1-06-9119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mail 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 9119 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, lii

§ 392lg.2 p.2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5.

märtsi 2008.a. otsus Apellatsioonide esitajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja advokaat Anti Aasmaa Prokurör Antti Aitsen Süüdistatav Maidu Luts, ik. 38211295213, töök. OÜ B, eluk. x, varem kohtulikult karistatud 21.septembril 2004.a. Lääne- Viru Maakolhtu poolt KarS § 263 p-1 järgi rahalise karistusega , alates 18.jaanuarist 2006.a. viibib vahi all. Lauri Landmann, Ik. 38304125216, töök. As R, elukx, varem kohtulikult karistatud 17.oktoobril 2001.a. Lääne- V iru Maakohtu poolt KrKL § 140 lg.2 p.1 järgi 9 kuu vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga, alates 18.jaanuarist 2006.a. viibib vahi all. Kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. märtsi 2008.a. otsus Maidu Lutsu ja Lauri Landmanni suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. mail 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. märtsi 2008.a. otsusega tunnistati süüdi: Maidu Luts KarS § 184 lg.2 p.1 järgi ja karistati 7 a. vangistusega, KarS § 392 lg.

§ 25lg.2 järgi ning karistati 3 a. vangistusega. Kar

S § 64 lg.1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 a. vangistust; Lauri Landmann KarS § 184 lg.2 p.1 järgi ja karistati 7 a. vangistusega, KarS § 392 lg.2 p.

§ 25lg.2 järgi ning karistati 3 a. vangistusega. Kar

S § 64 lg. alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 a. vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti välja M. Lutsult ja ka L. Landmannilt sundraha 10 875 kr. M. Luts ja L. Landmann tunnistati süüdi KarS § 184 lg.2 p.1 järgi selles, et nad grupis, ebaseaduslikult omandasid suures koguses narkootilist ainet – 439,14 gr. puhast amfetamiini eesmärgiga toimetada narkootiline aine Soome Vabariiki, Helsingisse ning 18.jaanuaril 2006.a. peitsid valduses olnud narkootilise aine süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduauto Audi A-4 salongi ning sõitsid Tallinna Reisisadama B terminali, kus tolliläbivaatusel narkootilise aine oli avastatud ja ära võetud. KarS § 25 lg.

§ 392lg.2 p.2 järgi tunnistati M.

