, § 207 alusel tuleb rahatrahv ja menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 20.maist 2008.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. Kaitsja taotlus, hüvitada väärteomenetluse lõpetamise korral Vahur Sõõrole
alusel kaitsjale makstud tasu 14160.- krooni, jätta rahuldamata, kuna kohus väärteomenetlust ei lõpeta ja
MS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud (
Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele allkirja vastu. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.mail 2008.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Väärteoasjas, kohtumenetluses numbriga 4-08-1356 ja kohtuvälises menetluses numbriga 2602,07,017005, on kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur teinud 21.01.2008.a kaks otsust (lk 25-29). Ühes otsuses on menetlusaluseks isikuks Vahur Sõõro ja teises O V. 3 21.01.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistati Vahur Sõõrot liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000.- krooni ja menetluskuluna mõisteti Vahur Sõõrolt riigituludesse välja pool ekspertiisikulust, s.o 1500.- krooni (lk 25-27). Nimetatud otsuse kohaselt, Vahur Sõõro, juhtides 21.09.2007.a kella 12:21 ajal Tartu linnas, Pikal tänaval, Pikk tn 40 juures, mootorsõidukit Yamaha reg nr XX XX, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud sõidukogemusi ja liiklusolusid, et oleks suutnud peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees, mistõttu toimus kokkupõrge teele sõitnud vasakpööret sooritava sõidukiga Volvo XC 90 reg nr XXX XXX. Liikluseeskirja § 123 nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Volvo ja mootorratta Yamaha omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol (lk 25-27). 21.01.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistati O V liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni ja menetluskuluna mõisteti O V riigituludesse välja pool ekspertiisikulust, s.o 1500.- krooni (lk 28-29). Nimetatud otsuse kohaselt, O V, juhtides 21.09.2007.a kella 12:21 ajal Tartu linnas, Pikk tn 40 juures, mootorsõidukit Volvo XC 90 reg nr XXX XXX, ei andnud teega külgnevalt alalt väljasõidul teed teel liikunud mootorratta Yamaha reg nr XX XX juhile, mistõttu toimus sõidukite kokkupõrge. Liikluseeskirja § 92 p 1 nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Volvo ja mootorratta Yamaha omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol ning tervisekahjustus V.Sõõrole (lk 28-29). 21.01.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsustest on käesolevaks ajaks jõustunud menetlusaluse isiku O V suhtes tehtud otsus. 05.05.2008.a kohtuistungil kinnitas O V, et tema 21.01.2008.a otsust vaidlustanud ei ole ja ta on ka temale karistuseks mõistetud 3000.- krooni ära tasunud (lk 89 ülal). Ka kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole O V esitanud kaebust Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.2008.a otsuse peale ja kohtus ei ole O.V kaebust Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.2008.a otsuse peale menetlemisel. Küll on aga Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.2008.a otsuse vaidlustanud Vahur Sõõro. 21.01.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsustest on käesolevaks ajaks jõustumata menetlusaluse isiku Vahur Sõõro suhtes tehtud otsus. 13.02.2008.a, s.o tähtaegselt, esitas Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale, mis on tehtud Vahur Sõõro suhtes, kaebuse Vahur Sõõro kaitsja advokaat Madis Mahlapuu (lk 1-14). Vahur Sõõro kaitsja advokaat Madis Mahlapuu esitatud kaebuses taotletakse Vahur Sõõro suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 21.01.2008.a otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Kokkuvõtvalt on Vahur Sõõro kaitsja kaebuses märgitud järgnevat (lk 1-14). Esiteks ei ole väärteoasjas leidnud tuvastamist Vahur Sõõro poolt liikluseeskirja § 123 rikkumine (lk 3). On tuvastatud, et antud liiklusõnnetuse toimumise ajal olid ilmastikuolud head ning liiklustihedus väike, teisi sõidukeid läheduses ei olnud (lk 3). Vahur Sõõro seletuse kohaselt sõitis ta kiirusega 50 km/h (lk 3). Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli mootorratta liikumiskiirus pidurdusjälje alguses 66 km/h ja kokkupõrke hetkel 51 km/h (lk 3). Tunnistaja T T möönab, et mootorratta kiirus oli päris suur ja kindlasti suurem kui asulas lubatud (lk 3). Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaitsja ekspertiisiaktis tehtud järeldustega mootorratta sõidukiiruse tuvastamise kohta kokkupõrke hetkel (lk 3). Ekspert on oma arvamuse andnud ebaõigetest ja puudulikest andmetest lähtudes, mistõttu on eksperdi arvamus oletuslik, kuna lähteandmed on 4 eelduslikud (lk 3). Sellest tulenevalt ei saa eksperdi arvamus olla käesolevas asjas tõendina arvestatav (lk 3). Ekspertiisiaktis on puhtoletuslikult, faktilistele asjaoludele tuginemata, lähteandmetena aluseks võetud: • mootorratta liikumiskiirus kokkupõrke hetkel ca 51 km/h ja sõiduauto liikumiskiirus ca 12 km/h; • asjaolu, et sõiduauto Volvo juht alustas liikumist ristuva peatee piirilt sõiduki seisvast asendist; sellest tulenevalt on ekslik ka sõiduauto Volvo kiirendus ca 1,2 m/s² (lk 3-4). Samas, kaebusest nähtuvalt nõustub kaitsja eksperdi arvamuse uurimuslikus osas väljendatud seisukohaga, et mootorratta arvutuslik peatumisteekond lubatud piirkiiruselt 50 km/h pidurdades moodustab ca 34 m (lk 4). Kaebusest nähtuvalt ei ole V.Sõõro väärtegu toime pannud. V.Sõõro märgib ülekuulamisel, et ta sõitis Pikal tänaval suunaga Raatuse tänava suunas kiirusega 50 km/h, ootamatult sõitis talle paremalt kõrvalteelt ette sõiduauto Volvo ning vaatamata pidurdamisele ei õnnestunud tal kokkupõrget vältida (lk 4). Kohtuväline menetleja ei ole aga V.Sõõro selliseid väiteid kontrollinud ja kohtuväline menetleja on tõendeid kogunud valikuliselt (lk 4). Kaitsja kaebuse kohaselt tuleb tunnistaja T T ütlused kiiruse osas jätta tähelepanuta (lk 4). T.T on möönnud, et mootorratta kiirus oli suurem kui lubatud. Seega on tegemist puhtjäreldusliku, arvamusliku seisukohaga, mida tõendina arvestada ei saa (lk 5). Kaitsja hinnangul on liiklusõnnetuse tekitamises süüdi ainult sõiduautojuht O V, kes, veendumata manöövri ohutuses, tegi väljasõidu õuealalt sõiduteele, millega sõitis ette sõiduteel liikunud Vahur Sõõro juhitud mootorrattale Yamaha, kes vaatamata kohesele pidurdamisele ei suutnud kokkupõrget vältida ning sõitis vastu sõiduauto vasakpoolset tagaust (lk 5). Lisaks põhjustatud varalistele kahjudele liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele sai antud liiklusõnnetuses kannatada ka mootorratta juht Vahur Sõõro, kellele põhjustati kehalisi vigastusi (lk 5). Vahur Sõõrol oli täielik alus eeldada, et teised liiklejad järgivad liikluseeskirja nõudeid selle kohta, et õuealalt sõiduteele suundudes tuleb veenduda selle manöövri ohutuses ning anda teed sõiduteel olevatele sõidukitele (lk 5). Kaitsja kaebusest nähtuvalt tuleb jätta tähelepanuta O.V väide mootorratta kiiruse kohta, et see oli tohutult suur, 100 km/h (lk 6), kuna O.V on ise tunnistanud, et ta ei näinud vasakult lähenemas sõidukit ning sõitis teele välja ning märkas mootorratast alles vahetult enne kokkupõrget (lk 6). Seega puudus O.V ka võimalus mootorratta kiirusele hinnangu andmiseks (lk 6). Kaitsja märgib oma kaebuses, et teatavasti on liiklusseaduse § 74-17 kui tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutav üksnes isik, kelle tegu on tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). Käesolevast väärteoasja materjalist nähtuvalt on liikluseeskirju rikkunud mõlemad liiklusõnnetuse osapooled (lk 6). Samas ei ole segasüü puhul välistatud, et tagajärje puhul on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine (lk 6). Seega võivad kaitsja kaebuses märgitu kohaselt tagajärje suhtes süüdi olla kas üks või mõlemad liiklusõnnetuse osapooled (lk 6). Kaebuses märgitu kohaselt rõhutab kaitsja, et just sõiduauto Volvo juht oma ettevaatamatu väljasõiduga sõiduteele tekitas liiklusohtliku olukorra, s.t sooritas teo, mille tagajärjeks oli liiklusõnnetus (lk 6). O V tegu oli tagajärje suhtes põhjuslikus seoses (lk 6). Kaebuses märgitu kohaselt märgib kaitsja veel lisaks, et väärteoasjas tehtud otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et V.Sõõro poolt tekitati varalist kahju mootorrattale tekitatud tehniliste vigastuste näol M K (lk 6). 