1-05-306\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 09.mail 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-05-306 (kohtueelses menetluses nr 03284000608) asja sisuline arutamine istungil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör kohtunik Silvi Maiste Riina Eelmäe Marja-Liina Reissaar Süüdistatav Kaidi Mäeorg (isikukood 47811056013; sündinud 05.11.1978; elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; ei tööta - lapsehoolduspuhkusel; varasemat kriminaalkaristust ei oma) KarS § 201 lg 2 p 3 järgi advokaat Alla Raudsepp 24.-25.11.2005, 24.-25.01.2006, 08.-09.05.2007 Süüdistus Kaitsja Asja läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Mõista õigeks Kaidi Mäeorg süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Jätta OÜ X tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, tsiviilhagi esitamise õigus on uuesti tsiviilmenetluse korras. Asitõendid - K poe kassavihik, OÜ I saatelehed-arved ja inventuuri originaaldokumendid tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le K. Apellatsiooniõiguse kasutamisel kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav 23.mail 2007 kell 13.00 Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kantseleis. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult teatada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus Kaidi Mäeorg on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema OÜ K kaupluse „K pood“ juhatajana, ametiisikuna KarS § 288 mõttes omastas ebaseaduslikult ajavahemikul 18.02.200309.06.2003.a. enda valduses oleva võõra vara, s.o. 57800 krooni kassaraha, millega põhjustas OÜ-le K varalist kahju 57800 krooni. Tsiviilhagi esitatud OÜ K poolt 148625,15 krooni nõudes. Valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega, mis oli toime pandud ametiisiku poolt pani Kaidi Mäeorg toime KarS § 210 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Süüdistatava Kaidi Mäeorg oli kohtuistungil nõus andma ütlusi. Tema ütluste järgi töötas ta K poes alates 2002 juuli- 2003 juuni. Tööülesanded olid praktiliselt samad, mis müüjatel, pidi müüma, kaupa tellima. Erinevus müüjatest oli selles, et pidi K. kätte andma raha, mida müüjad ei teadnud. Müüjad ka tellisid kaupa. Inkassot tegid ka müüjad. Müüjad pidasid arvestust päeva läbimüügi kohta. Ülesannete hulka kuulus kauba müügil tekkivate probleemide lahendamine ja nendest teatamine juhtkonnale. Võttis osa inventuuridest ja võttis osa ka juunis

1. Tulemustest sai ta teada kui õhtul K poes oli. K. helistas talle ja küsis, kas nad saavad rääkida. K.K. oli ka autos. Nad sõitsid K poe juurde. Seal hakkasid rääkima, et on puudujääk. On vaja võlakirja, et raamatupidamises kajastada, kuhu see summa on kadunud. Siis K. ütles, et sellega ei lepi, mingi seletuskiri peaks ka olema. Nad istusid tükk aega, kuna ei osanud midagi kirjutada. Lõpuks kirjutas ta seletuse. Nad dikteerisid kogu ulatuses, mida ta peab kirjutama. K. ütles, et enne on ka mustlastega probleeme olnud ja las läheb ka nüüd, et siis süüdistus ei lange talle. Juhataja ruumis olid palju numbreid seina peal. A.K. ütles, et võta see Pille number sealt ja kirjuta seletusse. Pille helistas pidevalt, et talle teatataks, kui mingi kaup tuleb. Seletus, mille kirjutas, ei vasta tegelikkusele. Ta püüdis kontrollida üle päevase müüja poolt tehtud päevakassa, alati ei jõudnud, kuna oli palju tööd. Võttis kassavihiku, kontrollis, kas seifi pandud rahasumma klappis sellega. See summa oligi inkasso summa. Müüjate