Luts ja Landmann süüdi selles, et nad grupis ,

1. jaanuaril 2006.a., Tallinna Reisisadama B terminaali kaudu püüdsid süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduautos Audi A4, ebaseaduslikult vedada välja üle Eesti Vabariigi riigipiiri narkootilist ainet – 439,14 gr. puhast amfetamiini – Soome Vabariiki, Helsingisse, kuid tollikontrollis oli narkootiline aine avastatud ja ära võetud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaat K. Lee apellatsioonis taotletakse M. Lutsu osas maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise tõttu. Apellandi hinnangul on maakohus jätnud kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud ainuüksi prokuröri poolt esitatud tõenditele ning analüüsimata ja hindamata on jäänud kaitsja kaitsekõnes esitatud väited. Veoki läbivaatuse akti on allkirjastanud ainult Maksu –ja Tolliameti juhtivinspektor A. Mäeots, kuigi läbivaatuse viisid läbi neli ametnikku. Koostatud akt ei kajasta veoki läbivaatuse käigus millegi äravõtmist ega selgu, mida sõiduautos äravõetud pakkidega tollitõkendiga kilekottidesse sulgemise järel tehti. Veoki läbivaatuse aktis pole märgitud sellel lisade olemas-olu, kuid kriminaaltoimikus olevad fototabelid on pealkirjastatud veoki läbivaatuse akti lisadena. Kui veoki läbivaatuse akti on koostanud Maksu -ja Tolliameti esindaja, siis fototabelid on koostanud Ida Politseiprefektuuri töötaja Irina Hein. Apellandile jääb selgusetuks, kuidas oli politseiprefektuuri töötajal võimalik fotografeerida pakke, mis olid suletud tollitõkkega kilekottidesse. Veoki läbivaatuse akti kohaselt teostati ühe paki sisu osas narkootilise aine test, mis andis positiivse reaktsiooni MDMA-le, s.o ecstasyle. Aineekspertiisi nr.AN-097-06/534 arvamuse kohaselt oli uuritav aine amfetamiin sulfaadina. Ecstasy, amfetamiini ja metamfetamiin on keemiliselt koostiselt erinevad narkootilised ained. Seetõttu on apellandil tekkinud kõrvaldamata kahtlus, et ekspertiisil uuritud aine ei ole ära võetud sõiduauto Audi A4 läbivaatusel.
2. jaanuaril 2006.a. politseivaneminspektori Urmas Reimanni poolt koostatud asitõendite vaatluse protokolli järgi on vaadeldud kahte pakendit, kogukaaluga 2 kg. Üks neist on kaetud pruuni värvi teibiga ja teine läbipaistvas kiles. Protokollis pole viidet pakkide kaalumise ja mõõtmise kohta, ega kajastu nende pakkide Maksu- ja Tolliameti poolt politseile üleandmine. Apellant kahtleb , kas tegemist on samade pakkidega, mis Maksu- ja Tolliameti töötaja poolt võeti ära sõiduauto Audi A4 läbivaatusel. Apellandi hinnangul ei tõenda Rakveres, x ja x teostatud läbiotsimiste protokollid ja sündmuskoha ( sõiduauto Audi A) vaatluse protokoll süüdistatavate süüd inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Kriminaalmenetluse käigus on kaduma läinud sõiduauto Audi A 4 tuulutusava kate. Ebaselge on uurimisobjektide liikumine erinevat ekspertiisiasutuste vahel DNA-, sõrmejäle- ja aineekspertiisi läbiviimisel. Aineekspertiisi aktist nr.AN.097-06/534 nähtub, et ekspertiisiobjektid – pakendid 1,2,3 ( sisaldavad valge pulbriga minigripp kilekotte ) – on edastatud DNA ekspertiisi. DNA ekspertiisi akti nr. GE-0226-06/0533 kohaselt on ekspertiisiobjektid edastatud sõrmejäljeekspertiisi ega ole viidet sellele, et osa ekspertiisiobjekte oleks aineekspertiisi suunatud. Sõrmejälje ekspertiisi aktist nr. SS-0124-06/1055 aga ei nähtu, et ekspertiisobjektid oleks saadud sõrmejäljeekspertiisist. Ebaõige on maakohtu otsuse järeldus, nagu tõendaksid DNA - ja sõrmejäljeekspertiis süüdistatava M. Lutsu poolt narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist.
3. mai 2006.a.jälitusprotokollide puhul, mis kajastavad süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni mobiiltelefonidel pealtkuulamisel saadud teavet ( I kd. tl.103-111), on tegu ebaseaduslikult saadud tõendiga. Jälitustoimingu läbiviimise alusena on viidatud KrMS §-le 113,117 ja
4. KrMS § 117 ei võimalda tehnilise sidekanali kaudu edastatavat teavet pealt kuulata, vaid ainult koguda andmeid sõnumite edastamise fakti kohta. Telefonikõne pealtkuulamist lubab KrMS § 118 täheldatud jälitustoiming. Jälituse erandtoimingu puhul on tõendina käsitletav tehniline salvestus, mitte selle kirjalik protokoll. Käesolevas kriminaalasja on süüdistusaktis ja kohtuotsuses tõendina hinnatud telefonikõnede pealtkuulamise protokolle, mitte süüdistatavate telefonide pealtkuulamise salvestus CD- le. Jälitusprotokollides on märgitud pealtkuulatud süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni mobiiltelefonde osas üks ja seesama IMEI-kood, kuid erinevate abonendinumbritega mobiiltelefonide puhul peaks see olema erinev. Maakohus on süüdistatava M. Lutsu poolt
5. novembril 2006.a. kirjutatud puhtsüdamlikku ülestunnistust hinnanud usaldusväärse süütõendina, kuid jätnud tähelepanuta ületunnistuses märgitud asjaolu, et süüdistatav L. Landmann ei olnud sõiduautosse Audi A4 peidetu pakist teadlik. Apellant ei nõustus maakohtuga selles, et kaitsja poolt esitatud arve OÜ-s Masinakeskus BMW jahutussüsteemi lõdviku vahetamise kohta ning süüdistatavate ütlused 18.jaanuari 2006.a. õhtul süüdistatava L. Landmanni sõiduautol esinenud rikkest, mille remondiks vajati teippi, võivad olla usaldusväärsed, kuid autoremondi asjaolude lähem uurimine pole vajalik. Apellandi hinnangul pole KarS § 184 lg.2 p.1 ja § 392 lg.2 p.2 järgse süüdistuseseme asjaolud leidnud usaldusväärset tõendamist. Kuna KarS § 184 ning § 392 vahel on reaalkonkurents välistatud on isikut võimalik süüdi mõista vaid KarS § 392 järgi. KrMS § 274 lg.1 järgi tehakse isiku suhtes õigeksmõistev kohtuotsus, kui tuvastatakse KrMS § 199 lg. l p.1 sätestatud asjaolu. Seetõttu pidanuks maakohus süüdistatava M. Lutsu KarS § 184 lg. 2 p.1 järgi õigeks mõistma. Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus ei vasta KrMS § 306 lg.1 p.1,2 seatud nõuetele, kuna kohtuliku uurimise käigus pole usaldusväärselt tõendatud süüdistavate M. Lutsu ja L. Landmanni ühine tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süüdistatav L. Landmann polnud teadlik süüdistatava M. Lutsu autosse peidetud aine pakkidest ja süüdistatavale M. Lutsule teada olevalt sisaldasid need pakid ravimeid. 2.veebruaril 2006.a. tehtud aineekspertiisi akti nr.AN-097-06-534 kohaselt ei sisalda süüdistatava L. Landmanni elukoha, x, läbiotsimisel ära võetud minigripp kilekotis asuv valge pulber narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega nende lähteaineid. Samuti ei leitud süüdistatava M. Lutsu elukoha, x, läbiotsimisel ära võetud 53 minigripp kotilt narkootilise aine jälgi. Maakohus on KrMS § 268 lg.1 vastaselt asunud süüdistuse ülesannet täitma ja süüdistuse sisu õiguslikult parandama. Meelevaldne on maakohtu järeldanud, et telekanalites näidatu põhjal oli süüdistatavatele teada, et minigripp kilekottidesse pakendatakse narkootilisi aineid. Süüdistatava M. Lutsu elukohast 53 tühja minigripp kilekoti ja ühe narkootilist ainet mitte sisaldanud minigripp leidmine ei tõenda samuti tema poolt narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist. Süüdimõistev kohtuotsus ei vasta KrMS § 309 lg.3 nõudele, sest süüdistatavale M. Lutsule KarS § 184 lg.2 p.1 ning § 395 lg.2 p.

