4-08-3745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-3745 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Indre

§ 66lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o.

5 kuu jooksul võrdetes osades (1 800 krooni kuus) alates otsuse jõustumisest. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 01.04.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2376,08,001688 karistas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkommissar Oleg Lodeikin Indrek Ressar´it liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühikut, s.o 13 200 krooni ning LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis I. Ressar 09.03.2008.a. kella 00.50 ajal Harjumaal Maardu linnas, Vana –Narva mnt 1, mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellise tegevusega rikkus I. Ressar Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid.
2. Nimetatud otsuse peale esitas I. Ressar kohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtult väärteootsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna tema süü pole tõendatud. Alternatiivse nõudena taotleb ta väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas ning rahalise karistuse vähendamist 120 trahviühikuni, mille tasumist võimaldada osadena. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus, et vastavalt VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendataks kaebus kirjalikus menetluses. 2.1 Otsuse tühistamist täies ulatuses taotleb kaebuse esitaja põhjusel, et Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi kord) § 15 p 2 saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 2492 ning saatekirjast ei nähtu, et ta oleks loobunud veres alkoholisisalduse kindlaksmääramisest. Ainuke koht, kus on märgitud, et loobub vereproovis alkoholisisalduse määramisest on konstaabel Igor Ponomarenko poolt koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Kaebaja leiab, et talle pole selgitatud õigust alkohlijoobe tuvastamiseks vereanalüüsi teel. Protokoll on koostatud 09.03.2008.a. kell 00.
3. Joobseseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2492 on tehtud 09.03.2008.a. kell 1.25 ehk siis 35 minutit hiljem. Kaebaja järelduste kohaselt nähtub sellest, et tal oli selge soov minna ekspertiisi ja teha vajalikud analüüsid. Kuna alkohlijoobe tuvastamisel pole I. Ressarile tagatud LS § 20 lg 4 lauses 2 sätestatud kaitseõigust, on joobeseisundi tuvastamise akt tõendina lubamatu. Samuti leiab kaebuse esitaja, et Korra § 7 lg 11 järgi kirjutavad protokollile alla selle koostanud ametiisik, tunnistajad ja isik. Protokollist nähtuvalt on alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on sellele alla kirjutanud protokolli koostaja Igor Ponomarenko ning tunnistaja keegi L. P. Puudub igasugune teave selle kohta, kes on L. P, allkirja minu keeldumise/ nõustumise vms, kohta ei ole. Kuivõrd on rikutud oluliselt protokolli vorminõudeid ja kaebaja õigusi, ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, millisele tuginedes saaks asuda seisukohale, et tuvastati õigusaktidega sätestatud korras alkoholijoove. 3 2.2 Kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist taotleb kaebuse esitaja põhjusel, et LS § 7419 lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. See ei ole seadusandja obligatoorselt ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, vaid see on diskretsiooniotsus, mida peaks kindlasti põhjendama. Otsuses puuduvad igasugused motiveeringud lisakaristuse põhjendamise kohta, samuti ei nähtu otsuses ühtegi raskendavat asjaolu. Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud ja otstarbekas kuna tööülesannete ja pereliste kohustuste täitmine eeldab juhtimisõiguse igapäevast olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine ning määratud rahalise karistuse suurus seab kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, samuti ei ole võimalik edaspidi võimalik täita tööülesandeid, mis on vajalik perekonna ülalpidamiseks. Kaebaja palub arvestada, et kahetseb juhtunut ja kinnitab, et teadlikult ei oleks ta joobes olekus autorooli istunud. Väärteo toimumise päeval ta alkohoolseid jooke ei tarvitanud, vaid sellele eelnenud päeval tarvitas erinevaid alkohoolseid jooke. Ta eeldas valesti, et ca 20 tunni möödudes on alkohol täielikult kadunud. Aktist nr 2492 nähtub, et käitumise ja liigutused olid kindlad, mis viitab pigem alkoholi tarvitamise tunnustele kui kergele joobele. Ainukeseks joobele viitavaks tunnuseks on alkoholi lõhn suust, mis ei viita alkoholi joobele ning mida on endal praktiliselt võimatu tuvastada. Samuti leiab kaebuse esitaja, et rahatrahv isegi 120 trahviühiku suuruses on piisav karistus mõjutamaks teda edaspidi süütegusid mitte toime panema. Ka selle summa tasumine on kaebaja jaoks äärmiselt raske, ning ta palub kohtul võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub kaebuse jätta rahuldamata . Vastuses leitakse, et I. Ressar´i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, millest nähtub, et isikul tuvastati alkomeetriga Lion 500 alkoholijoove 0,41 mg/l, joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud aeglane reaktsiooni võime, ärritunud meeleolu, häiritud kõne, arusaamatu aja ja koha taju, häiritud tasakaal, tuigerdav kõnnak, silma sidekestade punetus ja alkoholilõhn suust. Samuti on väärtegu tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvatsamise aktiga nr 2492, millest nähtub, et I. Ressaril on tuvastatud kerge alkoholijoove 0,37 mg /l, mis kinnitab eelnimetatud protokollis esitatud andmete tõesust. Korra § 7 punkt 8 sätestab, et joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis koostatakse indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimise korral, tuleb märkida isiku loobumine joobeseisundi meditsiinilisest tutvastamisest, sealhulgas vereanalüüsist. Korra § 8 tuleneb ametniku kohustus tutvustada isikule joobeseisundi tuvastamise protokolli, peale mida on isikul õigus joobeseisundi tuvastamine vaidlustada. Isik on loobunud oma õigusest taotleda vereproovis alkoholisisalduse määramist. Käesolevas asjas on tagatud menetlusalusele isikule LS § 20 lg 4 lauses 2 sätestatud kaitseõigus, kuna protokollis joobe tuvastamise kohta on kaebuse esitaja nõustunud joobe tuvastamise tulemustega kohapeal ning loobunud joobeseisundi tuvastamisest meditsiiniasutuses ning vereproovis alkoholisisalduse määramist. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna menetlusalune isik on keeldunud alla kirjutamast eksperdi otsusele, on ta selgelt väljendanud oma loobumist teistkordselt vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Korra § 22 p 1 ja p 2 alusel oleks olnud kaebuse esitajal võimalus koheselt peale temale joobe tuvastamise akti tutvustamist joobeastme määrmaise otsus vaidlustada 5 päeva jooksul, kuid seda ta teinud ei ole. 3.
5. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et kuigi on palutud tühistada juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks seoses perekondlike ja tööülesannete täitmisega, kuid ei ole seda kuidagi 4 tõendanud. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et otsuse tegemisel on arvestatud asjaoludega, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seega on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamist menetlusaluse isiku suhtes. 3.2 Kohtuväline menetleja leiab, et oma tegevusega on I. Ressar takistanud menetluse käiku, kuivõrd kaebuse esitaja seadis omapoolsed takistused alkoholijoobe tuvastamiseks ja üritas lükata edasi ekspertiisi teostamise aega; on selge, et kaebuse esitaja püüdis süütegu varjata ja raskendas sellega kohtuvälise menetleja tööd. 3.3 Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud karistus õiglane ja proportsonaalne karistus.
6. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas menetluses on kohus saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, kes on esitanud kaebuse suhtes omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendab kohus esitatud kaebuse kirjalikus menetluses. 4.1 Indrek Ressarile on koostatud väärteoprotokoll selles, et ta 09.03.2008.a. kella 00.50 ajal Maardus, Vana-Narva mnt maja nr 1 juures juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla, reg.nr 371 MAZ olles alkoholijoobes. Sellise tegevusega on ta rikkunud LE § 76 p 1 sätestatut ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 7419 järgi. 4.2 Väärteo toimikus on järgmised dokumentaalsed tõendid: -Tunnistaja L.P´i ütlused (tl 2), millest nähtub, et 09.03.2008.a. kella 00.50 ajal peatasid nad koos I.Ponomarenkoga Maardus, Narva mnt 1, sõiduauto Toyota Corolla, reg.nr. 371 MAZ, mida juhtis Indrek Ressar; kntrollimisel selgus, et juht on alkoholijoobes, juht oli alkomeetri näiduga nõus, samuti kirjutas alla sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Peale helistamist oma tuttavale väitis juht, et ta on kaine ja tahab sõita ekspertiisi, Kallavere haigla juurde jõudes keeldus ta autost väljumast ja hakkas aega venitama. Ekspertiisi algul keeldus puhumast ning helistas kogu aeg telefoniga. Peale seda puhus ta alkomeetrisse, mille näit oli 0,37 mg/l, isik toimetatud Ida –Harju PO protokolli vomristamiseks. Õigused loeti ette, kuid ta keeldus alla kirjutamast. -Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2492 (tl. 3), millest nähtub, et I.Ressar on ekspertiisile saabunud 09.03.2008 kell 01.25, eksperdi otsuse kohaselt esineb kerge alkoholijoove, millega ei ole lubatud mootorsõiduki juhtimine. Alkoholisisaldust veres määratud ei ole. Eksperdi otsusega tutvumise kohta keeldub Ressar alla kirjutamast. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriistaga (tl.5) millest nähtub, et 09.03.2008 kell 00.50 on Lion 500 4032 A391, tuvastatud I. Ressaril alkoholijoove 0,41 mg/l, tuvastamise tulemustega ta nõustub, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobub, märkustena on märgitud alkoholilõhn juhi suust, tunnistajaks on märgitud L.P. Sellele protokollile on allkirja andnud nii tunnistaja, protokolli koostaja kui ka I.Raissar ise ning ebaõige on kaebuses toodud väide, et protokolli koostamisel on rikutud Korra § 7 nõudeid. 5 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6) nähtub, et I. Ressar on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 20´ lg 2 punkt 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis.Sellele otsusele on I. Ressar samuti alla kirjutanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ( tl 7) nähtub, et I. Ressar on allkirjast ja seletusest keeldunud. 4.3 Hindamaks kohtuvälise menetleja ametniku poolt kohtuvälise menetluse läbiviimise seaduslikkust, tuleb anda hinnang I. Ressaril joobe tuvastamise seaduslikkusele Nähtuvalt asja materjalidest on I.Ressaril tuvastatud joove nii indikaatorvahendiga kui ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga. Mõlemal juhul on I.Ressaril joove tuvastatud. I.Ressar on oma kaebuses väitnud, et ta soovis joobe tuvastamist vereproovis alkoholisisalduse määramise kaudu. Ühestki koostatud dokumendist seda paraku ei nähtu. Tuvastatud on vastupidine. Protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on kaebaja omakäeliselt kirjutanud joobe tulemuse kohta „nõustun“ ning pärast sõnu – joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest on ta omakäeliselt kirjutanud „loobun“ ning kinnitanud seda ka oma allkirjaga. Nimetatud protokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus aga ka tunnistaja Leonhard Põderi ütlustega on tõendatud, et I. Ressar on mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis. Need tõendid ei ole saadud menetlusnorme rikkudes ning kohtul pole mingit põhjust neid kõrvale heita. Pärast ülalkirjeldatud dokumentide koostamist on I. Ressar keeldunud seletusest ja ülekuulamise protokolli allkirja andmisest, helistanud (tunnistaja ütluste kohaselt) oma tuttavale ja lasknud end sõidutada Kallavere haiglasse, kus 35 minutit hiljem (s.o. pärast sündmuskohal joobe tuvastamist) arsti poolt läbi vaadati. Kliinilise pildi ja alkomeetri kasutamise tulemusena (märgitud joove 0,37 mg/l) on arst andnud arvamuse, et I. Ressaril esineb kerge alkoholijoove. Ka sellele aktile on I. Ressar keeldunud alla kirjutamast, kuigi tal oli võimalus akti märkida, et soovib vereproovis alkoholisisalduse määramist. Isegi kui lugeda ebaseaduslikuks arsti poolt joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine ilma veres alkoholisisalduse kindlakmääramiseta ning tõendina kõrvale heita akt nr.2492, piisab eelpoolnimetatud tõenditest, et lugeda I. Ressari süü talle inkrimineeritud väärteos tõendatuks.
7. Põhjendatuks peab kohus kaebaja taotlusi talle mõistetud karistuse osas. Otsuses märgitakse, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid karistuse määratakse üle sanktsiooni keskmise määra. Tegemist oli kerge joobega, mis juba iseenesest peaks iseloomustama teo toimepanija süü suurust. Kahtlematult on isik ohtlikum siis, kui sõidukit oleks ta juhtinud näiteks raskes või keskmises joobes. I. Ressar ei istunud autorooli vahetult pärast alkoholi tarvitamist, vaid tema enda kaebuses antud selgituste kohaselt oli ta alkohoolseid jooke tarvitanud eelneval päeval.