poolt pandud summad klappisid alati. Raha oli pandud panga poolt antud kotti. Selle raha pidi ka plommima. See, kes andis raha inkassosse, see plommis. Raha asetati kotti. Ta kirjutas K.le ka mingi võlakirja, kui ta seal üleval istus. See oli summas 200000 või 180 tuhat. Ei mäleta tähtaega maksmiseks. K kauplusele laekusid ka Bingo loto rahad. Loto rahasid hoiti eraldi tavakassa rahadest. A.K. kätte andis Bingo rahade ümbriku. Seifile juurdepääs oli ka müüjatel, seifi võti oli tavalise kirjutuslaua sahtlis juhataja toas. Kõik võisid juurde pääseda, kõik uksed olid lahti, ka sahtel oli lahti. Tema ainukesena pidi andma üle I raha. Ta sai nii aru, et I. kaup käis mustalt, v.a. 1 kord nädalas. Siis olid saatelehed teist moodi, nende lehtede peal ei olnud taarat kirjas. Mis olid ametlikud, seal oli taara peal. Sularaha ei pidanud kontorisse minema, kogu kaup käis ülekannetega. Ainult mõned I lehed, mis läksid sularahaga. Raha oli tavalise valge ümbriku sees. K. võttis need koos saatelehtedega ja viis kontorisse. Eelmine juhataja selgitas, kuidas seda teha. Näitas, et need, mis on ilma kastideta, tuleb eraldi panna ja see raha eraldi. Neil oli arvestus, kui palju sealt raha tuleb, kui see kaup müüa. See raha tuleb eraldi panna, kui A.K. tuleb, siis raha talle anda. Müügikassa inkassoga ei klappinud seetõttu, et enne kui saatis raha ära, pidi kassarahast, mille müüja oli kokku pannud, I raha eraldi panema. Ise ta ei omastanud mingit raha enda otstarbeks. Täitis kontorist antud korraldusi. Saatelehtedest, kus ei olnud taarat peal, ühed jäid poodi kaante vahele, aga Kralle ( uurija) ütles, et ei ole seal. Tema kirjutas laenulepingule ainult oma andmed ja allkirja laenu saaja osas. Laenuleping on vist K. kirjutatud. Tema enda kirjutatud on see tekst, mis on lehe allosas. See oli sellel hetkel oli tühi paber, kui ta toast lahkus. Ta kirjutas tühjale paberile. K. ütles, et ta ei oska kohe sinna midagi kirjutada. Ta ei saanudki sel hetkel midagi aru, miks kirjutas, et on raha kätte saanud. Karu ütles, et raamatupidamisele on vaja näidata. Ta ei oleks kirjutanud ise seda vabal soovil. Nad ütlesid, et ei lase teda enne ära. Ähvardasid, et kirjutavad igale poole ja et peab Viljandist ära kolima. Laenulepingus on summa 180000, puudujääk 148000, nad ei teadnud täpset summat sel hetkel isegi, pandi mingi summa ära. Asitõendina esitatud kassavihiku kohta andis Mäeorg ütlusi, et sellistele lehtedele ei tehtud tööd K poes olles töötamise ajal, vihik oli. Sama suured lehed olid, aga oli päris paks kaustik originaalköites. K. viis selle poest ära. Jutt käib sellest vihikust, mis on siin lahti lõigatult. Ta arvab, et need lehed on sellest vihikust. Ta ei tea kindlalt, mis põhjusel K. kogu selle süüdistuse on üritanud süüks panna, võib-olla on isiklikud põhjused. Juhatajal ei olnud volitusi kehtestada sisekorda ja ei olnud õigus keelduda Ipse raha saatmisest. Kui korraldust poleks täitnud, arvab, et teda oleks lahti lastud. Müüjad ei tohtinud teada I rahadest, tegelikult teadsid. Nad nägid, et ta pani sinna raha. Ta neile ei öelnud, et see on must raha. Kui inkasso oli läinud ja A.K. tuli raha järgi ja raha ei olnud momendil anda, siis pidi kassast võtma, müüja tegi väljamakse kassast. Seda peaks näitama kassa. Selliseid juhtumeid ei olnud tihti, püüdis hommikuti raha valmis panna. O.T. on I 2 autojuht. Ta pidi saama taarale tagastuslehe. Kui taarat saatelehe peal ei olnud, siis tahtis tühjad kastid kohe vastu saada. Kui taara oli märgitud, siis läks saatelehega kaasa taara tagastusleht. 13.juuni 2003 helistas Kallas. I raha saatmine oli tavaliselt esmaspäeval, aga anti erikorraldus. Krista helistas, et raha tuleks kokku panna ja K. tuleb järgi. See oli tema viimane tööpäev seal firmas. Sellest tulenevalt taheti raha saada reedel. Ta ei teadnud sel ajal viimasest tööpäevast. Ka 16.-ndal ei teadnud, et töötab või ei. K. ise ka ei teadnud, kas töötab või ei, pidi natuke mõtlema. Tööleping on lõpetatud
