4-08-4225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 juuni 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-4225 (08000483) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 662lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises rahatrahviga 10 000 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ülle Aliorg Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: AS Tallinna Sadam, registrikood: 10137319, asukoht: xxx Menetlusaluse isiku esindaja: Toomas Tralla, ik xxx Kaitsja: Aare Raigi AB advokaat Madis Saar RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS Tallinna Sadam kaitsja advokaadi Madis Saare kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 11.04.2008 peainspektori Mihkel-Kalju Tammeveski otsusele nr 08000483 AS

§ 662lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises rahatrahviga 10 000 krooni.

2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 11.04.2008 peainspektori Mihkel-Kalju Tammeveski koostatud otsus nr 08000483 AS

§ 662

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises rahatrahviga 10 000 krooni täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 12.06.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 14.07.
3. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 11.04.2008 peainspektori Mihkel-Kalju Tammeveski otsusega karistati AS Tallinna Sadam KOKS § 662 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 000 krooni selles, et AS Tallinna Sadam, olles XXXehitise omanik, ei taganud heakorra eeskirja nõuete täitmist, ei täitnud kohustust teostada heakorratöid ehitisega külgneval puhastusalal ja naaberkinnistu krundil ning puhastusalal/kõnniteel. Puhastusalad olid XXXomaniku poolt risustatud eterniiditükkidega. Oli vajadus puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakorda. Olles kasutusel mitteoleva hoone omanik jättis täitmata kohustuse vältida ehitise varisemisohtlikkus. Ehitise katus oli varisemisohtlik seetõttu, et varisenud oli osa sarikaid. Omanik ei kõrvaldanudehitise katselt varisemisohtlikke eterniitplaate ja lahtisi plekitükke ja sarikaosi. Olles risustanud naaberkinnistu XXX eterniiditükkide ja mädanenud sarikaosadega ei täitnud kohustust selle krundi koos puhastusalaga puhastama. Teo pani toime AS Tallinna Sadam, Vana-Sadama haldusjuht JT, kellel oli tegutsemiskohustus, vastavalt AS põhimäärusele, nimetatud kinnistu heakorra eest vastutas JT isiklikult, tema pidi korraldama heakorratööde teostamise XXXkui ka XXX. Vaatamata sellele jättis JT korraldamata heakorratööd, millega pani toime ettevaatamatud teod hooletuse vormis. Õigusvastased teod olid toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisnes varalise kasu saamises, kuna nimetatud tööde teostamiseks – puhastusala täiendav puhastamine päeva jooksul, ehitisevarisemisohtlikkuse kõrvaldamine – soo on katuse remonttööde tegemine, ehitisekatuselt varisemisohtlike eterniitplaatide, plekitükkide ja sarikate pehkinud osadekõrvaldamine ning naaberkinnistu ja selle puhastusala heakorratööde teostamiseks on vaja rahalisi vahendeid (üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõistes). Kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli kohta esitatud vastulause arvestamata ja leidis, et menetlusalune isik on rikkunud Rallinna linna heakorra eeskirja § 4 lg 1; § 5 lg 1 p 1, 2, 9, 11 ja lg 2 nõudeid. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Väärteoprotokollist ja otsusest tulenevalt ei panda menetlusalusele isikule süüks mitte seda, et ta ei lõpetanud puhastusala heakorratöid hommikul kella 07.00ks (eeskirja § 4 lg 1 esimene lause), vaid seda, et puhastusala oli vaja puhastada ka päeva jooksul, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Seega puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik täitis märgitud sätte esimesest lausest tuleneva kohustuse nõuetekohaselt. Sama sätte teisest lausest ei tulene kohustust tagada puhastusala heakord igal ajahetkel. Fotodel kujutatud sodist suurem osa ei asu mitte kõnniteel, so puhastusalal, vaid sõiduteel, mille heakorra pidi tagama Tallinna linn. Väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu, et