§ 25

lg.2 järgi esitatud süüdistuse tõenduseseme asjaolud pole kriminaalmenetluse õiguse oluliste rikkumiste tõttu selged. Lisaks on maakohus ise asunud arvutuse teel lahendama küsimusi, millised saaks lahendada üksnes aineekspertiisi teinud ekspert. Apellandile on arusaamatu , millele tuginevalt on maakohus leidnud, et 1,3 grammist piisab 10-le narkootilist ainet tarbivale isikul joobe tekitamiseks. Vastavat menetluspraktikat ei käsitle Riigikohtu ostus nr.3-1-1-121-06, millele maakohus vaidlustatud kohtuotsuses viitab ega Tallinna Ringkonnakohtu 27.juuni 2007.a. määrus. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-63-06 selgitakse, et menetleja ei või tuletada ekspertiisiakti põhiosast ega eksperdi ülekuulamisel antud selgitustest vastuseid küsimustele, mida ekspertiisi määramisel eksperdile ei esitatud. Maakohus pole kasutanud puhta narkootilise aine koguse kindlakstegemiseks eksperdile täiendavate küsimuste esitamise võimalust. Ise seda arvutama asudes, väljus kohus oma pädevuse piiridest. Rikutud on KrMS § 339 lg.1 p.7 ja lg.2 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuet. Maakohus pole analüüsinud ega arvestanud kaitsja esitatud argumentidega, mistõttu kohtuotsus on ebaseadusliku ja põhjendamatu. KarS § 2 lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on sellise teo toimepanemises süüdi. Maakohtu otsuses ei ole esitatud süüdistatav M. Lutsule süüks arvatavate tegude kolmeastmelist deliktistruktuuri ega ole tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Samuti on maakohus süüdistatava M. Lutsu puhul jätnud tähelepanuta KarS § 56 lg.1 p.3 sätestatud karistust kergendava asjaolu esinemise. Süüdistatav M. Luts on puhtsüdamlikus ülestunnistuses väljendanud toimepandud teos kahetsust ja palunud kergemat karistust. Seetõttu ei vasta tegelikele asjaoludele maakohtu järeldus - karistust kergendava asjaolu puudumise kohta. Maakohus on ebaõigest moodustanud liitkaristuse KarS § 64 lg.1 alusel. KarS § 184 ja § 392 vahel pole reaalkonkurents võimalik . Süüdistatava M. Lutus tegevus on kvalifitseeritav üksnes KarS § 392. Seetõttu pidanuks maakohus süüdistatava M. Lutsu KarS § 184 lg.2 p.1 järgi õigeks mõistma ning liitkaristuse moodustamine poleks võimalik. Kuna süüdistavale M. Lutsule arvati süüks narkootilise aine suures koguses omandamist, valdamist ja vedamist, siis pidanuks maakohus neid osategusid teoühtsuse aspektist analüüsima ja hindama nagu nõudis Tallinna Ringkonnakohus 27.juuni 2007.a. määruses. Apellant taotleb: 1) süüdistatava M. Lutsu suhtes tehtud maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus; 2) süüdistatava M. Lutus suhtes tehtud süüdismõistva otsuse tühistamist ning otsusega ta KarS § 184 lg.2 p.1 ning KarS § 392 lg.2 p.

§ 25lg.2 järgsetes süüdistustes õigeksmõistmist.