2. kevadel. Kusagil paar päeva peale inventuuri viis K. originaalvihiku ära. Siis ka K.K. helistas, et pane vihik valmis. Kui vihiku ära andis, siis võtsid uue vihiku. Vihikus olid Ipse rahad kirjas. Võlgu müümine oli poes juba enne teda. Müüjad ise võtsid võlgu ja andsid võõrastele, keda nägupidi teadsid. Müüjad ise maksid palgapäeval, mis võlgu oli. Ta ei tea, miks kassaraamat ära võeti. See, mis jäi eelmisel õhtul müügist, vormistati sissemaksuna järgmisel hommikul. Nad ei osanud neid kuupäevi õigeks panna. Kassast väljatulevate dokumentidega ei olnud probleeme. Kannatanu esindaja A.K. ütluste järgi kohtuistungil Mäeorg töötas algul H müüjana, hiljem K juhataja. Tema ülesanneteks oli töö korraldamine ja raha saatmine ja üleandmine inkassaatorile. Ülesandeks oli ka kontrollida eelmise päeva andmeid ja selle alusel aruannete koostamine. Reeglina ei töötanud juhataja laupäeval ja pühapäeval. Kaupluses võis olla peenraha paarsada krooni ja Bingo loto raha, mille kohta peeti eraldi arvestust. Muidu läks kõik raha inkassaatorile. Müüja, kes eelmine päev töötas, lasi päevakassa kassast välja tšekina, sealt oli näha, palju raha pidi olema. Täitis ka vihikut. Selle summa pidi üle andma juhatajale ja see läks inkassaatorile. Raamatupidaja oli tol ajal K.K. Kaupluses avastati puudujääke inventuuride käigus. Viimane kusagil 148000 krooni. Kaupluses töötasid siis juhataja Kaidi Mäeorg, müüjad P., K.. Võrreldes kassasid ja juhataja sissekande vihikuid, oli näha, palju kassast raha panka jõudis. Raha ei jõudnud panka. Selgus, et seda sai teha juhataja, kuna tema ülesandeks oli poes korraldada raha liikumine. Paberitest selgus, et müüjad andsid raha tema kätte. Tema ei andnud kõike raha inkassaatorite kätte. Juhataja näeb, kui kassast antakse vähem raha. Juhataja ei saa väita, et müüja oleks vähem raha andnud. Seda ei märgatud kolm kuud. Raamatupidaja võrdles müüjatelt saadavaid summasid ja panka. Ta küsis seletust Mäeorult. Tema seletas, et andis raha mustlastele. Kirjutas sellest seletuskirjas. OÜ K tsiviilhagi on 148000 krooni. See on poe puudujääk. Iga tööajaga oli kirjalik tööleping. Mäeoru ülesanne oli müüjatelt saadav raha anda panka üle. Kui ta raha omastab, on vargus. Tema ise seletas nii, miks ta ei peaks seda uskuma. Ta jäi lõpuks vahele, siis tunnistas. Ütles, et andis ka varem, aga väiksemad summad. Keegi ei sundinud teda kirjutama seletuskirja või ülestunnistust. Ta ise kirjutas. See toimus kaupluse ruumides. Vesteldes raamatupidajaga selgus, et keegi teine ei saanud võtta. Siis helistasin talle, kas ta saaks tulla. Mäeorg oli nõus. Sõitis tema maja juurde. Sõitsid K kaupluse ruumidesse puhkeruumi. Kassavihik on poe sisene dokument, kuidas raha liigub. See on poe juhataja enda korraldada. See oli klade, kuna uurija soovis paljundust, siis oli vajalik lehed lahti lõigata ja teha neist koopiad. Kuupäevade järgi on näha, et see nagu oleks köidetud. Nüüd on lahti võetud lehtedena. Juhataja ise koostab selle, iga päev lisab sinna pabereid. See on aktsepteeritav dokument. Ta ei tea, kas selle pani kokku uurija või raamatupidaja. Originaalid on raamatupidamises. Kui on puudujääk suures ulatuses, tuleb see ära jagada omavahel. Kui inimene tunnistab, et on puudujäägi tekitamises süüdi, on firmale võlgu ja kirjutab võlakirja. Tunnistaja K.K. ütluste järgi kohtuistungil Kaidi Mäeorg oli töökaaslane, A.K. on tema vend. Ta töötas raamatupidajana. Sügisel 2002 oli poes puudujääk. Sai müüjad välja vahetatud. Kuni suveni 2003.a. juunikuuni ei olnud puudujääki. Enne seda hakkas kauba saldo kogu aeg kasvama. 2/3 kuu käibest ei tohiks kauba jääk suurem olla. K poes see kasvas. Aprillis, mais hakkas ta lärmi tõstma, et ärge võtke enam kaupa juurde. Juunikuus tuli inventuur, selgus, et on suur kauba puudujääk. Kaupa ei ole poes, mida peaks müügiaruannete järgi olema. Kindlasti sai räägitud juhatajaga. Mäeorg sel hetkel ei andnud seletust. Ei mäleta, et oleks seletuskirju võtnud, küsis kassavihikut ja sellega tulid välja seosed, et see võis olla Kaidi. Hakkas kontrollima, et see summa, mis müüja annab on järgmisel hommikul üle antud. Kui summa oli üle andnud müüja, siis summa klappis. Pärast kassavihiku kontrollimist pöördus juhataja poole seletuse 3 nõudmiseks. Ta läks siis appi, kui A. kutsus teda, et ei saa seletust. Kassavihik oli tööformaadis köidetud klade. Ta käis uurija juures ja paluti teha koopiad. Tema lõikas lehed lahti, et koopiad teha. Tema pani kokku selle, mis kohtusse on esitatud. Peale selle kassavihiku ei ole olemas mingeid algdokumente, mille abil saab päeva dokumente kontrollida. Kaubajäägi kasvamine ei olnud tingitud sellest, et müüki võetud kaup ei olnud arvele võetud. Kui kaupa ei võeta arvele, siis tema ei tea selle kauba olemasolust. Sissetuleku poolel teda ei ole. Ei pea võimalikuks, et kauba mitte arvele võtmisi esines. Puudujääki enne Mäeoru tööle asumist K poes oli. Kaubanduses on pidevalt puudujääke. Võib kinnitada, et K poes oli raamatupidamine ja raha liikumine õigesti dokumenteeritud. Mäeoru allkirja tühjale lehele võtsid, sest nad ei suutnud kohe vormistada korrektset dokumenti. Tema isiklikult ei kavatsenud seda täita hiljem oma soovi kohaselt. See 148000 krooni on puuduolev summa. 57800 krooni on raha liikumise järgi tuvastatav. See raha ei ole panka jõudnud. Ilmselt on olnud vihikud olemas, tal ei olnud rohkem kasutada. Laenulepingute tegemine puudujäägi katteks ei olnud tavaline. Tema abi A.K. seletuse saamiseks seisnes selles, et võttis kaasa kassavihiku ja joonise ja läks kaasa, et kuidas Mäeorg seletab. Seletuse küsimine lõppes seletuskirja kirjutamisega. Tunnistaja J.P. ütluste järgi kohtuistungil oli ta K müüja alates
3. Kaidi oli juhataja. Müüja ülesanne oli õhtul seoses päevakassaga kassaraha üle lugeda, kassast väljamakse teha, aparaadist tšekk vihikusse kleepida ja raha seifi viia. Müüja sinna kassavihikusse kirjutas kupüüride ja summa koguse. Raha, mis sai inkassosse ja raha, mis jäi kassasse, see sai kirjutatud jäägina. Inkassosumma oli see, mis sai täpselt antud panga jaoks ja läks seifi. Raha andis inkassosse tööpäevadel juhataja ja nädalavahetustel töötaja, kes tööl oli. Kassavihik oli kaustik A4 formaadis, roosad kaaned ei olnud. Kassaraamat oli ees kassasahtlis. Kui oli inkasso tegemine, siis juhataja käes. Kui kassavihik täis sai, sai ülemuse kätte, tema viis ära. Võlaraamat või vihik sisse viidud ei olnud. Kui ei olnud võimalik samal päeval maksta, sai kirjutatud paberi peale ja järgmisel päeval makstud. Teistele mitte oma töötajatele võlgu ei müünud. Juhataja ei hoidnud sularaha ainult seifis. Kui inkasso oli tulemas, võttis vaheruumist riiulilt raha, ütles, et läheb inkassot tegema. Vaheruum on kardinaga müügisaalist eraldatud väike ruum. Sinna pääsesid töötajad, seal oli riiul. Tunnistaja M.K. ütluste järgi kohtuistungil töötab ta kaupluses 2000.a. alates. Kohustus oli päeva lõppedes sularahaga: inkasso raha läks eraldi, mis kassasse jäi, jäi sahtlisse, see kirjutati vihikusse. Kassasse jäetav summa olid väikesed rahad 2 kroonised, metallraha. Inkassoks minev raha pandi seifi. Juhataja töökohuseks oli inkassoraha panka saata. Päeva lõpul täitsid kassavihikut. Kassaraamatusse kanti rahad, mis kassasse, mis inkassosse ja rahasummad. Kassavihikul olnud kaasi ümber, olid suured kladed, poes köidetud. Tunnistaja M.M. ütluste järgi kohtuistungil oli letis teenindaja. Päevakassa osas luges raha üle, pani seifi. Raha viis panka turvafirma. Kaidi Mäeoru ülesannete hulka kuulus raha üleandmine turvafirmale. K kaupluses oli kassavihik. Hommikul kirjutasid kassavihikusse kassajäägi, siis päeva jooksul saadud rahasumma, päeva lõpu summa, kaardimaksed. Kassavihik oli kaust A4 formaadis. Vist kaaned olid pehmed, kusagil 1,5 cm. Sellist ei olnud poes, nagu on siin. Laupäeviti andis müüja raha üle, kes tööl oli. Tunnistaja T.T. ütluste järgi kohtuistungil ta ei mäleta, kuidas selgitas Mäeorule, kuidas tuleb toimida I rahade ja saatelehtedega. Raha tuli hiljem anda otse sekretäri E.P. kätte. Hiljem A. K. kätte. Tunnistaja M.T. ütluste järgi kohtuistungil kaupluses oli puudujääk 5000 ringis. Ta oli töölt äramineja, tal seda raha kusagilt võtta ei olnud. Siis K. soovitas tal kirjutada laenuleping, et kohustub selle osa tagasi maksma, mille ta jagas kolme müüja vahel. Ta oli varaliselt vastutuse lepingule alla kirjutanud, siis ei olnud kusagile pääsu. Talle näidati summat, mis on puudu. See oli inventuuri paber, see oli punasega ära märgitud. Lepingule allakirjutamine toimus
4. augusti lõpus. 4 Tunnistaja T.P. ütluste järgi kohtuistungil Kaidi Mäeorg on ta elukaaslane. Kaidi rääkis, et teda sunniti kirjutama võlakirja 180000 kroonile. A.K.l ja Kaidi Mäeorul oli mingisugune suhe. Kui A.K. sai teada, et Kaidi ei soovi enam temaga läbi käia, siis kõik hakkaski. Arvab, et kindlasti tegu on osaliselt kättemaks Kaidile. Kaidi käis politseis. Ta läks avaldust viima seoses juhtumiga K poes ebaseaduslikus vabaduse võtmise kohta. Kohtu põhjendus Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud Kaidi Mäeoru poolt toime pandud ja süüdistuses esitatud teod. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Kaidi Mäeorg tuleb temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 201 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista. Kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks OÜ K K poe kassavihik. Kohtule esitatud kassavihik on roosade kilekaantega kaust, millesse on köidetud koond raha liikumise kohta K poes 12.05.2003- 14.06.2003 1 lehel, märkus jääkide kohta 1 lehel, sularaha saatelehed 25 lehel, üksikud ruudulised lehed ( nummerdatud 3- 17 ), rahaveo saatelehed 25 lehel. Ruudulistel lehtedel on ühel pool raha arvestus, teisele poolele kleebitud kassaaparaadi väljatrükid. Mingit muud numeratsiooni lehtedel näha ei ole. Süüdistatava Kaidi Mäeorg ütluste järgi sellistele lehtedele ei tehtud tööd K poes tema töötamise ajal, oli vihik. Sama suured lehed olid, aga oli päris paks kaustik originaalköites. A.K. viis selle poest ära. Jutt käib sellest vihikust, mis on siin lahti lõigatult. Ta arvab, et need lehed on sellest vihikust. Tunnistaja K.K. ütluste järgi kassavihik oli köidetud klade. Ta käis uurija juures ja paluti teha sellest koopiad. Ta lõikas lehed lahti, et koopiad teha. Tema pani kokku selle kausta, mis on siin asitõendina. Peale selle kassavihiku ei ole olemas mingeid algdokumente, mille abil saab päeva dokumente kontrollida. Tunnistaja J.P. ütluste järgi kassavihik oli kaustik A4 formaadis, roosad kaaned ei olnud. Kui kassavihik täis sai, sai ülemuse kätte, tema viis ära. Tunnistaja M.K. ütluste järgi kassaraamatusse kanti rahad, mis kassasse, mis inkassosse ja rahasummad. Kassavihikul ei olnud kaasi ümber, olid suured kladed, poes köidetud. Kohus, tutvunud asitõendina esitatud kassavihikuga, leiab, et see on tõenäoliselt osa kaupluses kasutusel olnud kassavihikust, millest on valikuliselt välja lõigatud lehed ja esitatud kriminaalasja juurde. Lehtede järgi ei ole need olnud raamatus nummerdatud. Sellisele järeldusele tuleb kohus sellest, et kaustas olevatel lehtedel on numbrid 3-17, kuid need on kriminaalasja jaoks kokkupandud kausta lehtede numbrid järjekorras. Nr 3 all on 10.06.2003 päeva andmed, nr 17 all 12.05.2003 andmed. Ei ole usutav, et köidetud kaustikut täideti alates tagant poolt. Samuti ei ole usutav, et see kassavihikuna kasutatud kaustik koosnes ainult 17 lehest. Kaitsja taotles esitada kohtule kassavihiku originaal, et võrrelda, kust need lehed on välja lõigatud ja missugune see ülejäänud kassavihik välja nägi ja missugused kanded olid ülejäänud vihikus. Kannatanu ei esitanud kohtule määratud tähtajaks nimetatud kassavihikut. Kannatanu esindaja kinnitas ka kohtuistungil 08.05.2007, et kannatanu kassavihikut ei esita. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Kohus leiab, et tulenevalt nimetatud sättest, kui kassavihik oli raamatupidamise dokument, siis peab ta olema kannatanul alles. Mingit mõistlikku seletust kassavihiku mitte esitamise kohta kannatanu esindaja kohtule ei andnud. 5 Kui seda kassavihikut ei ole enam alles, siis ei saa ka sellest väljalõigatud lehed olla tõendid ja süüdistatava poolt raha omandamine peab olema tõendatud muude raamatupidamise algdokumentidega. Tunnistaja K.K. ( kes oli sel ajal raamatupidaja ) ütluste järgi peale selle kassavihiku ei ole olemas mingeid algdokumente, mille abil saab päeva dokumente kontrollida. Kassavihiku originaaliga tutvumine ja esitatud lehtedega võrdlemine on vajalik ja põhjendatud ka seetõttu, et süüdistuse järgi oli kogu puudujääk 148 625.15 krooni, mis on ka esitatud tsiviilhagina välja mõista süüdistatavalt. Süüdistuse järgi Kaidi Mäeorg on aga omastanud 57800 krooni. Mingeid muid tõendeid, mis tõendaksid raha omastamist Kaidi Mäeoru poolt, ei ole kriminaalasjas esitatud. Kohus leiab, et selline valikuliselt kokkupandud kaust ei ole usaldusväärne asitõend, mis tõendab raha omastamist Kaidi Mäeoru poolt. Kohtuistungil avaldasid mõned tunnistajad, et nad jäävad eeluurimisel antud ütluste juurde. KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina kasutatavad seetõttu, et üldjuhul on tõendina kasutatavad üksnes kohtus antud ütlused. Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Tulenevalt KrMS §-st 289 ja § 293 lg-st 1 on lubatud avaldada kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka vastava isiku ristküsitlusel - s.o tema kohtuliku ülekuulamise raames. Kuid nende kohtueelses menetluses antud ütluste tõenduslik tähendus ei ole samasugune, nagu KrMS §-dest 291 või 294 lähtuvalt avaldatavatel ütlustel. Selline ütluste avaldamine lubatav vaid kohtumenetluse poole taotlusel siis, kui kohtus antavad ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Ütluste avaldamine KrMS § 289 lg 1 alusel eeldab kontrollitavuse huvides konkreetsete vastuolude nimetamist ja avaldamine on põhjendatud vastuolulise küsimuse osas, mitte aga terve ülekuulamisprotokolli ulatuses. Ka mittemäletamine kohtuistungil on käsitatav vastuoluna KrMS § 289 lg 1 mõttes. Seega juhtudel, mil tunnistaja ei mäleta kohtus ülekuulamisel tõendamiseseme asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, võib neid tema kohtueelses menetluses ülekuulamise protokollile tuginedes talle meelde tuletada. Niisuguse meenutamise eesmärk saab aga olla vaid ristküsitlemise jätkamine. Kui vaatamata püüdlustele tunnistaja mälu ei taastu ja teda ei ole võimalik ristküsitleda, ei ole ka võimalik kohtuotsuses tugineda tema poolt eeluurimisel antud ütlustele. Kohus leiab, et tunnistajate eeluurimisel antud ja kohtuistungil prokuröri poolt avaldatud ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kogu puudujääk on Kaidi Mäeorule inkrimineeritud 57800 kroonist kordades suurem ja on olemas oht, et see puudujääk võidakse sisse nõuda kõigilt sel ajal töötanud müüjatelt kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu alusel. Tunnistaja M.K. töötas eeluurimise käigus ülekuulamise ajal OÜ K K 6 poe juhatajana, J.P. müüja samas poes. Mõlemad töötasid OÜ-s K ka kriminaalasja kohtus arutamise ajal. Prokurör väitis kohtulikes vaidlustes, et tunnistajate J.P., M.K., K.K. ja M.M. ütlustega on tõendatud, et puudujäägi sai põhjustada ainult Kaidi Mäeorg, sest tema kui kaupluses juhataja tegeles kassavihiku järgi päevakassa kontrollimisega ja sularaha andmisega inkassoks välja arvatud laupäeval, mil tegi seda tööd kaupluse müüja. Müüjad muul ajal inkassoga ei tegelenud. Kohus leiab, et süüdistaja selline väide ei ole põhjendatud. Usaldusväärsetena saab kohus arvestada ainult kohtuistungil antud ütlusi. Tunnistajad on andnud üldreeglina kohtuistungil ütlusi selle kohta, kuidas toimus poes päeva sissetuleku arvestamine ja raha üleandmine ärasaatmine. Mitte keegi neist ei ole andnud ütlusi, et puudujäägi põhjustas Kaidi Mäeorg. Kohus leiab, et oluline on arvestada seejuures ka asjaolu, et puudujääk oli kokku 148 625.15 krooni. Asitõendiks olevas kaustas on raha liikumise õiend 12.05.2003 – 14.06.2003, mille järgi iga peaaegu iga päev ei antud mingit summat panka. Kohus leiab, et ainult asjaolu, et Kaidi Mäeorg kui kaupluses juhataja tegeles kassavihiku järgi päevakassa kontrollimisega ja sularaha andmisega inkassoks, ei ole piisav ja usaldusväärne tõend, et Kaidi Mäeorg ka selle puuduoleva raha omastas. Prokurör leidis, et Kaidi Mäeoru kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Kaidi Mäeoru versioon on ümber lükatud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. Kohus leiab, et Kaidi Mäeoru kohtuistungil antud ütlused ei ole kohtuistungil usaldusväärselt ümber lükatud. Süüdistuse järgi omastas Kaidi Mäeorg raha 57 800 krooni ajavahemikul 18.02.200309.06.
5. Kaidi Mäeoru ütluste järgi osa I kaupa käis mustalt ja see raha tuli eraldi panna, kui A.K. tuleb, siis raha talle anda. Kannatanu esindaja A.K. ja tunnistaja raamatupidaja K. K. eitasid sellist raha liikumist. Kaitsja taotles kohtuistungil avaldada toimikus olev Maksuameti teade ( tl 76 ), mille järgi on OÜ K kontrollimisel varasemal ajal