1-07-12250\11

(072316021229)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi Aleksei Vološini lühimenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Aleksei Vološin süüdistuses KarS 263 p1,2 järgi eluk. Kalevipoja põik 1-179, Tallinn, ik 38106043724, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, Z OÜ, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,

1. Tunnistada süüdi Aleksei Vološin KarS § 263 p1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistust. 2 (kaks) kuud Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt A. Vološinile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.05.2007.a., ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva. Kohaldada A. Vološini suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Vološin 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Katseaja algust arvata alates 23.10.2007.a. Välja mõista A. Vološinilt riigituludesse sundraha 5400.- krooni ja menetluskulud 1292,10 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A. Vološin on kohtu alla antud KarS § 263 p 1,2 järgi süüdistatuna selles, et tema rikkus 01.05.2007.a. kella 12.15 paiku Tallinnas, Laikmaa 5 asuva hotell Tallinki ees raskelt avalikku korda. Nimelt hakkas A. Vološin vägivallaga vastu avalikku korda kaitsvale isikule – AE, kes püüdis protestiaktsioonis osalevat ning kestvalt oma autoga signaalitavat A. Vološinit korrale kutsuda, mille tulemusel hakkas A. Vološin A. E kätega autost välja lükkama ning kui A. E oli autost väljuda jõudnud, lõi kannatanule järgnenud A. Vološin teda jalaga kukla piirkonda, millega tekitas A. E füüsilist valu. Oma sellise käitumisega väljendas A. Vološin ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ja rikkus avalikku korda kaitsvale isikule vägivallaga vastu hakates jämedalt avalikku korda. Süüdistatav A. Vološin tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et 1.05.2007.a. istus ta oma autos Laikmaa tänaval. Fooris põles roheline tuli kuid autod ei liikunud. Ta oli küll protestiaktsioonist teadlik, kuid ei osalenud aktsioonis ning andis signaali selleks, et tema ees seisvad autod hakkaksid liikuma. Kannatanu tuli tema autosse ja ütles midagi eesti keeles. Ta palus kannatanut korduvalt rääkida vene keeles ning seejärel hakkas ta kannatanut autost välja lükkama. Kui ta oli kannatanu autost välja lükanud, siis lõi viimane ukse pauguga kinni. Ta oli šokiseisundis ning järgnes kannatanule ja lõi teda vastu selga, kuna soovis kannatanut peatada. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt oli ta informeeritud sellest, et 1.05.2007.a. kell 12.00 peab tänaval protesti märgiks signaali andma. Ta sattus ka sellel ajal linna ning seisis Tallinki hotelli juures, kus andis signaali. Autosse sisenes parempoolsest esiuksest mingi mees, kes ütles eesti keeles, et ära tuututa. Ta käskis mehel rääkida vene keeles. Seejärel käskis ta mehel autost lahkuda , pööras mehe poole ja tahtis meest autost välja tõugata. Mees avas auto ukse ja väljus, ajades armatuurlaualt maha tema mobiili ning lõi auto ukse kõvasti kinni. Ta väljus autost ning järgnes mehele ja lõi meest jalaga selja piirkonda. Seejärel haaras ta mehel ümbert kinni ning tahtis ta kinni pidada, kuna mees oli tema autosse tunginud. Seejärel pidasid vormis politseinikud ta kinni. Kannatanu AE ütluste kohaselt 1.05.2007.a. aastal seisid Tallinki hotelli ees autod ning autodes lasti kestvalt signaali. Tema ees seisis punast värvi BMW, mille juht samuti pikalt signaali lasi. Kuna sellega rikuti liikluseeskirju, siis tahtis ta õigusrikkumist takistada ning avas auto ukse ja istus autosse. Juht hoidis kahte kätt signaalil. Ta küsis, miks mees signaali laseb. Ta ei jõudnud ennast tutvustada politseiametnikuna, kuna mees hakkas teda vene keeles sõimama. Ta lükkas mehe käed rooli pealt ära ning seejärel tahtis mees teda lüüa. Vältimaks lööke hüppas ta autost välja. Ta suundus hotelli sissepääsu poole, et kutsuda politseivormis ametnikke. Ta jõudis teha paar sammu enne kui talle keegi tagant selga hüppas ja lõi teda kuklaase. Teda löönud mees kaotas tasakaalu ja kukkus. Lööjaks oli punases sõiduautos istunud mees. Tunnistaja AKütluste kohaselt viibis ta 01.05.2007.a. hotellis Tallink oma toas. Korraga kuulis ta tänavalt autode signaali. Ta nägi Laikmaa tänaval autode kolonni. Kolonn liikus aeglaselt, autodel põlesid ohutuled ning autodest anti pidevalt signaali. Foori punase tule ajal peatus kolonn otse hotelli ees. Hotelli juurest läks üks mees teel seisva XXX juurde ning sisenes kõrvaluksest autosse. Juht hakkas autos kätega vehklema ning meest uksest välja tõukama. Mees väljuski autost ja lõi ukse kinni. Juht väljus samuti, jooksis mehele järgi ning hüppas talle kallale. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et A. Vološini süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. Riigikohus on erinevates lahendites asunud seisukohale, et avaliku korra rikkumine KarS §de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (Riigikohtu
3. mai 2007.a. otsus nr 3-1-1-7-07 ). Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 lg 1 kohaselt on keelatud lärmata või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. A. Vološini ütlustest nähtuvalt kohaselt oli ta informeeritud sellest, et 1.05.2007.a. kell 12.00 peab tänaval protesti märgiks signaali andma. Ta seisis Tallinki hotelli juures, kus andis signaali. Autosse sisenes parempoolsest esiuksest mingi mees, kes ütles eesti keeles, et ära tuututa. Ta käskis mehel rääkida vene keeles. Seejärel käskis ta mehel autost lahkuda , pööras mehe poole ja tahtis meest autost välja tõugata. Mees avas auto ukse ja väljus, ajades armatuurlaualt maha tema mobiili ning lõi auto ukse kõvasti kinni. Ta väljus autost ning järgnes mehele ja lõi meest jalaga selja piirkonda. Seejärel haaras ta mehel ümbert kinni ning tahtis ta kinni pidada, kuna mees oli tema autosse tunginud. Kannatanu AEütluste kohaselt hoidis süüdistatavat kahte kätt signaalil ja lasi pikalt signaali. Kuna süüdistatav rikkus sellise tegevusega liikluseeskirja, siis ta sisenes õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil autosse ning küsis, miks süüdistatav signaali annab. Ta ei jõudnud end politseiametnikuna tutvustada, kuna mees hakkas teda vene keeles sõimama. Ta lükkas süüdistatava käed rooli pealt ära ning süüdistatav tahtis teda lüüa, kuid ta hüppas autost välja, et kutsuda vormis politseiametnikud. Mees jooksis talle järgi ning ründas teda seljatagant ja lõi teda kuklasse. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja AK ütlused. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et A. Vološin andes Tallinna kesklinnas katkematult signaali rikkus nii Tallinna linna avaliku korra eeskirja kui ka liikluseeskirja nõudeid, so rikkus tahtlikult avalikku korda ja hotelli külaliste ning läheduses asuvates majades ning tänaval viibivate isikute rahu. Rahu ja avaliku korra rikkumine oli toime pandud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, kuna ta osutas füüsilist vastupanu avaliku korra rikkumist tõkestanud AE, püüdes viimast lüüa ning tõugata autost välja. Jätkates avaliku korra rikkumist järgnes A. Vološin autost väljunud hotelli suunduvale AEning lõi teda kuklasse. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Vološini karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik süüdistatava suhtes KarS § 73 sätete kohaldamisega. Tsiviilhagi ei ole. Kohus juhindub KrMS § 238, 306, 311,312,313,
4. Eha Popova Kohtunik