Advokaat A. Aasmaa apellatsioonis taotletakse süüdistatava L. Landmanni suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist kohtuliku uurimise puudulikkuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise ja mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellandi hinnangul pole maakohtus uuritud tõendite pinnalt võimalik tuvastada süüdistatava L. Landmanni poolt suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, mis on KarS § 184 lg.2 kui § 392 lg.2 p.2 kirjeldatud kuriteo koosseisude objektiivsete külgede tunnuseks. Harju Maakohtu vaidlustatud kohtuotsuses on esitatud erinevaid narkootilise aine suure koguse määratlemise viise, kuid selgusetuks jääb, mille põhjal maakohus narkootilise aine suure koguse kindlaks tegi. Maakohus on alguses leidnud , et suur kogus amfetamiini puhul algab 0,3 gr.-st, mis tekitab joobe vähemalt 10 isikule. Samuti leidis maakohus, et üldteadolevana asjaoluna olevat keskmist narkootilist joovet tekitavaks amfetamiini koguseks 1 gr. puhast ainet, millest saab 4 doosi. Seejärel osundab maakohus teaduslikele uuringutele, millel tuginevalt võib amfetamiini minimaalseks joovet tekitavaks koguseks olla 5 mgr. ainet. Kroonilise narkomaania korral võib aine kogus ulatuda 2000 mgr.-ni ning keskmiseks joovet tekitavaks koguseks on 1 gr. amfetamiini. Lõpuks on kohus leidnud, et 1,3 gr. piisab 10-le narkootilist ainet tarvitavale isikule joobe tekitamiseks. Kohus ei ole nõuetekohaselt puhta narkootilise aine kogust kindlaks teinud eksperdi arvamusele tuginedes, vaid viidanud menetluspraktikale ja teaduslikele uuringutele, milliseid maakohtus vahetult ei uuritud. Tõendite kogumisel asetleidnud olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu ei ole süüdistatava L. Landmanni poolt suures koguses narkootilise aine kätlemist usaldusväärselt kindlaks tehtud. Veoki läbivaatuse aktist nr.06-12.1-5/11257 nähtub, et läbivaatusel osales 4 ametnikku, kuid KrMS § 146 lg.2 p.6 ja § 154 lg.4 vastaselt pole uurimistoimingu protokollis märgitud nende isikuandmeid ega ametiseisundit ning protokolli on allkirjastanud ainult juhtivinspektor A. Mäetos ning süüdistatavad M. Luts ja L. Landmann. Veoki läbivaatuse protokolli kohaselt peeti kinni teadmata sisu ja kaaluga pakid, kuid ei nähtu, et midagi oleks asitõendina ära võetud. Veoki läbivaatluse protokollis pole KrMS § 146 lg.6 p.3 kohast märget protokolli lisade kohta, kuid kriminaaltoimikus olevad fototabelid on pealkirjastatud veoki läbivaatuse protokolli lisadena. Protokolli on koostatud Maksu - ja Tolliameti töötaja, fototabelid aga Ida Politseiprefektuuri töötaja. Selgusetu on kuidas politseitöötaja sai Maksu- ja Tolliameti poolt ära võetud pakke fotografeerida kui need olid tollitõkendiga kilekottidesse pakitud. Asitõendite vaatluse protokolli järgi on asitõendeid vaadelnud Ida Politseiprefektuuri politseivaneminspektor U. Reimann, kuid ei nähtu, et tegemist oleks Maksu- ja Tolliameti poolt ära võetud ja tollitõkendiga suletud pakkidega. Seetõttu pole selge, kas tegemist on sama ainega, mis veoki läbivaatusel ära võeti. Kahtlust süvendab asjaolu, et veoki läbivaatuse akti kohaselt näitas ühe avatud paki sisu testimine narkootilist ainet MDMA ( ecstasy ). Aine ekspertiisi akti arvamuse kohaselt oli tegemist amfetamiiniga. Amfetamiin, metamfetamiin, MDMA on erinevad ained. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal pole jälgitav, kuidas Maksu- ja Tolliameti poolt sõidukist leitud aine pakid anti üle Ida Politseiprefektuurile. Samuti on ebaselge uurimisobjektide liikumine erinevate ekspertiiside vahel. Aineekspertiisi aktist nr.AN-097-06/534 nähtub, et ekspertiisiobjektid saadi DNA ekspertiisist. DNA ekspertiisi aktist nr. GE-0226/06/5330 nähtub, et uurimisobjektid saadi sõrmejäljeekspertiisist. Sõrmejäljeekspertiisi aktist nr.SS-0124-06/1055 aga ei nähtu, et uurimisobjektid oleks saadud DNA ekspertiisist. Sõrmejäljeekspertiisis uuriti ainult autosalongi tuulutusava katet, mitte kilekotte, nagu DNA ekspertiisis. DNA ekspertiisil ei saadud ühtegi usaldusväärset leidu süüdistatava L. Landmanni bioloogilise materjalist ekspertiisiobjektidel, s.h. pakendid nr.3 oleval minigripp kilekotil, mis leiti süüdistatava L. Landmanni kasutuses oleva toa läbiotsimisel x. Aineekspertiisi akti nr.AN-097-06/534 arvamuse kohaselt ei sisalda pakendis nr.3 minigripp kilekotis olev valge pulber narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Kuna pole tõendatud süüdistatava L. Landmanni puutumus nimetatud minigripp kilekoti ja ainega, siis pole tähendust aine esialgsel MMC positiivsel testil ( testaine muutus halliks ). Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et süüdistatava L. Landmanni toast pulbrilise ainega kilekoti leidmine tõendab narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist. Maakohtus avaldatud ekspertiisiakt, mille järgi eksperdid tuvastasid autosalongi tuulutusava kattel süüdistatava L. Landmanni vasaku käe keskmise sõrme jälje, ei tõenda narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüd. Asitõendiks olnud tuulutusava kate on kadunud ning seda ei saadud maakohtus uurida. Välistatud pole võimalus, et süüdistatav L. Landmanni jättis sõrmejäle autodetailile siis kui käis veoki läbivaatuse järel koos politseinikuga autost oma asju otsimas. Maakohus on tähelepanuta jätnud kaitsjate põhiväited jälitustegevuse ebaseaduslikkuse ning selle käigus saadud tõendite lubamatuse kohta. Jälituse erandtoimingu puhul on tõendiks tehniline teabesalvestus, mitte jälitusprotokoll. Käesoleval juhul pole CD-l olevat teabesalvestust ära toodud süüdistusaktis esitatud tõendite loetelus. Jälitusprotokollides on jälitustoimingu alusena näidatud KrMS § 117, mis aga sidekanali kaudu edastatava teabe salajast pealtkuulamist ei võimalda. KrMS § 118 alusel jälitustoimingu läbiviimist pole protokollitud. Koostatud jälitusprotokollide järgi on pealt kuulatud ühe ja sama IMEI koodiga süüdistatava M. Lutsu ja L. Landmanni mobiiltelefone. Erinevatel mobiiltelefonidele on aga erinevad IMEI koodid. Apellandi hinnangul pidanuks maakohus rikkumisega saadud jälitusteabe kohtukõlbmatu tõendina tähelepanuta jätma. Apellant ei soostu maakohtu järeldusega, et jälituse erandtoimingu protokollis kajastatud süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni omavaheline vestlus, kogumis autosalongi tuulutusava kattelt leitud sõrmejälje ja DNA- ekspertiisi arvamustega, tõendab kohtualuste koostegutsemist ja puutumust veoki läbiotsimisel ära võetud aine pakkematerjali ning narkoaine pakkimiseks kasutatud minigripp kilekottidega. Apellandi hinnangul selgitavad süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni ütlused, et jälitustoimingu protokolli kantud vestlus toimus ajal kui koos remonditi süüdistatava L. Landmanni sõiduautot. Sõiduauto remontimist tõendab 24.jaanuaril 2006.a. OÜ-le Masinakeskus tasutud 354 kr. suurune arve BMW jahutusvedeliku lõdviku vahetuse eest. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et auto ja selle remondiga seotud probleemide olemaolu on võimalik, kuid asjaolude lähem uurimine pole vajalik põhjusel, et süüdistatav M. Luts pole seda puhtsüdamlikus ülestunnistuses maininud ning süüdistatava L. Landmanni kinnitusel oli auto aku uus. Kaitsja hinnangul on üldteada asjaolu, et auto korduval ebaõnnestunud käivitamisel võib aku tühjaks saada. Jälitustegevuse käigus saadud teave kinnitab, et süüdistatav L. Landmann püüdis pika aja jooksul ebaõnnestunult autot käivitada. Autol esinenud tehniline rike jäi välja selgitamata. Jälitustoimingu tehnilisel salvestisel on kuulda tänavamüra, mis vastab süüdistatavate ütlustele, Tallinnas, Liivalaia tänaval sõiduauto BMW remontimise kohta. Eluliselt pole usutav, et süüdistatavad asusid narkootilist ainet pakkima ja autosse peitma intensiivse liiklusega tänaval. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna süüdistatavatel polnud raha, siis pole usaldusväärne süüdistatava L. Landmanni väide, nagu olnuks Soome sõidu eesmärgiks advokaadiga kohtumine. Advokaadiga kohtumine ei eelda vältimatult raha olemasolu. Advokaadile tasu maksmiseks on mitmeid võimalusi. Süüdistataval L. Landmannil raha puudumine seab kahtluse alla tema poolt kuriteo kaastäideviimise. Narkootilise aine omandamiseks on raha vajalik. Raha puudumisel polnud tal võimalik Soome Vabariiki viimiseks narkootilist ainet omandada. Puuduvad usaldusväärsed tõendid süüdistatava L. Landmanni ja süüdistatava M. Lutsu poolt grupis narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kohta. Maakohus on kohaldanud vääralt KarS § 64 lg.1 sätet liitkaristuse mõistmisel, sest KarS § 184 lg.2 p.1 ning § 392 lg.2 p.