§ 56

kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Otsuses toodu põhjendus, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, on kahtlemata õige ning seda on arvestanud ka seadusandja sanktsiooni määramisel, kuid see ei 6 tähenda, et iga joobes juhtimise eest tuleb määrata põhikaristus üle keskmise määra ning automaatselt kohaldada ka lisakaristust. Kohus ei nõustu menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et arvestada tuleb isikut iseloomustavaid andmeid – tema varasemaid karistusi ning teo üldohtlikku viisi ning mõistetud küllaltki karm karistus on sellega põhjendatud. Materjalidele lisatud õiendist nähtub, et I. Ressaril puudusid kehtivad karistused, s.t. karistatus eelnevate süütegude eest oli kustunud. Viimase 3 aasta jooksul ei ole teda karistatud ühegi liiklusalase üleastumise eest. Arvestades toimepandud teo tehiolusid, süüdlase isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, peab kohus põhjendatuks I. Ressari karistamist rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kahtlemata on ühistranspordi kasutamine Kernu vallas keerulisem kui seda näiteks Tallinnas. Kui lisakaristuse kohaldamine teeb võimatuks igapäevaste töökohustuste täitmise, tekitab probleeme peres seoses ühenduse pidamisega kooli ja lasteaiaga, ei teeni lisakaristus oma eesmärke süüdlase mõjutamiseks ning on liialt karm tema süü suurust arvesse võttes. Kuigi I. Ressar ei ole esitanud ühtegi tõendit oma varandusliku või perekondliku olukorra kohta, siis arvestades kaebuses toodud andmeid ülalpeetavate kohta, peab kohus põhjendatuks karistuse kandmist ositi, s.o.

§ 66lg 2 sätete rakendamist.

Õigusnormid, millest kohus juhindub on VTMS § -dest 132 p 2; 133 - 135. Kohtunik