosaliste poolt antud ütlustega kohus tuvastas alljärgneva: 1 Keskkonnainspektsiooni V osakond teeb järelpärimise Kaitsepolitseiametile selles, et Kaitseministeerium jättis esitamata müügiteatis metsamaterjali müügi kohta 2003 a. Kaitseministeerium esitas vastuse teabenõudele, millest ei selgu ametiisiku nimi, kelle vastu saaks alustada väärteomenetlust. Kaitseministri käskkirja ärakirjast selgub, et S linnakus võõrandati kasvava metsa raieõigus enneolematult odavalt ja palub Kaitsepolitseil kontrollida eelpoolnimetatud müügitehingu vastavust seadusele ja selgitada, kas teos esinevad kuriteo tunnused ( t. I t.l. 1-4) 2 Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalmenetlust
  7. novembril 2003 a. ( t. I t.l. 6 ) 3 Kaitsepolitseiameti poolt määratud ekspertiisi läbiviimisega tuvastati, et RMK poolt läbiviidud ekspertiisiga tuvastati, et S linnaku metsamaterjali harilikuks väärtuseks on 8226708 krooni. Kasutati selle hinna saamiseks M poolt koostatud takseerkirjelduse tabelit ja kontrolliks võrreldi RMK sortimentide hindasid. Raie-, kokkuveo-, ladustamis ja langi puhas-tamise kuludeks saadi 1637610 krooni, seega kasvava metsa enampakkumise alghinnaks kujunes 6589098 krooni. ( t. I t.l. 13 – 18 ) 4 Kaitseministeeriumi logistika asekantsleri raadamisloa taotluse kohaselt nähakse ette raadamine ladude territooriumil ja V keskkonnateenistuselt taotletakse luba raadamise teosta-miseks ja saadud vastuse kohaselt lubatakse raadamist teostada peale kohaliku omavalitsusorgani vastavat korraldust. Xxx vallavalitsus annab nõusoleku metsa raadamiseks ( t. I t.l. 36, t. II t.l. 96 - 100 ) 5 OÜ Eesti M metsamaa ja sellel kasvava metsa hindamise akti alusel Sän-na linnaku kasvava metsa hinnaks on 1816888 krooni ( t. I t.l. 40 – 43 ) 6 Kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna kinnisvara büroo nõuniku ametijuhendi kohaselt nõuniku tööülesannete loetelu, mis ei ole kinnitatud ministri ega kantsleri käskkirjaga ( t. I t.l. 54 – 55 ) 7 Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga nimetati Sven Smitt kinnisvara- ja ehitusosakonna ehitusbüroo nõuniku ametikohale kohustäitjana alates 12.12.2001 a. ja vabastati teenistusest nõuniku kt. ametikohalt ametniku algatusel alates 10.02.2004 a. ( t. I t.l. 62, 63 ) 8 Smitt esitab 07.03.2003 a. kaitseministrile, kantslerile, logistika asekantslerile, õigusosakonnale ning kinnisvara- ja ehitusosakonna juhatajale tema poolt koostatud märgukirja milles kirjeldab S linnaku faktilist olukorda seoses ehitise püstitamisega vajadusest ehitusplatsi ja selle ümbruse puhastamist seal kasvavast metsast. Samuti teeb ettepanekud raadamisteenuse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise kohta ning tema hinnangul kõige otstarbekam on ministeeriumil võõrandada raadamisloast tulenev kasvava metsa raieõigus kokkuleppehinnaga ehitusettevõtjale. Samal päeval kaitseminister kinnitab käskkirja nr. 107, mille kohaselt võõrandatakse kasvava metsa raieõigus AS-le EEE ( t. I t.l 4, 119, 120 ) 9 Siseauditi osakonna juhataja edastab 20.02.2004 a. kaitseministrile, kantslerile ja asekantslerile märgukirja, et vastavalt kaitseministeeriumi põhimääruse § 34 lg. 9 p. 1, 2 töötab kinnisvara- ja ehitusosakond välja ettepanekud