§ 25lg.2 ei moodusta ideaalkogumit ja vastutus on võimalik üksnes Kar

S § 392 järgi. Esimest korda tehti süüdimõistev kohtuotsus L. Landmanni suhtes 20. märtsil 2007a. ning siis mõisteti süüdistatavalt L. Landmannilt välja sundraha 9000 kr.. Pärast selle otsuse tühistamist ei ole põhjendatud uue otsuse tegemisel varasemast suurema sundraha väljamõistmine. Seetõttu taotletakse süüdistatava L. Landmanni suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega L. Landmanni õigeksmõistmist KarS § 184 lg.2 p.1 ning § 398 lg.2 p.

§ 25lg.2 järgses süüdistuses.

Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, peab vajalikuks märkida, et vandeadvokaadi K. Lee ja advokaat A. Aasmaa apellatsioonide väited kriminaalmenetluse õiguse olulises rikkumises ja materiaalõiguse vääras kohaldamises esimese astme kohtu poolt on sisult ühetaolised, mistõttu ringkonnakohtu poolt esitatavad seisukohad on kaitsjate apellatsioonides kattuvate väidete kohta ühiselt kohaldatavad. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonidega selles, et süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduauto Audi A 4 läbivaatuse kohta Maksu - ja Tolliameti töötaja poolt koostatud veoki läbivaatuse akt nr. 06-12.1-5/11/257 pole usaldusväärne tõend, kuna see dokument ei vasta KrMS §-s 146 uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli kohta seatud nõuetele. Kriminaalasja arutamisel maakohtus ja ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust, et sõiduauto Audi A4 , reg. nr. xxx xxx, mida

