4-08-2279\5

4-08-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprillil 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-08-2279 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 rikkumine Menetlusalune isik Madis Helm, 37111265215, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx, töökoht OÜ Ermingen Kohtuvälise menetleja esindaja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, ametnik Üllar Kütt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Madis Helm LS § 741 lg 2 järgi ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva. Kohtuotsus pöörata täitmisele pärast jõustumist arestialuse elukohajärgses arestimajas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Väärteokirjeldus 20.veebruaril 2008.a. on Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Madis Helm 20.veebruaril 2008.a. kella 14.55 ajal Järvamaal Imavere vallas Imavere-Viljandi-Karski-Nuia maantee 5.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimise õigust, kuigi talle on varasemalt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, pannes seega toime väärteo Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi. Menetluse käik Madis Helm ei ole kohtuistungile ilmunud, informeerides kohut liialt lühikesest etteteatamistähtajast ja töökohustuste täitmisest, taotledes kas asja arutamise edasilükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Madis Helmile on kohtukutse saadetud juba 17.märtsil 2008.a. ning tagastatud hoiutähtaja möödumisel 04.aprillil 2008.a. Seega tulnuks Madis Helmil tähitud kirja teate saamisel minna sidasutusse kirjale järele, kuid Madis Helm seda ei teinud. Alles kohtukutse elektroonilisel saamisel reageeris Madis Helm kohtukutsele. Kohtuväline menetleja taotleb väärteoasja arutamist Madis Helmi osavõtuta. Väärteoasja mterjalidest nähtub, et Madis Helm talle süüks pandavat tegu ei vaidlusta ning Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg-te 1 ja 2 ja § 93 kohaselt leiab kohus, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud. Asja saab arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Tuvastatud asjaolud Madis Helm ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist eitanud kinnitades, et juhtimisõigus on tal peatatud ning eksami aeg pidi olema järgmisel päeval pärast rikkumist. Madis Helm on oma avalduses kohtule lubanud enam mitte seadust rikkuda, paludes ühtlasi tema suhtes aresti mitte kohaldada. Ka on ta teatanud, et tema ülalpidamisel on neli last, neist noorim 8-kuune ning leiab, et tema poolt toimepandud väärtegu ei ole ühiskonnale ohtlik ega põhjustanud kahju. Tõendiks on Madis Helmi ülekuulamise protokoll (tl 4), väärteoprotokoll (tl 3) ning tunnistaja Heigo Tamsalu ütlused (tl 5). Seda, et Madis Helm on isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab vastav otsus 28.septembrist 2007.a. (tl 13) LS § 741 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna Madis Helmil mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole ja ta oli vastavalt 28.septembri 2007.a. otsusele sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Madis Helm on väärteo toimepanemises süüdi, pannes talle süüks pandava väärteo toime otsese tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei oma juhtimisõigust ja kes on juhtimiselt kõrvaldatud, võib olla ohtlik isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Madis Helmil oli perekond olemas ka enne väärteo toimepanemist ning ta pidi endale aru andma järjekordse rikkumise tagajärgedest. Ta on varem korduvalt, täpsemalt 19 korral, karistatud erinevate väärtegude eest, sealhulgas analoogse rikkumise eest 13 korral ning lisaks rahatrahvidele on teda karistatud ka lühiajaliste arestidega. Rahatrahvid, mis talle on mõistetud, on osaliselt tasumata ning kuigi ta omab töökohta, ei ole senised rahatrahvid kui kergem karistusliik ilmselt täitnud oma eesmärki. Eeltoodust lähtudes tuleb Madis Helmi karistada raskema karistusliigiga, milleks on arest. Kuna ka lühiajalised arestid ei ole täitnud oma eesmärki, tuleb Madis Helmi karistada pikemaajalise arestiga. Määravaks saab eelkõige isiku süü ja kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on põhjendatud karistuse määramine veidi alla keskmise määra. Kohtulahendi jõustumisel saadab lahendit täitmisele pöörav kohus süüdlasele määruse, mis ajaks peab ta karistuse kandmiseks arestimajja ilmuma. Eeltoodu alusel ja juhindudes LS § 741 lg-st 2, VTMS § 107 lg 1 p-st 1, § 205 lg-st 1 tuleb Madis Helm süüdi tunnistada ja teda karistada. Ingrid Niinemägi Kohtunik