ministeeriumi valitsemisala riigivara- ja ehituspoliitika kujundamiseks ning koordineerib selle elluviimist jne, kuid osakonna nõunikul kinnitatud ametijuhendit ei ole. Kaitseministeerium pöördus 31.01.2003 a. metsa takseerimiseks ja hindamiseks OÜ Eesti M poole, kuid tellimiskirjas ega ka hinnapakkumises ei ole esita-tud mingeid juhiseid ega aluseid hindamise läbiviimiseks. Teeb ettepanekuid kaalumaks sõlmida metsa hooldamiseks, raadamiseks jne. leping RMK-ga, samuti kaaluda erinevate hangete ja tehingute riigisaladuseks kuulutamise aluseid ja põhimõtteid ning igal osakonnal peab olema kehtiv põhimäärus ja igal töötajal kinnitatud ning allkirjastatud ametijuhend ( t. I t.l. 123 - 125 ) 10 Kaitseministeerium, mida esindab kantsler ja EEE AS, mida esindab juhatuse liige allkirjastasid kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise lepingu, vastavalt Eesti M 12.02.2003 a. metsamaa ja sellel kasvava metsa hindamise aktile sum-mas 1812685 krooni. Vastavalt Xxx Vallavalitsuse poolt väljastatud raadamisloa alusel Kaitse-ministeeriumil on õigus teostada raiet S linnaku territooriumil ja Kaitseministeerium müüb raadamisloast tuleneva kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali ile. ( t. II t.l. 11, 12 ) 11 Kaitseministeeriumi ehitusbüroo juhataja kt VPS linnaku asjas edastab 19.12.2002 a. koosolekul arutatu seisukoha, et EEE AS töötajaid metsaga seonduvaid probleeme aitab lahendada NVja maaga seonduvaid probleeme Sven Smitt ning Empo-weri ja Kaitseministeeriumi vaheline kirjavahetus toimub Kaitseministeeriumi esindaja VP ( t. II t.l. 35, 38, 39, 40, 41 ) 12 Sven Smitt poolt koostatud ja kantsleri allkirjaga OÜ Eesti Mle edas-tatud tellimiskiri S linnaku metsa takseerimise ja hindamiseks ( t. II t.l. 50 ) 13 Kaitseministeeriumi ja OÜ Eesti Maakorralduskeskuse tööde vastuvõtmise ja üleandmise akt koos lisadega, mille allkirjastasid Kaitseministeeriumi poolt Sven Smitt ja OÜ Eesti Maakorralduskeskuse poolt ÜV ( t. II t.l. 52 – 73 ) 14 Kaitseministri
  8. aprillist 2002 a. käskkirjaga nr. 224 võeti vastu kaitseministeeriumi asjaajamiskord, mille koopiad on edastatud kantslerile, asekantsleritele ja struktuuriüksustele. Käskkirjast nähtuvalt ministri käskkirja koostab personaliosakond ja kantsleri üldkäskkirjad koostab struktuuriüksus. ( t. IV t.l. 4, 34 ) 15 Kaitseministri
  9. detsembri 2000 a. käskkirjaga nr. 396 on kinnitatud kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna põhimäärus, millega on kinnitatud osakonna juhtimise, osakonna ülesannete, osakonna juhataja, osakonna juhataja asetäitja ja büroo juhataja ülesannete ja kohustuste loetelu ( t. IV t.l. 66 – 70, t. V t.l. 78 - 82 ) 16 Kaitseministri
  10. detsembri 2002 a. käskkirjaga nr. 707 kohaselt kaitseministeeriumil vaja läbi viia riigihange S linnaku ladude side- ja turvasüsteemide ehitamiseks koos turvatsoonide loomisega. Samuti selle käskkirjaga riigihanke läbiviimiseks moodustati kaheksa liikmeline komisjon, mille eesotsas esimees N ja komisjonil alustada läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks tähtajaga hiljemalt