1. jaanuaril 2006.a. juhtis süüdistatav M. Luts ja milles viibis süüdistatav L. Landmann, allutati Tallinna Reisisadama B terminaali autoboksis tollikontrollile Tolliseaduses sätestatud korras. Tolliseaduse § 33 lg. 4 kohaselt vormistatakse kauba, transpordivahendi, pagasi või reisija läbivaatuse tulemuste kohta akt ning Tolliseaduse § 44 lg.5 järgi teeb tolliametnik tollitõkke panemise kohta märke dokumendile. Süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduauto läbivaatust toimetanud tolliametnik ei olnud käesoleva kriminaalasja menetleja KrMS § 16 lg.1 tähenduses. Kriminaalasja menetlust alustas Viru Ringkonnaprokuratuur
2. veebruaril 2005.a. KarS § 184 lg.1 tunnustel selles, et Rakvere linna elanik L. Landmann tegeleb narkootilise aine – kokaiini- ebaseadusliku käitlemisega. Seejärel Viru Ringkonnaprokuratuur edastas kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse järgi Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talitusele. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu-ja tollikeskuse tolliinspektuuri juhtivinspektor Artjom Mäeots, kes 2006.a. 18.jaanuaril kella 23.30 kuni 19.jaanuari kella 01.10 toimunud sõiduauto Audi A4 läbivaatuse kohta veoki läbivaatuse akti koostas, täitis Tolliseaduse alusel temale pandud kohustusi ega viinud läbi uurimistoimingut kriminaalasjas. Seetõttu ei pidanud tolliametnik veoki läbivaatuse akti koostamisel järgima KrMS §-s 146 uurimistoimingu protokolli kohta kehtestatud nõudeid. KrMS § 63 lg.1 ja 2 kohaselt on kriminaalmenetluses tõendiks muu dokument, samuti paragrahvi esimeses lõikes loetlemata tõendid. KrMS § 61 järgi pole tõenditel ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus on vaba hindama tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud tollitöötaja poolt sõiduauto Audi A4, reg. nr.xxx xxx, läbivaatuse kohta koostatud dokumenti - veoki läbivaatuse akti kohtukõlbuliku tõendina ning kriminaalasja lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemisel hinnanud seda kogumis teiste tõenditega. Veoki läbivaatuse aktist nähtub, et sõiduautost leiti, juhi kõrvalistuja poolse kindalaeka all asuva tuulutusava katte eemaldamise järel, kaks pakki. Ühe avamisel sisaldas see valget värvi pulbrit, mis XTC-MDMA kiirtestil andis narkootilise ainele viitava reaktsiooni. Süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni juureolekul paigutati sõiduautost võetud pakid kilekottidesse, mis suleti tollitõketega nr. ET0001681 ja ET
3. Kriminaaltoimikus olevate kahtlustatavate kinnipidamise aktide järgi pidasid Ida Politseiprefektuuri NKT ( narkokuritegude talitus ) politseivaneminspektorid Urmas Reimann ja Tiit Vettik
4. jaanuaril 2006.a. kell 23.30 Tallinna Reisisadamas, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises kahtlustatavatena kinni Lauri Landmanni ja Maidu Lutsu. Kuna kriminaalasi oli Ida Politseiprefektuuri uurimisalluvuses, siis olid Ida Politseiprefektuuri politseinikud pädevad viima läbi vajalikke menetluse tagamise - ja uurimistoiminguid, s.h. politseiinspektor Irina Hein jäädvustama fotodel tollikontrollis süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduauto Audi A4 läbivaatusel avastatud peidikut, sealt leitud pakke, nendes sisalduva aine XTXC-MDMA kiirtestiga kontrollimist. KrMS § 32 sätestatud põhimõtete kohaselt teeb uurimisasutus menetlustoiminguid iseseisvalt ning tal on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist. Seetõttu on tollikontrolli toimingute fotodel jäädvustamine ning Maksu –ja Tolliameti juhtivinspektori A. Mäeotsa poolt Tolliseaduses sätestatud korras koostatud veoki läbivaatuse akti nr. 0612.1-5/11/257 võtmine politseiasutuse uurimisalluvuses oleva kriminaalasja juurde kooskõlas uurimisasutuse pädevuse ja kriminaalasja kohtueelse menetlemise korraga. Üldtuntud asjaoluna ei vaja tõendamist, et narkootilise aine kiirtestil annab narkootilise aine olemasolu kohta uurimisobjektis märku keemilisel reaktsioonil toimuva aine värvuse muutumine. XTC-MDMA kiirtestil kasutatav reagent toimib amfetamiinile, metamfetamiinile kui ecstasyle ( AMP; mAMP; MDMA ). Tolliametniku koostatud veoki läbivaatuse akti kohaselt viidi tollikontrollile allutatud sõiduautost Audi A4 leitud pakis sisalduva aine suhtes läbi XTC-MDMA kiirtest, mis andis positiivse tulemi. Politseiinspektor I. Heina koostatud fototabelitel on jäädvustatud läbipaistmatus pakendis oleva paki avamine ja testaine värvumine kollases - oraanžis toonis, mis viitab amfetamiini esinemisele. Veoki läbivaatuse akti kohaselt avas sõiduautost Audi A4 leitud paki ja viis narkootilise aine määramiseks kiirtesti läbi tollitöötaja, kes paigutas leitud pakid kilekottidesse, mis suleti tunnuskoodi ET0001681 ja ET 0001682 kandvate tollitõkkega. Asitõendite vaatluse protokollile lisatud fototabelilt on näha vaadeldud pakke ümbritsevate kilekottide tollitõketega suletus ning DNA ekspertiisi akti GE-0226-06/0533 kohaselt võeti uurimisobjektid ( pakid 1 ja 2 ) vastu nr-d ET0001681 ja ET 0001682 kandvate plommidega ( tollitõketega ) suletud kilekottides Seetõttu on politseivaneminspektori U. Reimanni poolt tolliametniku toimingute lõppemise järel 19.jaanuaril 2006.a. kell 03.00 alanud asitõendi vaatluse protokollis kajastatu loogilises vastavuses sündmuste tegelikule kulgemisele. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldavad eelnimetatud asjaolud kogumis apellatsioonides tõstatatud kahtluse politseiametniku poolt asitõenditena vaadeldud ja tolliläbivaatusel sõiduautost Audi A4 leitud narkootilist ainet sisaldanud pakkide samasuse osas selle ainega, mida esitati asjatundjatele uurimiseks DNA-, aine -ja sõrmejälje ekspertiisidel. KrMS § 62 sätestatud tõenduseseme asjaolude olemaolu või puudumise üle otsustab kohus lähtudes nende tõendatuse osas kujunenud siseveendumusest, mis KrMS § 61 lg.2 kohaselt tuleb kujundada tõendeid kogumis hinnates. Ühe faktilise asjaolu põhjal, mida pole hinnatud kogumis teiste tõenditega, ei saa lugeda tõendatuks karistatava teo toimepanemist ja isiku süüd selles. Seetõttu nõustub ringkonnakohus apellatsioonide väitega, et ainuüksi süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni kasutatud eluruumides Rakveres, Koidula tn.26a ja Võidu tn.84-32 läbiotsimise protokollide ja sündmuskoha ( sõiduauto Audi A4 ) vaatluse protokollis kajastatud faktilised asjaolud iseenesest ei tõenda süüdistatavate M. Luts ja L. Landmanni poolt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemist grupis või narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katset. Küll aga võivad üksikute uurimistoimingute tulemina kindlaks tehtud faktilised asjaolud omandada kuriteo ja selle toimepanemise süüd kinnitava tõendi tähenduse teiste tõenditega kogumis. Maakohus on otsuses õigesti selgitanud, et üldtuntud asjaoluna kasutatakse narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel pakenditena minigripp kilekotte. 53 sellist kilekotti leiti läbiotsimisel süüdistatava M. Lutsu elukohast x ning üks minigripp kilekott valget värvi pulbriga leiti süüdistatava L. Landmanni elukohast x. Kriminaaltoimikus olevast DNA ekspertiisi akti nr. GE -0226-06/0533 kirjeldavast osast nähtub, et tollitõketega nr.ET0001682 ja ET 0001681 suletud kilekottides asuvate pakendite nr. 1 ja 2 avamisel leiti neis 8 minigripp kilekotti valge pulbrilise ainega. Aineekspertiisi akti nr.AN-097-06/534 arvamuse kohaselt oli 8-s minigripp kilekotis kokku 1941,4 gr. amfetamiinsulfaati, puhasaine sisaldusega 22-23 % . Asjakohane pole apellantide etteheide, nagu oleks maakohus puhta narkootilise aine suure koguse kindlakstegemisel ületanud oma pädevuse piire. Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas on maakohus 1941,4 gr. kogumassiga amfetamiinsulfaati sisaldavas pulbris puhta narkootilise aine 439,14 gr.-se massi arvutanud keemia - või matemaatika alaseid eriteadmisi mittenõudva, põhikooli õppekavast teada oleva aritmeetilise tehte abil tervikust osa leidmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kriminaalasjade menetluspraktikas on üldtuntud asjaoluna teada, et narkojoobe tekitamiseks ühele üldpopulatsiooni inimesele piisab 5-15 mg. amfetamiinist. Narkootikumisõltuvuses isikule on tavapärase joobe saavutamiseks vajalik 50200 mg. amfetamiini. Ringkonnakohtu seisukohalt võib arvutust sooritamata olla hinnanguliselt veendunud, et 439,14 gr.-st puhtast amfetamiinist piisab oluliselt rohkem kui 10 üldpopulatsiooni inimesele ja ka enam kui 10 narkootikumisõltuvuses olevale isikule joobe saavutamiseks. Seega on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse §-i 3-1 ja selle sätte kohaldamise kohta Riigikohtu otsustes nr. 3-1-1-121; nr. 3-1-1-101-07 korduvalt antud selgituste põhjal vaieldamatult tegemist amfetamiini suure kogusega. Kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavate tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks teostatud ekspertiisi puhul on tõendiks eksperdi arvamus. Kohtumenetluse poolte vahel pole vaidlust käesolevas kriminaalasjas DNA-, aine- ja sõrmejäljeekspertiise teinud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertide arvamuste usaldusväärsuses. KrMS § 268 lg.1 alusel toimub kriminaalasja arutamine kohtus süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistusaktis kirjeldatud karistatav tegu ja selle õiguslik kvalifikatsioon määravad kohtuliku arutamise eseme. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel määratud ekspertiiside tegemisel uurimisobjektide liikumise järjekorra ja ühelt eksperdilt teisele üleandmise korra selgitamine väljub kohtuliku arutamise piirest ega kuulu süüdistusakti järgi M. Lutsu ja L. Landmanni süüdistusasja tõendusesemesse. Samuti pole ekspertiisiakti sissejuhatava osa asjaolud KrMS § 63 lg.1 nimetatud tõendiks. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väited süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni telefonikõnede ebaseadusliku pealtkuulamise ja selle jälitustoimingu protokollide tõendina lubamatuse kohta. KrMS § 63 lg.1 kohaselt on jälitustoimingul hangitud teabe kohta tõendiks jälitustoimingu protokoll, mitte jälitustoimingu tehniline salvestis, nagu väidetakse apellatsioonides. KrMS §d 117 lg.