oleks tuvastatud menetlusaluse isiku organit või juhtivtöötajat, kelle tegemata jätmine menetlusalusele isikule omistatakse. Väärteoprotokolli kohaselt pani teo toime AS Tallinna Sadam, Vana-Sadama haldusjuht JT, kellel oli tegutsemiskohustus vastavalt AS põhimäärusele. Väärteotoimikus sellist dokumenti ei ole. Tuleb ära näidata millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Käesoleva juhul ei ole võimalik välja lugeda, millest tulenevalt menetleja leidis, et just JTil oli tegutsemiskohustus. Väärteoprotokollist ei nähtu ka see, millistel asjaoludel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et JT on käsitletav juhtivtöötajana KarS § 14 lg 1 mõttes ja et JT tegutses menetlusaluse isiku huvides. Peale selle on menetlusalusele isiku suhtes kohaldatud Heakorra eeskirja selliste sätete rikkumist, millised ei olnud menetlusaluse isiku suhtes kohaldatavad. Samuti on rikutud väärteomenetluses kaitseõigust. Väärteoasjast nähtuvalt oli esimeseks menetlustoiminguks 07.02.2008 sündmuskoha vaatlus. Vastavalt VTMS § 5 p 1 sätetele on kohtuväline menetleja kohustatud menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele toimingu eesmärki, 2 tema õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul sai menetlusalune isik menetlusest teada alles siis kui alustati tunnistajate ülekuulamist. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse juurde ning seletas, et väärteoprotokollis on ole märgitud tegevusetusdelikti puhul seda, mida oleks pidanud tegema nõuete täitmiseks. Ei ole tõendatud, et risu oleks sattunud puhastusalale menetlusaluse isiku tegevuse tulemusena. JTei ole juhtivorgani liige, vaid töötaja ning puudub dokument, millest tuleneks tema tegutsemiskohustus. Õiguskirjanduses on leitud, et ülekuulamisprotokollis peaks olema ära näidatud milline on teo kvalifikatsioon, peab olema teada millise süüteoga on tegu. Protokollis seda ei ole ja ütlused ei hõlma seda, mis asjas protokolliti ütlusi. Väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldus ei kattu otsuses märgituga ja otsuses on rikkumisi rohkem. Asjas kogutud tõendid ei ole tõendina arvestatavad, kuivõrd fotod on tehtud seoses ML avaldusega 02.04.2008, mis puudutavad hoopis ML auto vigastusi, mis ei ole menetlusesemeks. Avaldus aga puudutab varasemat sündmust. Kaardi väljatrükid on tehtud 03.03.2008, so kuu aega pärast sündmuskoha vaatlust. Kvalifikatsioon KOKS § 662 lg 2 järgi on blanketne süüteokoosseis, seega tuleb lähtuda konkreetsest eeskirjast, sedakorda Tallinna linna heakorra eeskirjast. Sama eeskirja § 5 lg 1 p 1, 2, 9 sätted ei ole kohaldatavad ning p 1, 2 rikkumist on ette heidetud alles otsuses. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. ML teatas 06.02.2008 parklas olnud sõidukile tekikinud kahjust ja tegemist oli väärteoteate lahendamisega. Kohtuväline menetleja läks sündmuskohale, koostas vaatlusprotokolli. Tegi kindlaks kinnistu omaniku, kuulas üle tunnistajad. Kutse saadetu juhatuse liikmele AKja kutse pöördel olid menetlusaluse isiku õigused kirjas. Tunnistajana üle kuulatud TT ja JT on väitnud, et kinnistuste eest vastutas haldusjuht JT, kes tegutses juriidilise isiku huvides. Riigikohtu lahendi kohaselt võib selleks olla ka juhtivtöötaja. Tegutsemiskohustus tulenes seostusest Tallinna Sadama ASga. Heakorra tagamise kohustus tuleneb ka Ehitusseaduse §st
4. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud juriidilise isiku esindaja ja kaitsja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsuse kohaselt tunnistati AS Tallinna Sadam süüdis KOKS § 662 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Seejuures sisustati blanketset normi Tallinna linna heakorra eeskirja § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 1, 2, 9, 11 ning lg 2 sätete rikkumisega menetlusaluse isiku poolt. Samas on samas väärteomenetluses koostatud väärteoprotokollis kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud Tallinna linna heakorra eeskirja § 4 lg 1; § 5 lg 1 p 9, 11 ning lg 2 nõudeid. Seega on vaidlustatud otsuses oluliselt laiendatud menetlusaluse isiku süüd. Riigikohus on oma 13.03.2008 otsuses nr 3-1-1-3-08 asunud seisukohale, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Samuti on riigikohus oma 06.10.2006 otsuses nr 3-1-1-80-06 otsuses asunud seisukohale, et kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud 3 tegema. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Käesoleval juhul on aga vaidlustatud otsuses menetlusalusele isikule inkrimineeritud selliseid süütegusid, mida väärteoprotokollis ei ole inkrimineeritud. Seega on kohtuväline menetleja otsust koostades väljunud enda koostatud väärteoprotokolli piiridest, mis on kohtu arvates oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Taolise väärteoprotokollis kirjeldatud süüteokirjelduse ja inkrimineeritud normide laiendamine otsuses tekitab olukorra, kus menetlusalune isik ei oska end enam kaitsta, kuivõrd väärteoprotokollile esitatud vastulauses ei tea ta end kaitsta edaspidi koostatavas otsuses ilmnevate üllatuslike ja tema jaoks ootamatute süüks arvatavate sätete vastu. Menetlusalune isik ei saa pärast vastulause esitamist igaks juhuks valmis olla kõigi heakorra eeskirjas sätestatud normide rikkumise osas, kuigi väärteoprotokollis on talle omistatud neist vaid mõni üksik. Peale selle on riigikohus oma 10.04.2006 otsuses 3-1-1-7-06 asunud seisukohale, et asjaolu, milline juhtivtöötaja või organ on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (vt nt RKKKo nr 3-1-1-4-06 ja 3-1-1-9-05). Samuti on riigikohus oma 09.04.2008 otsuses nr 3-1-19-08 asunud seisukohale, et väärteoprotokolli teokirjelduses tuleb ära näidata juriidilise isiku töötaja, kes pani toime väärteokoosseisus kirjeldatud teo, sest vastasel juhul tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt RKKKo nr 3-11-82-04, nr 3-1-1-121-04, nr 3-1-1-131-04, nr 3-1-1-9-05, nr 3-1-1-22-05, nr 3-1-1-70-05, nr 3-1-1-25-06, nr 3-1-1-80-06, nr 3-1-1-64-07, nr 3-1-1-84-07). Väärteoasjas on kohtuväline menetleja pidanud füüsiliseks isikuks ja juriidilise isiku töötajaks JTit, kelle kaudu juriidiline isik, so AS Tallinna Sadam pani toime KOKS § 662 lg 2 ettenähtud väärteo. Seejuures on JTi ja AS Tallinna Sadam vaheline side tuvastatud JTi ja TTtunnistajana ülekuulamise protokollis märgitud ühelauselise ütlusega ning on viidatud AS põhimäärusele. Väärteoasja materjalidest ei nähtu millise AS põhimäärust on kohtuväline menetleja silmas pidanud ning väärteotoimikus ei ole ühtegi AS põhimäärust, rääkimata seejuures AS Tallinna Sadam omast. Seega on kohtuväline menetleja tuvastanud JTi tegutsemise juriidilise isiku huvides vaid TTja JTi enese ütlustega. Nimetatud isikute ütlustest aga ei nähtu, millisest dokumendist JTi tegutsemine juriidilise isiku huvides võiks tuleneda. Pelgalt viide olematule AS põhimäärusele ei ole kohtu arvates tõendiks, mida saaks juriidilise isiku huvides tegutsemise alusena arvestada. Juriidilise isiku huvides tegutsemise alus saab tekkida kas konkreetsest käskkirjast, ametijuhendist või mõnest muust juriidilise isiku tegevust puudutavast aktist, milles leiduvad vastavad konkreetsed sätted, mis panevad konkreetsele isikule konkreetsed ülesanded ja kohustused. Väärteoasjas sellised andmed puuduvad. Seega ei ole kohtuväline menetleja väärteoasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt suutnud tõendada, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, so JTil ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Seega ei ole kohtu arvates senises väärteomenetluses tuvastatud isikut, keda saanuks KOKS § 662 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta, sest ei ole tuvastatud kõiki vastutuse eeldusi. Arvestades eelmärgitud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingivad vaidlustatud otsuse vältimatu tühistamise, leiab kohus, et puudub vajadus peatuda väärteoasjas kogutud ja esitatud kaebuses vaidlustatud tõenditel ning kohus asub seisukohale, et kuivõrd 4 väärteomenetluses ei ole üheselt kindlaks määratud füüsilist isikut, kes oleks tegutsenud AS Tallinna Sadam huvides ja vaidlustatud otsust koostades on väljutud väärteoprotokolli piiridest, siis kuulub esitatud kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning menetlus väärteoasjas lõpetamisele. Märt Toming kohtunik 5