← Eesti

4-08-1083\5

4-08-1083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juulil
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1083 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja , Dmitri Sükijainen juuresolekul Kohtuistungi aeg
  3. juunil 2008.a. Väärteoasi Sergei Alter kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak otsusele väärteoasjas nr.2314,07,040299 21.01.2008.a. Istungil osalenud isikud Kaebaja Sergei Alter ,kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, tunnistus nr.69 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata . Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak otsus väärteoasjas nr.2314,07,040299 21.01.2008.a. otsus jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak otsusele väärteoasjas nr.2314,07,040299 21.01.2008.a., millega karistati Sergei Alter’t Liiklusseaduse § 74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses summas s.o. 1800 krooni ja liiklusseaduse § 74-31 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja sama §-i lg.2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.. Kaebaja Sergei Alter eitab väärteo toimepanemist, väites, et ta ei ole toime pannud talle süüks pandud väärtegu, puudub väärteokoosseis ja põhjuslik seos kaebaja teo ja varalise kahju tekkimise vahel. Kaebaja väitel ei rikkunud ta liikluseeskirja sätteid, liiklusõnnetuses on süüdlane teine autojuht, sest liiklusõnnetus juhtus seetõttu, et sõiduki, reg.numbriga 397 MKE juht sooritas möödasõitu sõites vastassuunalisele sõidurajale välja ja lubatud sõidukiiruse ületamisega. Samuti ei lahkunud ta sündmuskohalt, kuna tema sai aru, et tuleb sõita kindlustusse, mida ta ka tegi, kuid teise sõiduki juht kindlustusfirmasse ei ilmunud ning talle pandi süüks avariikohalt lahkumine Kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Antud liiklusõnnetuse väärteoasjas on kohtuväline menetleja kogunud küllaldaselt tõendeid ja leidnud, et Sergei Alter pani toime talle süüks pandud õigusrikkumised, talle on karistus määratud rikkumiste eest ettenähtud sanktsooni piires. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ,tutvunud väärteo toimiku materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Sergei Alter’i kaebus ei kuulu rahuldamisele . Sergei Alter’le on süüks pandud järgmine rikkumine : isik juhtis mootorsõidukit, reguleerimata teede ristmikul ei andnud eesõigusmärgi 221 „Anna teed“ kohaselt teed ristuval teel liikuvale sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Sampo Pangale.Juht lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Seega tuleb kaebuse arutamisel selgeks teha, kas Sergei Alter pani eelkirjeldatud rikkumised toime ja kas tema tegevus on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et Sergei Alter’i tegu on kvalifitseeritud õigesti. Liikluseeskirja § 5 lisa 2 liiklusmärgiga 221 kehtestab sõidueesõiguse Kohus leiab, et Sergei Alter rikkus sõidueesõiguse nõuet s.o. sõites kõrvalteelt välja sõidueesõigusega teele peab juht andma teed kõigile seal liikuvatele sõidukitele. Väärteotoimikus olevast liiklusõnnetuse teise osapoole s.o. Renault juhi seletusest nähtub, et tema sõitis mööda peateed ja talle sõitis kõrvalteelt ette sõiduauto Opel (juht S.Alter) , Renault juht pidurdas, kuid kokkupõrget vältida ei olnud võimalik. Peale kokkupõrget vestles Opeli juht temaga ning seejärel lahkus sündmuskohalt. Sergei Alter on avariijärgselt selgitanud , et ta sooritas vasakpööret Gonsiori tänavale, teised sõidukid teda ei seganud, ei näinud tulemas teist sõidukit. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et kokkupõrge sõidukite vahel on toimunud hetkel, kui Renault asus pärisuuna vööndis, kuid Opel ei jõudnud oma manöövrit lõpetada ja on asunud pöördel vasakul sõiduki Renault suunavööndis. Liiklusseaduse § 74-31 lg.1 alusel on Sergei Alter’t karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni ja sama §-i lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Liikluseeskirja § 227 sätestab , et juhul, kui avarii põhjustamises on lahkarvamusi või kui juhid ei ole vastutuse küsimusel ühel meelel ning pole oma arvamust kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, tuleb õnnetusest koheselt teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.. Kui lahkutakse enne avarii asjaolude ja süüdlase osas kokkuleppele jõudmist ilma politseid teavitama sündmuskohalt, toob see kaasa vastutuse Liiklusseaduse § 74-31 lg.1 järgi kvalifitseeritav väärteo eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega, mille kohaselt on liiklusõnnetusest mitteteatamine raske väärtegu. Süütegude raskus kajastub sanktsioonis kui riigipoolses hinnangus süüdlase teole. Nii LS 7417 lg 1 kui ka LS § 7431 lg 1 sanktsioon võimaldab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on siiski pidanud võimalikuks karistada kaebuse esitajat LS 7417 lg 1 järgi kolm korda väiksemal määral kui LS § 7431 lg 1 järgi. LS § 7431 lg 2 järgi võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni. Sergei Alteri puhul on kohaldatud lisakaristust minimaalses määras s.o. 3-ks kuuks. Sealjuures on kohtuväline menetleja toonud välja need põhjused, mille alusel tuleb Sergei Alter’t karistada just selliste karistusega, nagu seda otsuses tehti.Seega on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteod, õiguserikkumised on kvalifitseeritud õigesti ja isikule määratud karistus vastab rikkumiste raskusele ja isiku süüle. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.