Toimik nr 1-08-9050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9050 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Seledkovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juulil 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Dmitri Seledkov, isikukood: 37703243715, algharidus, emakeel- vene keel, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dmitri Seledkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Seledkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Seledkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8; § 199 lg 2 p 4 ja § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, millest KarS § 68 alusel kuulub reaalselt ärakandmisele 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva 1
(4)vangistust. Karistuse kandmise algus 02.03.2006 ja lõpp 02.03.
- Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.03.
- Kinnipidamisasutusest Dmitri Seledkovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkorras, sealjuures karistuse liigiks on mõlemal juhul määratud kartser. Peale vabanemist kavatseb süüdistatav asuda elama ema juurde Narva linna. Emal on kahetoaline korter ühiselamus. Samas ühiselamus on toime pandud ka süüdistatava viimase kuriteo mitmed episoodid ning eksisteerib oht, et süüdistatav paneb oma elukohas toime uue kuriteo. Süüdistatav vanglas töötanud või õppinud ei ole, kutsetunnistusi ei oma ning isikul puuduvad kindlad tööoskused. Sissetulekuallikad puuduvad, vahel harva toetab teda tema ema. Süüdistatav ise tunnistab, et suur osa kuritegeliku käitumise põhjustes on alkoholil. Väidab, et kanget alkoholi tarvitab vaid seltskonnas ning on olnud pool aastat täiesti karske. Süüdistataval on enesekontrolli kaotamise kogemus, enesekontrolli võib kaotada, kui tarvitab alkoholi. Mõtlemine depressiivne ja ennastsüüdistav. Probleeme tunnistab, kuid ei hinda neid objektiivselt. Tahtejõud nõrk. Sotsiaalselt isoleeritud ja sotsiaalne võrgustik puudub. Ohustatuse osas märgib vangla, et süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegude sooritamine on muutunud talle elatus- ja sissetulekuallikaks.Reaalselt on viibinud vangistuses kolm korda. Süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ja tahtmatust omandada ühiskonnas kehtivaid positiivseid norme. Süüdimõistetu on pannud kuritegusid toime alates
- eluaastast, eelnevad karistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Riskiteguriks on ka alkohol. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur ning seda ka võimalikul katseajal. Positiivsest küljest märgib kriminaalhooldusametnik, et süüdistatav omab tugiisikut, kes on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama, süüdistatav omab kindlat elukohta ning üldised elamistingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Negatiivsest küljest toob kriminaalhooldusametnik esile järgmised asjaolud: viimase kuriteo pani toime oma elukohas ja seda naaberkorteris ning on suur tõenäosus, et ta oma tulevases elukohas kohtub kuriteo kaasosaliste ja ka ohvritega; eelviimane kuritegu oli sooritatud katseajal; on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, sealjuures vangistust kannab viiendat korda. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja mitteotstarbekas. Dmitri Seledkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu selgitab, et ta asub peale vabanemist tööle ja lõpetab alkoholi kuritarvitamist. Ta võiks elama minna oma tuttava naise juurde, xxx xxx tänaval, kellega ta peab kirjavahetust. Kaitsja on seisukohal, et võiks siiski tema kaitsealust vabastada elektroonilise järelvalvega. Kaitsealuse ema on sellega nõus ja toetab poega. Samuti kaitsealusel on positiivsed plaanid eluviisi korraldamiseks Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Dmitri Seledkov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ( kokku 8 korda) ning ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Ka varem ta oli karistatud tingimuslikult ja uue kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. Kohtuotsuse koopiast nähtub, et süüdimõistetu puhul on tegemist vägivaldse isikuga, kes alkoholijoobes on suuteline toime panna esimese astme isiku- ja varavastase kuriteo. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Dmitri Seledkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Dmitri Seledkov isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut varem korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, kokku kaheksal korral, millest kuus reaalse vangistusega. Narva Linnakohtu 25.03.2002 kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetule karistus tingimisi katseajaga kaks aastat. Katseajal pani süüdimõistetu toime uue kuriteo. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Viimase kuriteo puhul mõisteti ta süüdi röövimises. Seega on märgata kuritegude raskusastmete suurenemist. Kohtuotsuse koopiast nähtub, et süüdimõisetu poolt toimepandud röövimise asjaolud on küünilised. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistataval on kaks distsiplinaarkaristust, millest üks on kehtiv. Distsiplinaarkaristused on määratud selle eest, et süüdistatav ei allunud vanglaametniku korraldusele ning kasutas vanglaametniku vastu vägivalda. Teine distsiplinaarkaristus on määratud selle eest, et süüdimõistetu kakles kambrikaaslasega. Seega on näha, et süüdistatav ka vangistuses jätkab vägivallatsemist ja ebaseaduslikku käitumist. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Dmitri Seledkovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdistatav on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Süüdimõistetu kuriteod näitavad, et tema kuritegelik käitumine on progresseeruv ja omandanud oluliselt raskema vormi ning puudub motiveeritus asuda seaduskuulekalt käituma. Hetkel ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta, mis tagaks talle kindlat sissetulekut ja sisestaks vaba aega Töö puudumine suurendab süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski märkimisväärselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi süüdimõistetul on vabaduses elukoht oma ema juures ning ema on andnud nõusaoleku elektroonilise valve paigaldamiseks tema korterisse, ei kõrvalda elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest selgub, et süüdimõistetu ema korter asub samas ühiselamus, kus süüdimõistetu pani toime oma viimase kuriteo. See kinnitatakse ka kohtuotsusega. Kohus järeldab, et süüdimõistetu asub elama oma endisesse keskkonda, kus on suur tõenäosus kohtuda endiste kuriteokaaslaste või kannatanutega. Et süüdistataval on alkoholi ja selle tarvitamise tagajärjel ka enesekontrolli säilitamisega probleeme, võib endiste kaaslaste ja tuttavatega ühes ühiselamus elamine viia paratamatult uue kuriteo toimepanemiseni, mida ei oleks võimalik ennetada isegi elektroonilise valve abil, kuna viimane ei piira isikute ligipääsu süüdimõistetule. Kriminaalhooldusametnik ei toeta süüdistatava ennetähtaegset tingimisi vabastamist ja kohus peab tema arvamuse põhjendatuks. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Dmitri Seledkovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Seledkovi temale Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)