118 lg.2 sätestavad ühemõtteliselt, et jälitustoimingul kogutud andmed vormistatakse protokollis. Tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe salajase pealtkuulamise puhul kantakse salvestatud teabest protokolli ainuüksi kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa. Kriminaaltoimikus asuvatest jälitusprotokollidest nähtub, et jälitustoimingu aluseks oli Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri taotluse nr. 3 alusel välja antud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2.jaanuari 2006.a. määrus ( eeluurimiskohtuniku luba ). KrMS § 112 lg.3 kohaselt võib tehniliste sidekanalite kaudu edastava teabe salajase pealtkuulamise abil tõendeid koguda eeluurimiskohtuniku loal. Andmete kogumiseks tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kohta annab loa menetlust juhtiv prokurör. Kriminaaltoimikus asuvatest jälitusprotokollidest nähtub, et süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni mobiiltelefonidel peetud kõnede pealekuulamine toimus Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri taotlusel Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2.jaanuari 2006.a. määruse alusel. Seega pole kahtlust, et eeluurimiskohtuniku loal viidi läbi KrMS § 118 sätestatud salajane pealtkuulamine ja jälitusprotokollidesse kanti kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et 15.mai 2006.a. jälitusprotokollide sissejuhatavates osades on ekslikult viidatud KrMS §-le 117, mis ei vasta eeluurimiskohtuniku loal tegelikult läbiviidud jälitustoimingule. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist protokolli koostaja trükitehnilise eksitusega või küündimatusega viidata protokollis õigele KrMS §-le 118, mis reguleerib salajast pealtkuulamist või - vaatamist. Riigikohus on otsuse nr. 3-1-1-19-08 punktis 14 samuti selgitanud, et protokolli koostaja eksitus kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvile viitamise osas ei ole sisuline viga ning ei ole käsitatav menetlusnormi sellise rikkumisena, mis välistaks tõendi lubatavuse. Ringkonnakohus jääb sarnase selgituse juurde ka apellantide tähelepaneku osas, mis puudutab

