, § 199 lg.2 p.4,5, § 344 lg.1 ,§ 209 lg.2 p.1 , § 328 lg.1- § 25 lg.2 järgi üldmenetluses Prokurör Endla Ülviste Kaitsja Mariann Tusti SÜÜDISTATAV Vladimir Ekimenko -elukoht XXX,ik 38808252221,Vene Föderatsiooni kodanik,põhiharidus ,ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend: vahistamine kahtlustatavana kinni peetud 19.02.2007, vahistatud 21.02.2007. RESOLUTSIOON Mõista Vladimir Ekimenko süüdi
Mõista Vladimir Ekimenko süüdi
Mõista Vladimir Ekimenko süüdi
1 2 Mõista Vladimir Ekimenko süüdi
lg.1 - § 25 lg.2 järgi ning karistada 6(kuue) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat, lõplikuks liitkaristuseks mõista Vladimir Ekimenko’le 8 (kaheksa) aastat ja 6(kuus) kuud vangistust. Vladimir Ekimenko suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata .
s.o. kaks päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 8(kaheksa) aastat, 5( viis) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Vladimir Ekimenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 19.veebruar 2007.a. Mõista Vladimir Ekimenko’lt välja Balti Investeeringute Grupi Pank AS summas 65000.-(kuuskümmend viis tuhat krooni) tsiviilhagi Mõista Vladimir Ekimenko’lt välja 10875.-(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha ja advokaadi õigusabikulude katteks KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt 11750.- (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend krooni ) riigituludesse . Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
Samuti süüdistatakse Vladimir Ekimenkot selles, et tema 2006.a. oktoobri lõpus, viibides Tallinnas Lasnamäel internetikohvikus, kriminaalmenetluse käigus tuvastamata aadressil, võltsis arvuti abil oma Hansapanga konto nr. 221033493395 väljavõtet ajavahemiku 01.05.2006.a. – 11.11.2006.a. kohta, näidates väljavõttel mitteeksisteerivaid pangaoperatsioone suurendatud sissetulekutega ning kinnitades väljavõtte kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikult ajalehe „Privat-Info“ kuulutuse kaudu saadud Hansapanga Viru kontori võltsitud pitsatiga, samuti võltsis väljavõttel Hansapanga kontori töötaja Jaana Multaneni allkirju, eesmärgiga esitada konto väljavõte Balti Investeeringute Grupi Panga AS laenu 65 000 krooni saamiseks. 3 4 Seega Vladimir Ekimenko, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime
Samuti süüdistatakse Vladimir Ekimenkot selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, esitas 12.11.2006.a. varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvasse Balti Investeeringute Grupi Panga AS-le laenutaotluse ja oma Hansapanga konto nr. 221033493395 võltsitud väljavõtte laenu 65000 krooni saamiseks, mille alusel sõlmiti 16.11.2006.a. Balti Investeeringute Grupi Panga AS ja Vladimir Ekimenko vahel tarbijakrediidileping nr.0601501/27 st. laenusummale 65 000 krooni, mis samal päeval kanti Vladimir Ekimenko kontole Hansapangas. Vastavalt laenulepingule pidi Vladimir Ekimenko tagastama laenu koos intressidega igakuiste maksetena 2925 krooni 15.12.2010.a. kuupäevaks, kuid antud kohustust täitma ei asunud. Samuti süüdistatakse Vladimir Ekimenkot selles, et tema, varem varguse ja kelmuse toime pannud isikuna, 17.12.2006.a. palus internetiprogrammi ICQ kaudu J S’il anda oma pangakonto numbri ja isikukoodi, et ta saaks sellele üle kanda raha, mille J S pidi üle andma Tallinnas elavale Vladimir Ekimenko tuttavale. Pärast J S pangakonto numbri ja isikukoodi saamist sõlmis Vladimir Ekimenko 18.12.2006.a. kannatanu teadmata SMS-laenulepingu nr. 0611807/96sm 3000 krooni laenu saamiseks, millest 2500 krooni kanti J S pangakontole ja mille kannatanu, olles Vladimir Ekimenko poolt eksitusse viidud, oma arvelt välja võttis ning andis üle Tallinnas Narva mnt. kaupluse „Tallinn“ juures Vladimir Ekimenko tuttavale. Seega Vladimir Ekimenko, varem varguse ja kelmuse toime pannud isikuna, pani toime vara-lise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel s.o.
Samuti süüdistatakse Vladimir Ekimenkot selles, et tema, viibides 16.01.2007.a. ajavahemikul kella 11.30-13.00-ni XXX majas lõi V S’ile noaga ühe löögi vasakule poole keskkõhu piirkonda ning neli korda selja ülaosa piirkonda, tekitades eluohtlikud vigastuse, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastussse sündmuskohal. Seega Vladimir Ekimenko pani toime teise inimese tapmise s.o.
Samuti süüdistatakse Vladimir Ekimenkot selles , et tema, viibides vahistatuna Tallinna Vanglas, üritas 17.08.2007.a. kella 09.30 paiku karistuse ärakandmise tõttu 17.08.2007.a. vanglast vabastamisele kuulunud S R nime all põgeneda Tallinna vanglast, kuid peeti Tallinna Vangla pääslas kinni. Sellega Vladimir Ekimenko pani vahistatuna toime põgenemiskatse s.o. pani toime
KOHTULIK UURIMINE Kohtuistungil andis süüdistatav Vladimir Ekimenko ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistas ennast talle esitatud süüdistuse kõikides episoodides süüdi, väljendades toimepandu pärast kahetsust. Süüdistatav andis ütlusi kuritegude episoodide ajalises järjekorras. Esmalt andis ütlusi 28.aprilli 2006.a. episoodi kohta, kus varastas avalikult Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul võõralt naiselt käekoti. Oma ütluste kohaselt tuli äkki mõte, et varastaks käekoti ,sest raha oli vaja. Jooksis selja tagant naise juurde, haaras koti ja jooksis edasi. Ei jõudnud isegi vaadata ,mis kotis oli, kuna mingid mehed pidasid ta kinni ja ta sai nende käest peksa ,enne kui politsei tuli ja ta jaoskonda viis. Kott võeti talt ära. 4 5 BIG-st 65000 kroonise laenu võtmise episoodi kohta selgitas Vladimir Ekimenko, et kuna töökohta ei olnud, tahtis korteri osta ja õppima minna ning seetõttu mõtles, et teeb ise omale Hansapanga konto väljavõtte. Idee sai Internetist ja Interneti kohvikus tegigi konto väljavõtte. Sai ühelt isikult, keda nimepidi ei teadnud, kindla summa eest Hansapanga pitsati , kes väljavõttele allkirja andis, ei mäleta. Pitsati viskas pärast ära. Seejärel läks BIG kontorisse ja palus 65000.-krooni laenu, tema taotlus pidi läbi vaadatama 3 päeva jooksul. Talle helistati ja öeldi, et sai laenu ja raha kantakse üle. Raha võttis välja , kuid ei saanud seda kasutada, kuna see olevat talt ära varastatud, kuid kuna ta oli selle raha saanud ebaseaduslikult, siis politseisse mingit avaldust ei teinud. Eeluurimisel väitis küll, et tarvitas selle raha oma tarbeks, kuid kohtuistungil väitis, et eeluurimisel valetas. V. Ekimenko kinnitas, et tal oli ikka kavatsus see laen tagasi maksta, kuid kunagi tulevikus, sest kohe puudusid tal selleks võimalused. Järgmises kuriteo episoodis s.o. J S nimel SMS-laenu võtmise kohta selgitas süü-distatav ,et tahtis kergelt raha teenida ja kuna tundis J.S , siis kasutas teda laenu saamiseks. Taotles laenu 3000.-krooni, sai 2500.-krooni.Suhtles esmalt S’iga läbi Interneti ja hiljem helistas Smirnovile, et viimane annaks oma isikukoodi ja pangaarve numbri, seletas, et kuna teda ennast ei ole siis Tallinnas, aga ühele isikule on vaja raha üle anda. Seda pidi siis Ekimenko plaani kohaselt tegema S, võtma oma arvelt sinna laekunud raha ja andma ühele isikule. Tegelikult oli Ekimenko sellele isikule võlgu . S’ile midagi hüvitanud enda sõnul ei ole. V S tapmise episoodi kohta 16.01.2007.a.selgitab, et üüris V S’ilt elamist, kuna isa juures Sõle tänaval ei tahtnud isaga halva läbisaamise tõttu elada.Alguses elas S juures XXX majas pidevalt, hiljem ööbis seal aeg-ajalt. M S’ile ühel korral elamise eest 1000.-krooni ja hiljem veel korra . 16. jaanuaril 2007.a. läks lõi V S tööle ja tema jäi magama. Ärkas selle peale, et S lähenes talle ja puudutas füüsiliselt, tema ehmus ja lõi S laual olnud noaga ühe korra kõhtu. S kukkus, tema hakkas toast asju kokku korjama. Siis aga S tõusis ja haaras temast kinni, Ekimenko lõi S uuesti noaga selga, täpselt ei mäleta ,aga võib-olla 4 korda. S kukkus, Ekimenko nägi verd, viskas noa maha ja jooksis ära. Selgitas, et teist korda lõi ta S koridoris, köögi juures. Asju hakkas majast kokku korjama pärast esimest korda noaga löömist. Teadis, kust asju võtta . Hiljem võttis koti, jooksi majast välja ning sõitis maja juurest võetud jalgrattaga ära. Sõitis jalgrattaga tükk aega, siis viis kaks telefoni pandimajja ja sõitis Tartusse. Tahtis kohtuda vennaga ja seejärel Venemaale sõita. Tartus müüs ühe majast varastatud sõrmuse , läks üle piiri ja Venemaal oli vanaema juures. Tuli Eestisse tagasi, kuna ei tahtnud terve elu end varjata. Tagasitulekul võeti ta piiril kinni. Oma suhetest kannatanu V S’iga selgitab veel seda, et S tegi samal hommikul s.o. 16.jaanuari 2007.a. hommikul talle seksuaalse sisuga ettepanekuid, kuid ta vastas eitavalt ja ütles, et ei taha sellisel teemal rääkida. Eeluurimise ajal Tallinna vanglast põgenemise katse episoodi kohta ütlusi andes Vladimir Ekimenko seletas, et tahtis vanglast ära, kuna kambrikaaslastega oli läbisaamine halb. Tahtis välja minna S R asemel, kes pidi 17.augusti 2007.a. hommikul vanglast vabanema. Kui tuldi kambrisse R järele, ütles R nime ja ta viidigi kambrist välja R oli sellel ajal WC-s . Sai R isiklikud asjad, kuid juba vangla pääslas küsiti konreetsemaid R isikuandmeid ,neid ta ei teadnud ja seepärast peetigi kinni ning viidi kambrisse tagasi. Ekimenko sõnul R ei teadnud sellest, et ta R asemel tahab vanglast välja saada. Kohtuistungil andis ütlusi 28.04.2006a. avaliku varguse episoodi osas kannatanu R K, kes selgitas, et tuli aprillis 2006.a. Galaxy avamise ürituselt, jalutas , kui tundis, et õla pealt tõmmati kott ära. Ta hakkas karjuma , nägi, kuidas koti ära tõmmanud noormees jooksis Lootsi tänavale Statoili tankla taha, tema järel jooksid veel mingid noormehed ja R. K arvas esialgu, et see on üks kamp. Kuid nägi seejärel, et järele jooksnud noorme-hed on hoopis varga kinni püüdnud. Koti sang oli katki, kuid asjad kõik alles. Tema ja varga kinni pidanud 5 6 noormehed läksid politseiosakonda ja tema kirjutas avalduse ning varga kinni püüdnud noormehed kirjutasid seletuse. Kõik asjad sai tagasi ja mingeid materiaalseid nõud-misi tal süüdistatava vastu ei ole, kuna koti sanga lasi ta ära parandada Antu episoodi kohta andsid tunnistajatena kohtuistungil ütlusi J P , kelle ütluste ko-haselt läks ta koos sõpradega mööda Tuukri tn kesklinna suunas, kui üks naisterahvas hakkas karjuma, et võtke kinni. Üks noormees jooksis naisterahva juurest kotiga ära, tema koos sõpradega jooksis sellele noormehele järgi ja jõudsid talle Statoili tankla taga järele ning pidasid ta kinni . Tulid politseinikud ja panid tal käes raudu naisterahvas tuli ja nad andsid temale koti tagasi. Teise kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja M M ütlused riimuvad tunnistaja J P ütlustega, ka tema tunneb süüdistatavas ära isiku, kelle pidasid kinni seoses käekoti vargusega .
lg 1 järgi dokumendi võltsimise ja 12.11.2006 a kelmuse episoodide osas andis kohtuistungil kannatanu BIG Pank AS esindaja Triin Marran ütlusi tekitatud kahju kohta, nõue on 120 483, 19 krooni , millest 65 000 krooni tagastamata krediidi summa ehk reaalne kahju, ülejäänud intressid ,viivis ja võla sissenõudmisega kaasnevad kulud. Kannatanu J S kinnitab kohtuistungil süüdistatava Vladimir Ekimenko ütlusi. V. Ekimenko küsis temalt isikukoodi ja pangakonto numbrit selleks , et tema kaudu edastada sõbrale raha. 2520 krooni. V. Ekimenko helistas ja teatas , et raha on tema kontole laekunud J S võttis raha välja ja edastas raha V. Ekimenko poolt kirjeldatud isikule .Järgmisel päeval sai teada , et tema nimele on vormistatud kiirlaen summas 3000 krooni . Tegi avalduse politseile .Kahju hüvitamist ei soovi ja väitis kohtuistungil, et Vladimir Ekimenko on hüvitanud 900 krooni 16.01.2007.a. tapmise ja varguse episoodide kohta andis kannatanu G S kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli Viktor Sidorov tema abikaasa, kuid nad ei elanud juba 10 aastat koos. Suhtlesid siiski ja ta aitas mõnikord majapidamises oma meest. Üürilisi elamises ei näinud, kuigi V.S rääkis, et tahab toa välja üürida. Oma abikaasa tapmisest sai teada , kuna naabrid helistasid, et tööauto on maja ees ja V. S ei vasta töölt helistades telefonile, maja uks on lukus. Naabrid rääkisid, et televiisor toas mängib, kuid uks on lukus. See oli imelik, kuna ust ega väravat ta kunagi ei lukustanud. Sisenes koos naabritega majja .leidsid surnukeha. Kutsus kiirabi.. Tema mattis S, kui materiaalseid nõudmisi süüdistatava Ekimenko vastu e ole Kannatanu D S ütluste kohaselt elas tema isa s.o. V S üksinda, süüdistatavat ei näinud isa majas, kuigi isa oli talle rääkinud, et tahab tuba välja üürida, kuid ei teadnud, et isa toa välja üüris. Tema elas ka mingi aeg isa juures, kuid viimasel ajal mitte. Materiaalseid nõudmisi süüdistatava vastu ei ole, kuigi varastati kihlasõrmus, klotser, 2 mobiiltelefoni, konjaki, laadijad. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja M T seletab, et elab XXX ning V S elas naabermajas. Tundis S hästi. M.T oli 16.01.2007.a. tööl, kui helistas teine naaber ja ütles, et V otsitakse töö juurest, maja ees seisab tööauto, kuid telefonile S ei vasta. Palus tal helistada V naisele ja rääkida tekkinud olukorrast. Tema helistaski ja palus ka ennast varem töölt ära. Kohale jõudes ei olnud ka V naisel võtmeid ning neil tuli uks maha lõhkuda. M T enda sõnul majja ei sisenenud, hoovis oli V kuri koer, kuid koer käitus sellel päeval normaalselt. Iseloo-mustab tapetud naabrit hea ja südamliku inimesena, külalistena nägi mõnel korral noormehi S külastamas, kuid süüdistatavat ta nende hulgas enda arvates ei näinud. Tunnistaja J-A V kohtuistungil antud ütluste kohaselt leidis tema oma naabri V S 16.01.2007.a. tapetuna. Tundis tapetut ka tööalaselt, kuna soovitas teda koh-tusse autojuhiks. Iseloomustab V S kui toredat ja sümpaatset naabrit. Tunnistaja ütluste kohaselt elas Sidorov põhiliselt üksi, vahetevahel elas tema juures ka poeg. Külalistest nägi vene rahvusest mehi 6 7 .Tema leidis tapetu .V ütlustest nähtub, et 16.01.07 helistati talle Harju maakohtust ja paluti uurida, mis on lahti V S’iga, kuna viimane on koos tööautoga kadunud. Kusagil 17-18.00 paiku läks siis S juurde vaatama, miks auto seisab maja ees, aga S telefonile ei vasta. Nägi, et värav on kinni, tuli lõpuks V endine naine oma elukaaslasega ja nad koos otsustasid ukse maha murda, kuna võtit ei olnud. Sisenedes majja, nägid V S põrandal , seljas olid S üleriided, nendega käis ka tööl. Kutsusid kiirabi ja ka politsei. 16.01.2007.a. nägi S majast väljumas ühte kleenukest keskmist kasvu noormeest, kuid nägi teda selja tagant. Tunnistaja kinnitab samuti, et S’il oli kuri koer, kes võõraid aeda ei lasknud. 17.08.2007 vanglast põgenemise katse kohta andsid kohtuistungil tunnistusi T S , kelle ütluste kohaselt on tema töökohustusteks Tallinna vanglas kinnipeetavate vabastamise kontrollimine, üldjärelevalve. 17.08.2007.a. andis tema K’ile korralduse viia 4 kinnipeetavat, kes on kätte saanud oma isiklikud asjad , pääslasse. Ise jäi kolme kinnipeetavaga arvestusosakonda. Mõne aja pärast tuli A. K ja teatas , et üks üritas vabaneda vanglast va-le nime all. Ekimenko ja R sarnased ja Ekimenkole olid kõik R andmed teada, võltsis isegi R allkirja. Kui pääslas küsiti isikukoodi, ei osanud Ekimenko seda öelda, tekkis kahtlus ja tehti täiendav kontroll. Tunnistaja Galina Limogljadova kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas tema 17.augustil 2007.a. Tallinna Vangla pääslas, sellel päeval olid vabastamised ja kui toodi üks isik vabastamiseks, tekkis kahtlus, kas on tegemist ikka isikuga, kes peab vabanema .Otsustati täiendavalt kontrollida Otsustas vabastamistõendi alusel kontrollida andmeid, küsis isikukoodi isikult, kuid isik ei osanud seda öelda. Panid korrapidajaga sellel isikul käed raudu ja viisid koridori. Tunnistaja Anton Kaetri ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavas ära isiku, kes üritas 17.augustil 2007.a. Tallinna Vanglast põgeneda vale nime all. Anto Katri ülesandeks oli sellel päeval viia vabastamisele kuuluvad kinnipeetavad pääslasse, peale seda, kui nad olid kätte saanud vabastamisõiendi. Tema kontrollis pääslas isikute sarnasust vabastamistõenditel olevate fotodega ,nn. R’il oli nokamüts peas, palus mütsi ära võtta ja talle tundus , et isik ei ole sarnane, ütles seda Galina Limogljadovale, kes küsis isikukoodi , mida nn. R ei teadnud. Isik peeti kinni. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle Andrus Paine , kes töötas vastuvõtjana Tallinnas Puhangu tn pandimajas , 16.01.2007 võttis tema noormehelt ,kes esitas passi Vladimir Ekimenko nimele kaks mobiiltelefoni, millest ühe müüs ära ja teise andis hiljem vabatahtlikult välja. Tunnistajale näidati asitõendite hulgas olevat pandimaja lepingut 16.01 .2007.a. ja Andrus Paine kinnitab, et tema vormistas antud pandilepingu. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistajad, uurides toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis , et Vladimir Ekimenko poolt toimepandud kuriteod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Täielikku tõendamist on leidnud
V S tapmine süüdistatava Vladimir Ekimenko enda , kannatanute ja tunnistajate ütlus-tele lisaks veel kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega s.o. sündmuskoha vaatlusprotokollidega ( I kd , tl 4- 20, 26). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 73 17.01. 2007.a. (kd 1 tl 63-74) kohaselt oli surma põhjuseks kõhuõõnde tungiv lõike – torke haav ja mõlemasse rinnaõõnde tungivad lõiketorke haavad. Sündmuskohalt leitud noaga on võimalik tekitada vigastused ,mis on analoogsed tapetu vigastustele , suure tõenäosusega võisid olla tekitatud eelpool kirjeldatud noaga, seda tõendab meditsiiniliskriminalistilise täiendava ekspertiisiakt (kd 1 tl 80-84). Samuti leiti noalt, mis suure 7 8 tõenäosusega oli tapmise vahendiks ,süüdistatava DNA, veel leiti V. Ekimenko DNA-d teistelt sündmuskohalt kaasa võetud esemetelt, muuhulgas suitsukonilt. Tapetu elukohast leitud esemetelt leiti ka süüdistatava sõrmejälgi. Kohtus uuriti Vladimir Ekimenko ütluste ja olustikuga seostamise protokolli , kus V. Ekimenko kirjeldab, kuidas ta pani toime tapmise. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (kd 2 tl 164-171) nähtub, et mis ja kuidas toimus 16.01.2007.a. Sidorovi tapmine tema poolt, milline tegevus eelnes tapmisele ning miks ta üldse lõi Sidorovit noaga ühe korra ning kui kannatanu tahtis kutsuda politsei, toimus S ja Ekimenko vahel füüsiline kähmlus ning siis lõi Ekimenko veel S mitmel korral noaga ja lõi ka jalaga kubeme piirkonda.Seejärel selgitas kogu oma edasist tegevust tapetu majas ja kuidas ning millega ta majast lahkus ning mida majast kaasa võttis. Seega on täielikku tõendamist leidnud, et süüdistatav Vladimir Ekimenko viibis tapetu elukohas 16.01.2007.a.ja tappis V S .Tõendamist on leidnud ka see, et V.Ekimenko varastas Viktor S majast erinevaid esemeid . Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1 tl 136-149) nähtub, et on vaadeldud OÜ Bussireisid piletit, millest nähtub, et süüdistatav sõitis 16.01.07 kell 15.45 Tartusse .Samuti on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia 3220, autosignalisatsioonipulti DEFA nr. 0436, habemeajamisaparaati, kahte markerit ja teisi asitõendeid, mis leiti Vladimir Ekimenko kinnipidamisel. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1 tl 150-153) nähtub, et on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia 1112 IMEI kood 359736/00/717999/3, see mobiiltelefon varastati V.S majast Vladimir Ekimenko poolt Asitõendi vaatlusprotokolli (kd 1 tl 133-135);kohaselt vaadeldi pandimaja Tulves leping nr. 7A1602 Vladimir Ekimenko nimele , millest nähtub, et süüdistatav pantis telefonid, millised V. Ekimenko poolt varastatud mobiiltelefon, mille viis Tulves pandimajja ja millised varastas tapetu elukohast. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis (kd 1 tl 222-228) 13.04.2007.a. tunnistaja A. V kirjeldab tapetu majast väljunud noormehe liikumist. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis (kd 2 tl 181-186) kirjeldab Vladimir Ekimenko ,kuhu müüs tapetult varastatud keti.
lg 1 järgi dokumendi võltsimise ja 12.11.2006 a kelmuse episoodide osas leiab kohus ,et need kuriteo episoodid on samuti täielikku tõendamist leidnud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid :Balti Investeeringute Grupi Panga AS avaldus (kd 2 tl 4-9),millest nähtub, et V. Ekimenko esitas 12.1.2006 BIG Pank AS- le tagatiseta laenu taotluse ning oma Hansapanga konto väljavõte , millel Hansapanga Viru kontori pitser. Laenutaotluses taotles V. Ekimenko krediiti 65 000 krooni. Kuu aja pärast avastas avaldaja , et temalt on võltsitud pangakonto esitamise abil 65 000 krooni välja petetud .Laenutaotlus koos lisadega (kd 2 tl 11-19), milles V. Ekimenko taotleb laenu 65 000 krooni.Hansapanga teatis koos lisadega (kd 2 tl 21-23). Teatisest nähtub, et 16.11.06 kandis avaldaja V. Ekimenko arvele 64 350 krooni, samal päeval võeti välja 10 000 ja 17.11.2006 Rävala kontorist 54 226 krooni .Asitõendi vaatlusprotokolli, fotodega (kd 2 tl 24-27) on tõendatud, et V. Ekimenko sisenes 17.11.2006a Hansapanga Rävala kontorisse .Hansapanga teatis koos lisaga (kd 2 tl 29-30) s.o. Vladimir Ekimenkole kuuluva konto väljavõte .Ekspertiisiaktis nr DM-0183-07/3840 17.07.2007.a. (kd 2 tl 37-39) antud ekspertarvamuse kohaselt Hansapanga konto väljavõtetele jäetud ovaaltemplijäljend ei ole jäetud sama templiga, millega on jäetud Hansapanga Viru kontoris kasutusel olnud templijälje näidised .Asitõendi vaatlusprotokollis (kd 2 tl 41-43) on vaadeldud võltsimistunnustega Hansapanga Viru kontori väljavõtet. Kravond Hulgi OÜ teatis (kd 2 tl 45);- millest nähtub, et V. Ekimenko ei ole kunagi OÜ –s töötanud . Kelmuse episoodis uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid :Balti Investeeringute Grupi Panga AS teatis koos lisadega (kd 2 tl 93-96), millest nähtub ,kuidas toimus kõnealuse laenu vormistamine s.t. 18.12.2006 saabus BIG-le tekstisõnum, millest tulenevalt taotles J S laenu summas 3000 krooni. Jälitusprotokollist (kd 2 tl 97-98) nähtub, et abonent millelt saadeti BIG-le eelpool-kirjeldatud tekstisõnum oli kasutusele 18.12-19.12.2006 Sillamäe 8 9 tugijaamade piirkonnas ja 18.12.2006 helistati sellelt kolm korda J S kasutuses olnud abonendile Vanglast põgenemise katse episoodis uuris kohus kirjaliku tõendina videosalvestust,millest nähtub V. Ekimenko väljumine kambrist madratsiga ning sealt edasi ruumi, kus kinnipeetavad ootasid vabastamist Karistuse mõistmine. Prokurör taotles Vladimir Ekimenko süüdimõistmist kõikides süüdistuses esitatud kuritegudes ning tema karistamist 9-aasta pikkuse vangistusega, leides, kuna ühe Vladimir Ekimenko poolt toimepandud kuriteo puhul on tegemist üliraske isikuvastase kuriteoga s.o. tapmisega. Samas on Vladimir Ekimenko varem kriminaalkorras karistamata, süüd kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus, süü ülestunnistamine , süüd raskendavaid asjaolusid seejuures ei esine. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud kõikides talle inkrimineeritud kuritegudes ning süüteod õigesti kvalifitseeritud, ent palus kohtul vähendada prokuröri poolt taotletud karistuse määra, leides, et sedavõrd pikka karistus ei aita kuidagi kaasa süüdistatava resotsialiseerumisele. Samuti tõi kaitsja välja, et süüdistatav on tegu kahetsenud, süüd tunnistanud .
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
kohaselt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Vladimir Ekimenko oli esimese varguse episoodi toimepanemise ajal veel alaealine, järgmised kuriteod, sealhulgas raskeima kuriteo –tapmise pani Vladimir Ekimenko toime pool aastat peale 18-aastaseks saamist.. Kohtupsühhiaatria- ja psühholoogia kompleksekspertiisiga ei ole tuvastatud, et Vladimir Ekimenko’l oleks teo toimepanemise ajal esinenud
Seega oli süüdistatav süüvõimeline. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 66 (kd 2 tl 206-207) kohaselt oli süüdistatava isa tema ja vanema venna vastu karm olnud ning sageli füüsiliselt karistanud.5.das klassis hakkas suitsetama kanepit. Suhted olid Vladimir Ekimenkol vanematega halvad, 2001.a. vanemad lahutasid, isa kolis elama Tallinnasse ning alates 2003.a. elas ka Vladimir Ekimenko Tallinnas tuttavate juures ja ka isa juures. Ekspert iseloomustab Vladimir Ekimenkot emotsionaalselt labiilsena, endale ebasoodsas situatsioonis võib kergesti erutuda, ärrituda ja muutuda vägivaldseks; Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud temal ajutist vaimutegevuse häiret ega füsioloogilise afekti seisundit, ta oli teo toimepanemise ajal võimeline oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist juhtima s.t. oli süüdivusseisundis. Samuti arvestab kohus karistuse määramisel, et süüdistatav on toime pannud kuriteo otsese tahtlusega, see tähendab, et süüdistatav teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda, lüües kannatanut esmalt ühe korra noaga kõhtu ja seejärel vähemalt 4 korda selja piirkonda.. Karistuse määramisel ei ole iseenesest tähtsust asjaolul, et süüdistatav pani kuriteo toime vanuses , kus ta sai alles täisealiseks ,küll aga võtab kohus süüdistava vanuse arvesse seoses süüdistatava võimalike resotsialiseerumisväljavaadetega pärast karistuse kandmist. Kohus nõustub süüdistaja seisukohaga, et karistust kergendavateks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus Süüdistatavat süüstavaid tõendeid kogumis vaadeldes on kesksel kohal süüdistatava poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused, millised on ühetaolised . Kohtul ei ole objektiivselt võimalik hinnata, kas ja kuivõrd süüdistatav on tegusid tegelikkuses kahetseb, samas on süüdistatav oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii kohtueelses menetluses, kohtuistungil kui ka oma viimases sõnas. 9 10 Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav Vladimir Ekimenko karistamine vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamana. Kuigi Vladimir Ekimenko oli enamiku kuriteo episoodide toimepanemise ajal juba täisealine, on selge, et ta ei ole veel isiksusena välja kujunenud ja sellest tulenevalt ei ole ta suuteline täiel määral oma kuriteo raskusest ja oma teo tagajärjedest aru saama. Arvestades kuriteo raskust ja ohtlikkust, samuti karistust kergendavate asjaolude kaalu leiab kohus, et põhjendatud on Vladimir Ekimenko karistamine kuritegude eest liitkaristusena 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus peab ainuvõimalikuks karistuse täiel määral reaalselt täitmisele pööramist. AS Balti Investeeringute Grupp AS esitas tsiviilhagi kokku summas 120 483.19 krooni, mis koosnes tagastamata krediidisummast 65 000 krooni, tasumata intressist 19180.53 krooni, viivisest 602.66 krooni , leppetrahvist 13000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud. Balti Investeeringute Grupp AS hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, 65 000 krooni suuruses summas. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevaga: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 3 kohaselt vähendatakse krediidiasutuse poolse lepingu ülesütlemise puhul tasumata krediidisummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra, nimetatud säte kajastub ka tarbijakrediidilepingu nr 0601501/27st punktis 5.2. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 märkinud, et hagejal ei ole õigust nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina ja tarbijale langevate kuludena. Kohus käsitleb Balti Investeeringute Grupp AS 06.12.2006.a kuriteoteadet (II kd, lk 4-9) sisuliselt lepingust taganemisena enne selle sissenõutavaks muutumist VÕS 117 tähenduses, kuna Balti Investeeringute Grupp AS-le oli juba enne lepingu esimest tagasimakset e. 15.12.2006.a. teada, et Vladimir Ekimenko ei tagasta krediidisummat e. paneb toime olulise lepingurikkumise. Balti Investeeringute Grupp AS on oma kartust lepingurikkumise osas ka veenvalt põhjendanud. Kohus leiab, et seetõttu oli Balti Investeeringute Grupp AS-il ka põhjendatud kahtlus Vladimir Ekimenko elukoha osas ning sellel põhjusel ei esitatud lepingust ülesütlemise avaldust Vladimir Ekimenkole. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et Balti Investeeringute Grupp AS ja Vladimir Ekimenko vahel 16.11.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0601501/27st (II kd, tl 14-19) on tühine, kuna on vastuolus seadusega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 mõttes. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kohus on seisukohal, et karistusõigusnormiga vastuolus olev tehing on tühine, kuna on seadusega vastuolus. Lepingu tühisuse tuvastamist ei ole vajalik eraldi taotleda ja kriminaalkohus kui üldkohus, kellele on antud tsiviilhagi lahendamise pädevus, on pädev tuvastama ka tehingu tühisust. VÕS § 1032 lubab üleandjal nõuda tagasi saadu ja sellest saadud kasu. On tõendatud, et Vladimir Ekimenko sai Balti Investeeringute Grupi AS-lt 65 000 krooni, puuduvad tõendid selle kohta, et ta nimetatud summalt oleks kasu saanud. Seetõttu kuulub Balti Investeeringute Grupp AS kasuks Vladimir Jekimenkolt väljamõistmisele 65 000 krooni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleva kriminaalmenetluse kulud on suured, samas ei ole süüdistataval mingisugust sissetulekut ning lisaks rahuldab kohus süüdistatava suhtes esitatud tsiviilhagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 180 lõikest 3 juhindudes leiab kohus, et süüdistatava kaitsjatasu määratud kaitsmise 10 11 eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil tuleb süüdistatavalt välja mõista umbes 50% ulatuses, samuti ekspertiisitasusid tuleb vähendada umbes 50% võrra ning mõista süüdistatavalt riigituludesse välja ekspertiisitasu katteks 57427.- krooni. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , mis on I astme kuriteo puhul 2,5 miinimumpalka s.o.10875.- krooni Kohtunik Rahvakohtunikud 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.