  11. detsembriks 2002 a. ( t. IV t.l. 71 ) 17 Kaitseministri kirja alusel kaitseministeerium esitab tsiviilhagi nõude endise teenistuja Sven Smitt vastu summas 4776413 krooni selles, et viimane täites osakonna juhataja antud teenistusalast korraldust, tegi 07.03.2003 a. kaitseministrile kirjaliku ettepaneku müüa S linnakus kasvava metsa raieõigus kokkuleppehinnaga müügiviisi kasutades OÜ Eesti M hindamisaktis määratud mahus ja hinnaga AS-le EEE. Smitt valmistas ette käskkirja eelnõu ja märgukirja. Ekspertiisiakti kohaselt metsa hinnaks oli tegelikult 6589098 krooni. Samuti eksis Smitt müügiviisi valikul, sest metsa müük oleks pidanud olema avalikul enampakkumisel. Seega Smitt omades riigiasutuses ametiseisundit, mis võimaldas tal osaleda rii-givara võõrandamise otsustamisel, olles vastutav temale ülesandeks tehtud toimingute õigus-pärase läbiviimise eest, mille tagajärjel tekitas riigile olulist ainelist kahju ( t. IV t.l. 72, 73 ) 18 Vabariigi Valitsuse
  12. septembri 2000 a. määrusega nr. 306 kinnitatud Kaitseministeeriumi põhimääruse kohaselt ministeeriumi struktuuris on ainult ministri nõunike ja ministeeriumi nõunike ametikohad ning ministri nõunik allub ainult vahetult ministrile ja ministeeriumi nõunikud kantslerile. Nõunike ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt minister või kantsler ( t. V t.l. 89, 98, 99 ). Kriminaalasja materjalidest Smittile esitatud süüdistuses vastavalt kinnisvara- ja ehitusosakonna põhimäärusele ning juhataja samuti juhataja asetäitja poolt oli pandud korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisel olevate hoonete ja rajatiste ning nende aluse maa kinnistamist, mõõdistamist jne. sisulise õigsuse ja õiguspärasuse eest. Samuti ta oli S linnakus metsa müüki kor-raldav isik. Seega lähtuvalt eeltoodust oli Sven Smitt ametiisik KarS § 288 lg. 1 mõttes, sest talle olid pandud haldamis- ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning tal oli sea-dusest tulenev kohustus järgida riigi varalisi huvisid. Kas Sven Smitt lähtudes KarS § 288 lg. 1 oli ametiisik ? 1 Sven Smitt nimetati Kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna ehitusbüroo nõuniku ametikohale kohusetäitjana. Kaitseministri 11.12.2000 a. poolt kinnitatud käskkirjaga nr. 396 kinnisvara- ja ehitusosakonna põhimääruse sisust ei nähtu osakonna struktuuris nõuniku ametikohta ja seega ei nähtu nõunikule määratavaid ülesandeid ega kohustusi. Samuti kriminaalasjas ei ole ühtegi otseste ülemate poolt temale antud kirjalikke korraldusi tööde teostamiseks, millest järelduvalt Smitt oleks olnud ametiisik. Siseauditi osakonna juhataja edastab 20.02.2004 a. märgukirja kaitseministrile, et muuhulgas tuleb kaaluda erinevate hangete ja tehingute riigisaladuseks kuulutamise aluseid ja põhimõtteid ning igal osakonnal peab olema kehtiv põhimäärus ja igal töötajal kinnitatud ning allkirjastatud ametijuhend. 2 Vabariigi Valitsuse 20.09.2000 a. määrusega nr. 306 kinnitatud Kaitseministeeriumi põhimääruse kohaselt ministeeriumi struktuuris on ainult ettenähtud ministri nõuniku ja kantsleri nõunike ametikohad ning neile saavad ülesandeid ja kohustusi anda ainult ülalnimetatud ametisikud, kuid kriminaalasja materjalides ega kohtuistungil ei tuvastatud, et nende poolt oleks Smittile antud kirjalikke ülesandeid, mille kohaselt Smitt oleks vastanud ametiisiku nõuetele. 3 Süüdistuse sisust lähtuvalt ja vastavalt kaitseministri käskkirja nr. 707 alusel tuleb võõrandada S linnakus 83, 4 hektaril kasvava metsa raieõigus mahuga 19064 tm hinnaga 1812685 kroo-ni AS-le EEE, kuid käskkirjast nähtub, et vajalik teostada riigihange S linnakus ladude side- ja turvasüsteemide ehitamiseks koos turvatsoonide loomisega ja moodustatakse ka-heksaliikmeline vastav komisjon, mille liikmete hulgas ei ole nimetatud Sven Smitti. Samuti ei ole tuvastatud, et Sven Smitt oli S linnakus metsa müüki korraldav isik, kuid ta tõesti val-mistas S linnaku kohta käivate tööde teostamiseks vastavaid seletuskirju ja käskkirja pro-jekte, kuid talle ei ole pandud mingeid kohustusi, mis hõlmaksid ametiisikule ettenähtud nõu-deid. 4 Kriminaalasjas olev kinnisvara- ja ehitusosakonna kinnisvarabüroo nõuniku ametijuhendit, milline ministeeriumi juhtkonna poolt ametlikult kinnitamata, ei saa käsitleda nõuniku ametijuhendina. Kaitseministri käskkirjaga nr. 396 osakonna põhimääruses ei ole ette nähtud nõuniku ametikohad 5 Samuti Sven Smitti süüdistatakse selles, et talle pandi ülesandeks korraldada kasvava metsa hindamine S linnakus, kuid ei täitnud oma ametiülesandeid korrektselt, sest korraldas kas-vava metsa hindamise lähtudes õigusaktidest, mis ei olnud antud juhul kohaldatavad. Krimi-naalasjas olevatest dokumentidest ei nähtu, et Smittile oleks antud korraldus kasvava metsa müü-ki korraldada. Ta ei olnud ka kaitseministri käskkirja nr. 707 komisjoni liige, kellele anti kohus-tus teostada riigihange S linnakus. Kuigi Smitt valmistas ette kirjaliku taotluse kasvava met-sa raadamiseks, ta ei olnud kohustatud kontrollima OÜ Eesti M akti sisu õigsust ja sellist korraldust talle ka pole antud. 6 Kaitseministri kirjast tsiviilhagi nõudes on märgitud, et Smitt omades riigiasutuses ametiseisundit, eksis kasvava metsa müügiviis valikul, sest metsa müük oleks pidanud olema avalikul enampakkumisel. Kohtuistungil tuvastatu kohaselt Smittile ei ole pandud kellegi poolt mingeid kohustisi metsa müügi valikul. Kohtuistungil tunnistaja N selgitas, et S linnak oli salas-tatud objekt ja vastavalt salastatuse nõuetele ei saanud korraldada avalikku enampakkumist. Seega kohtus tuvastatu kohaselt Smitt töötas ministeeriumis nõuniku kohusetäitja ametikohal ja omas ametiseisundit, kuid ta ei olnud KarS § 288 lg. 1 tingimuste kohaselt ametiisik. Kas S linnakus kasvava metsa müügikohustus oleks pidanud toimuma enampakkumisel ja Smittile antud korralduse alusel? 1 Kaitseministri käskkirja nr. 707 kohaselt moodustati komisjon esimehega N, kellele anti kohustus teostada riigihange S linnakus, kuid komisjoni liige Smitt ei olnud ja teda ei määratu komisjoni liikmeks ka hiljem. Tunnistajate ütluste kohaselt kinnisvara- ja ehitusosa-konna koosolekul jagati S linnaku territooriumil teostatavad ülesanded jagati töötajate vahel. Algul NVpidi tegelema metsa küsimustega ja Smitt maaküsimustega. Kuid Vko-mandeeringusse lähetamisega anti metsa küsimustega seonduvad ülesanded Smittile. Koos Smittiga käis metsa vaatamas ka ehitusbüroo juhataja kt. VP, kes oma ameti poolest Smitti ametikohast kõrgemal tasemel. Seda kinnitab ka VPi kirjalik teade, et vastavalt 19.12.2002 a. koosoleku otsusele Empowr EEE AS töötajaid ministeeriumi poolt metsaga seonduvaid küsimusi aitavad lahendada NVja maaga seonduvaid probleeme Sven Smitt. Samuti VP kinnitab samas kirjas, et Kaitseministeeriumi ja i vaheline kirjavahetus toimub ministeeriumi esindaja VPiga. 2 Tunnistaja VNe ütluste kohaselt S linnaku territooriumil kasvav okaspuumets oli vastavalt Kaitsejõudude Peastaabi korraldusele vajalik maha võtta ja selleks anti konkreetne tähtaeg, kuna lähemal ajal oli oodata ladudesse toodavat lahingutehnikat. Linnakus toimuvate ülesannete lahendamist arutati osakonna koosolekul ja ülesanded jagati kõigi töötajate vahel, samuti kaasati ka teiste pädevate osakondade töötajaid. Objekti salastatuse tõttu ei tekkinud ja ei saanud tekkida küsimust kasvava metsa müügist enampakkumisel ega ka erafirmade kaasamist. Seetõttu metsa hindamine salastatud objektil sai toimuda ainult riigilt endalt ja selleks firmaks oli Eesti Metsakorralduskeskus, kelle töötajatel oli luba viibida salastatud objektil. 3 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kriminaalasja menetleja taotles teostada metsa hindamise ekspertiisi ja edastas ekspertiisimääruse Keskkonnainspektsiooni V osakonnale ning eks-perdi käsutusse andis ka olemasolevad materjalid. Ekspertiisi teostas Keskkonnainspektsiooni V osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor LP. Kohus ei vaidlusta ega kahtle LPpoolt vormistatud ekspertiisiakti, kuid kohtule jääb arusaamatuks kohtueelse menetleja seisukoht ekspertiisimääruse saatmisest ja ekspertiisi läbiviimise teostamist sama piirkonna metsandusega seonduvale firmale, kuigi riigi territooriumil on ka teisi metsa hindamisega tegelevaid spetsialiste või litsentseeritud eksperte. Kõikide tekkivate kahtlustustuste ärahoidmiseks kohtueelsemenetleja oleks võinud litsentseeritud eksperdi määrata Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse büroo kaudu, kellel on teada litsentseeritud ekspertide olemasolu. Kohus tuleb ülatoodu alusel järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas kogutud materjalidest ja kohtuistungil tuvastatu kohaselt Kaitseministeeriumil ei olnud S linnakus võimalik teostada kasvava metsa müüki enampakkumisel ja S linnaku kasvava metsa müügi korraldust Smit-tile pole antud, kuid tuvastati käskkirja nr. 707 sisust, et S linnaku riigihanke teostamiseks sh. ka turvatsoonide loomiseks moodustati komisjon, mille liige Smitt ei olnud ning ta ei saanud anda ka korraldust kasvava metsa müügiks. Ta ainult valmistas ette ministri käskkirja projekti ja see ei anna alust Smitti nimetada ametisikuks. Kohus tuleb ülaltoodu alusel seisukohale, et Sven Smitt ei olnud ametiisik, seetõttu ta ei olnud ka nimetatud kuriteo subjekt ja teos puudub nii objektiivne kui ka subjektiivne külg ning seega on välistatud tema tegevuses süüteo koosseis ja ta tuleb õigeks mõista KarS § 289 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 314, § 315 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista Sven Smitt KarS § 289 ( alates 15.03.2007 a. KarS § 217 – 2 ) järgi. 2 Kannatanu esindaja tsiviilhagi nõue Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu summas 4776413 krooni jätta rahuldamata 3 Asitõend- 2 CD plaati – kohtuotsuse jõustumisel hävitada 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.