1. mail 2006.a. jälitusprotokollides süüdistatava M. Lutsu ja L. Landmanni erinevate abonendinumbritega mobiiltelefonide kohta ühe ja sama IMEI koodi märkimist. Vaidlust pole süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni mobiiltelefonidel, abonendinumbritega 5127867 ja 5227706, peetud kõnede asteleidmise ja nende pealtkuulamise faktis ega salaja pealt kuulatud telefonikõneluse sisu jälitusprotokollidesse kandmise osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti käsitlenud jälitusprotokolle kohtukõlbulike ja lubatud tõenditena. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et sõiduautost Audi A4 ära võetud suures koguses narkootilise aine pakkide ümbrismaterjalidel – teippidel, fooliumil, minigripp kilekottidel - avastatud jälgi uurides on eksperdid antud arvamuse, mille põhjal pole kategooriliselt võimalik kinnitada, et segaproovides leitud bioloogiline materjal pärineb ainuüksi süüdistatavalt M. Lutsult või süüdistatavalt L. Landmannilt. Samas on ekspertiisiaktis nr.SS-0124-06/1055 antud arvamuse kohaselt süüdistatava M. Lutsu kasutuses olnud sõiduauto Audi A4 salongis asuva tuulutusava kattelt, mille eemaldamisel tolliläbivaatusel avastati suurese koguses narkootilist ainet sisaldavad kaks pakki, leitud süüdistatava L. Landmanni sõrmejälg. Nimetatud tuulutusava kate paikneb autosalongis juhi kõrvalistuja ees, kindalaeka all, väljaspool juhi kõrvalistuja käeulatust ja keeruliselt juurdepääsetavas kohas. Seetõttu pole usutav juhi kõrvalistuja juhuslikult küündimine tuulutusava katteni. Süüdistatava L. Landmanni sõrmejälje asumine tuulutusava kattel tõendab, et süüdistatav L. Landmann oli puutumuses selle detaili kohale paigaldamisega seonduvalt narkootilist ainet sisaldavate pakkide autosse peitmisega. See tegu on vältimatuks ja vajalikuks osateoks suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise ja veona ning narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseadusliku väljaveo katsena kvalifitseeritavates süütegudes. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väidetega selles, et
2. kuni 22.jaanuarini 2006.a. toimunud telefonikõne salajase pealtkuulamise kohta koostatud jälitusprotokollis kajastatud süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni telefonikõnelus teibi mainimine ning BMW jahutusvedeliku lõdviku vahetuse eest
3. jaanuaril 2006.a. OÜ-le Masinakeskus tasutud arve tõendavad süüdistatavate poolt Tallinnas, Liivalaia tn.42 maja juures paiknenud süüdistatava L. Landmanni sõiduauto BMW remontimist
4. jaanuaril 2006.a. Jälitusprotokolli kohaselt on süüdistatav L. Landmann teatanud M. Lutsule, et tema sõiduautol on uus aku ja automootori käivitamiskatse järel pole see tühjenenud. Samas palub süüdistatav L. Landmann Tallinnasse teel oleval süüdistatava M. Lutsul võtta kaasa „krokodillid“ – s. o. abijuhtmed, mida kasutatakse mootori käivitamiseks vajaliku voolu võtmiseks teise auto akult. Mootorsõiduki juhi esmakoolituse läbinud isikule on üldteada, et mootori jahutussüsteem toimib automootori töötades ega mõjuta seisva mootori käivitusprotsessi. Seega väidetavalt mootori jahutusvedeliku lõdvikus esinenud mõra ei põhjustanud mootori mittekäivitumist ning jahutusvedeliku lõdviku teibi abil parandamisega ei olnud mootori käivitumine saavutatav. Süüdistatavad M. Luts ja L. Landmann olid kuriteos kahtlustatavatena kinni peetud Tallinnas, 18.jaanuari 2006.a. õhtul ning seejärel eeluurimiskohtuniku loal vahi alla võetud. Seega polnud süüdistatavatel võimalik Vinni vallas asuva OÜ Masinakeskuse autoremonditöökojast sõiduauto BMW remondiks vajalikku jahutusvedeliku lõdviku vahetust teostada ja äriühingule kauba või teenuse eest
5. jaanuaril 2006.a. sularahas 354 kr. tasuda. OÜ-l Masinakeskus Tallinna linnas autoremonditöökoda ei ole. Vandeadvokaat K. Lee apellatsioonis väidetud süüdistatava M. Luts arusaamine, et ta veab tollikontrolli eest varjatuna Eesti Vabariigist välja Soome Vabariiki ravimeid, täidab KarS § 392 kirjeldatud kuriteokoosseis subjektiivse tunnuse, mis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Olukorras kus süüdistatav peab võimalikuks, et toimetab üle riigipiiri teatud liiki keelatud kaupa või ainet ( ravimeid ), kuid tegelikult veab välja narkootilist ainet, vastutab süüdlane faktiliselt toimepandu teo - narkootilise aine väljaveo (- katse ) eest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonidega osas, milles vaidlustatakse maakohtu otsust süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni poolt toimepandud süütegude KarS § 184 lg.2 p. 1 ning § 392 lg. 2 p.

§ 25lg.2 järgi konkurentsis kvalifitseerimist ning taotletakse toimepandud teo kvalifitseerimist üksnes Kar

S § 25 lg.

§ 392lg.2 p.2 järgi. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatavad M. Luts ja L. Landmann täitsid Kar

S § 184 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritud süüteokoosseisu suures koguses amfetamiini valdusse võtmise ja vedamisega Tallinna Reisisadama B. terminali ning KarS § 392 lg.2 p.

§ 25

lg,.2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu sadamaterminaali autosse peidetud narkootilise ainega tollitsooni sisenedes, millega manifesteerisid tahet narkootilise aine ebaseaduslikuks väljaveoks Eesti Vabariigist ja asusid seda tegelikult realiseerima. Kuni tollikontrolli alasse sisenemiseni oli süüdistatavatel võimalus narkootilise aine ebaseadusliku väljaveo katsena kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest loobuda. Selline võimalus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena hinnatud kuriteo suhtes puudus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et KarS § 184 lg.

§ 392lg.2 kehtivate sanktsioonide võrdlemisel tuleb raskemaks süüteoks lugeda Kar

S § 184 lg.- s 2 kirjeldatud karistatavat tegu, mistõttu KarS § 392 lg.2 kirjeldatud kergema süüteoga ei saa hõlmata KarS § 184 lg.-s 2 sätestatud raskemat süütegu. Süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni ütlustega ja süüdistatavate tegeliku kinnipidamisega tollikontrolli järel Tallinna Reisisadama B terminalis on vaieldamatult tõendatud nende eesmärk ja katse vedada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki, tollikontrolli eest sõiduautosse Audi A 4 peidetuna, suures koguses narkootilist ainet - amfetamiini. Ringkonnakohus ei nõustu advokaat A. Aasmaa apellatsiooniga selles, et süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suurust ei peaks mõjutama kriminaalasja lahendamisel maakohtu poolt tehtud viga, mille tõttu ringkonnakohus saatis kriminaalasuja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu

1. septembri 2005.a. otsuses nr.3-1-1-63-05 märgitakse, et sundraha ei ole mitte karistus, vaid kompensatsioon kriminaalmenetlusega kaasnevate kulude eest. Tekkinud kulutused on alati suuremad kui väljamõistetava sundraha suurus. Riigikohtu
2. veebruari 2003.a. määruse nr.3-1-1-2-3-03 kohaselt on süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärgiks, mitte tema õiguste kitsendamine või äravõtmine või riikliku hukkamõistu avaldamine või üld-ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seetõttu ei kitsenda süüdistatavate M. Lutsu ja L. Landmanni õigusi kriminaalasja arutamisel tehtud Harju Maakohtu
3. märtsi 2008.a. süüdimõistva kohtuotsusega neilt sundrahade väljamõistmine 10875 kr. suuruses summas. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest, võtnud arvesse M. Lutsu ja L. Landmanni süü suurust, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Vangistusega karistamist on põhjendatud asjaoluga, et varasemad vabaduse võtmisega mitteseotud karistused pole süüdistatavaid mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ega taganud õiguskorra kaitset. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires ja liitkaristused on moodustatud õigesti. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
4. märtsi 2008.a. otsuse M. Lutsu ja L. Landmanni suhtes muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA