4-07-3507\5

4-07-3507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3507 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Erica Kaldre juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. märts 2008.a. Väärteoasi Kristina Kaurit´i (isikukood 47406300274, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.06.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2314,07,018430 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Kristina Kaurit Kaebuse esitaja kaitsja Ivo Kaurit Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
4. Kaebus rahuldada.
5. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,018430 Kristina Kaurit´i süüditunnistamises Liiklusseaduse § 7431 lg 1 järgi.
6. Lõpetada väärteoasja nr. 2314,07,018430 Kristina Kaurit´i süüditunnistamises Liiklusseaduse § 7431 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu Kristina Kaurit´i teos.
7. Muus osas jätta Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,018430 muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
8. märtsist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kristina Kaurit esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 27.06.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,018430, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses s.o. 1 800 krooni ja LS 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o. 9 000 krooni ja võeti LS 7431 lg 2 alusel juhtimisõigus ära 9-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 25.05.2007.a. kell 23.18, Tallinna linnas, Pae tn 1maja juures juhtides sõiduautot Mercedes-Benz 200, registreerimismärgiga 073AVD ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses ja tagurdamisel sõitis otsa temast taga seisvale sõiduautole, tekitades varalise kahju Hansa Liising AS-le. Samuti seisnes rikkumine selles, et Kristina Kaurit rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik.. Nimetatud tegudega rikkus Kristina Kaurit LE § 91, 105 ja 227 nõudeid. Kristina Kaurit palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus LS § 7431 lg 1 ja 2 osas. Kristina Kaurit leiab, et ta ei ole toime pannud LS 7431 täheldatud väärtegu. Kristina Kaurit selgitab, et ta parkis oma sõiduauto Pae tänavale ja tagurdas selleks. Ta ei märganud taga sõitvat sõiduautot Peugeot. Tagurdamise ajaks oli Sõiduauto Peugeot sõitnud Kristina Kauriti juhitud sõiduautole liiga lähedale, mistõttu sõitis Kristina Kaurit vastu sõiduauto Peugeot esiotsa. Kui mõlemad sõidukid olid peatunud, tulid nii Kristina Kaurit kui ka sõiduautost Peugeot kaks isikut välja. Vastates Kristina Kauriti küsimusele, mis juhtus, väitsid sõiduautost Peugeot väljunud isikud, et Kristina Kaurit oli sõitnud sõiduautole Peugeot otsa. Kristina Kaurit vaatles nii oma sõiduautot kui ka sõiduautot Peugeot, kuid ei leidnud kummalgi sõiduautol vigastusi. Sõiduautos Peugeot sõitnud isikud istusid seejärel autosse. Kuna sõiduautos Peugeot sõitnud isikud talle mingeid nõudmisi ei esitanud ja politseisse ei teatanud, ei pidanud ka tema vajalikuks politseisse helistada. Kuna sõiduauto Peugeot lahkus sündmuskohalt, lahkus ka Kristina Kaurit sealt. Kristina Kaurit pöördus politseisse 28.05.2007.a. kella 14 paiku, kus lubati asja uurida. Pärastpoole saabus politseiosakonda ka sõiduautot Peugeot juhtinud T S ja alles siis sai Kristina Kaurit teada, et sõiduautol Sõiduauto Peugeot olevat vigastused. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et ta tõlgendas sündmuskohal olukorda sellisena, et kahju tekkinud ei ole, temalt midagi ei nõuta, seega leidis ta, et politsei kutsumine pole vajalik. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna sõiduautole Sõiduauto Peugeot tekitati kahju ja pooled ei leppinud kokku, oli Kristina kaurit kohustatud teatama politseisse ja sündmuskohalt mitte lahkuma. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Kristina Kaurit´i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et Kristina Kauriti süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, samuti on mõistetud karistus kooskõlas Kristina Kauriti süüga. Kristina Kaurit ei vaidlustanud tema süüditunnistamist LS § 7417 lg 1 järgi ega selle teo eest mõistetud karistust. Kohus leiab, et pole tõendatud, et Kristina Kaurit pani toime LS 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liikluseeskirja (LE) § 227 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Kohus leiab, et selleks, et heita ette hoolsuskohustuse rikkumist, s.o. politseisse teatamata jätmist, peab olema välja selgitatud asjaolu, et süüdlase tajus liiklusõnnetuse toimumist või ta pidi seda tajuma ja tal oli seda võimalus tajuda.. LS § 56 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Olukorras, kus isik ei tajunud liiklusõnnetuse toimumist ja ka temaga sarnases olukorras viibinud teine mõistlik isik ei oleks kuidagi tajunud liiklusõnnetuse toimumist, ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Kristina Kaurit selgitas nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil, et ta ei tuvastanud ei enda sõiduautol ega sõiduauto Peugeot mingeid silmaga nähtavaid vigastusi. Seega Kristina Kaurit ei tajunud ega saanudki tajuda liiklusõnnetuse toimumist, kuna sõiduautos Peugeot sõitnud isikud ei esitanud talle mingeid pretensioone ja lahkusid ise sündmuskohalt enne teda. Sõiduautot Peugeot juhtinud T S on tunnistajana kohtuvälise menetleja poolt üle kuulatud 28.05.2007.a. T S andis ütlusi, millest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus juba enne Kristina Kauriti juhitud sõiduauto tagurdamist ja et Kristina Kaurit oli joobes, solvas teda, kui ta kutsus politsei ja lahkus sündmuskohalt enne teda ja enne politsei saabumist. Kohus suhtub tunnistaja T S kohtuvälisele menetlejale antud ütlustesse kriitiliselt, kuna väärteomaterjalidest nähtuvalt ei ole politsei sündmuskohta vaadelnud, samuti on T S ütlused antud 28.05.2007.a. s.o 2,5 päeva pärast sündmust ja 1 tund pärast kaebuse esitaja pöördumist politseisse. Ka ei ole väärteotoimikust nähtuvalt vaadeldud sõiduautot Peugeot, et tuvastada sellel olevaid võimalikke vigastusi. Kohtuväline menetleja pole sõiduauto Peugeot vigastusi kirjeldanud ei väärteoprotokollis ega ka otsuses. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Kristina Kauriti väiteid pole millegagi ümber lükatud ja seetõttu kohus, juhindudes KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsioonist, tõlgendab kõrvaldamata kahtluse menetlusaluse isiku süüdiolekus tema kasuks. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole tõendatud, et Kristina Kaurit tajus liiklusõnnetuse toimumist vahetult sündmuskohal, ei saa talle ette heita LE § 227 rikkumist ja tema teos puudub LS § 7431 lg 1 täheldatud süüteo koosseis. Seetõttu kuulub väärteomenetlus selles osas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt. Kohtunik