26.juunil 2007.a sõlmitud müügilepingust 5 nähtuvalt on mootorratta Yamaha reg nr XX XX omanik Vahur Sõõro (lk 6). Seega M K ei saa antud asjas olla kannatanu, kuna mootorratas ei kuulu temale (lk 6). Enda kaebuses rõhutab kaitsja, et väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Vahur Sõõro oleks toime pannud talle süüks arvatud väärteo (lk 6). Väärteoasjas kogutud tõendid on käsitletavad kõrvaldamata kahtlusena ja tuleb tõlgendada kaebaja kasuks (lk 6). Lõuna Politseiprefektuur avaldas kirjalikus seisukohas V.Sõõro kaitsja kaebuse kohta, et ei nõustu kaebusega ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata (lk 22-24). 05.05.2008.a kohtuistungil jäid nii menetlusalune isik Vahur Sõõro kui ka tema advokaat Madis Mahlapuu kaitsja esitatud kaebuse juurde ja kohtuväline menetleja jäi enda kirjalikus seisukohas kaebuse kohta märgitu juurde. Kohus, hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Vahur Sõõro suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 21.01.2008.a otsus tuleb jätta muutmata ja Vahur Sõõro kaitsja kaebus rahuldamata. Asjaolud, et Vahur Sõõro juhtis 21.09.2007.a kella 12:21 ajal Tartu linnas, Pikal tänaval, Pikk tn 40 juures, mootorsõidukit Yamaha reg nr XX XX ja O V juhtis 21.09.2007.a kella 12:21 ajal Tartu linnas, Pikk tn 40 juures, mootorsõidukit Volvo XC 90 reg nr XXX XXX ja tegi teega külgnevalt alalt, õuealalt, välja sõitnuna vasakpööret Pikale tänavale ning nimetatud manöövri – teega külgnevalt alalt, õuealalt, sõiduteele vasakpöörde teostamise ajal toimus mootorratta Yamaha reg nr XX XX ja sõiduauto Volvo XC 90 reg nr XXX XXX kokkupõrge Pikal tänaval, sõiduteel, on tõendatud kogumis 21.09.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 31-32), 21.09.2007.a protokollidest liiklusvahendite ülevaatuse kohta (lk 33-36), sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 41-48), liiklusõnnetuse aktist (lk 30), 21.09.2007.a teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise kohta (lk 40), 22.09.2007.a teatisest Eesti Liikluskindlustuse Fondile (lk 60-61), tunnistajate O V (lk 94-95) ja T T (lk 92-93) 05.05.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ja menetlusaluse isiku Vahur Sõõro 05.05.2008.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 89-92,95) sellekohaselt nähtuvaga. 05.05.2008.a kohtuistungil kuulas kohus sõiduauto Volvo XC 90 reg nr XXX XXX juhi O V
MS § 63 lg 1 ja KrMS § 66 lg 1 alusel üle tunnistajana. O V suhtes on 21.01.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsus jõustunud ja O V ei ole enda suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud ning on talle karistuseks mõistetud rahatrahvi 3000.- krooni ära tasunud (O V kohtule avaldatu lk 89 ülal).
lg 2 tähenduses on O V süüdlane tema suhtes kohtuvälise menetleja tehtud otsuse ulatuses.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on menetlusalune isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus, süüdlane. Samas on O V ühe kokkupõrkes osalenud mootorsõiduki juhina isik, kes Vahur Sõõro poolt vaidlustatud otsuse osas peetavas menetluses võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid
5.-s peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lõikes 1 sätestatust nähtuvalt ei ole tõendite loetelus süüdlase (
Kuna O V on sõidukite kokkupõrkes 6 osalenud ühe mootorsõiduki juhina isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, on O V KrMS § 66 lõikes 1 täheldatu mõttes käesolevas väärteoasjas, milles menetlemisel on Vahur Sõõro kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja 21.01.2008.a otsuse peale Vahur Sõõrot käsitlevas osas, tunnistaja. KrMS § 66 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt Vahur Sõõro suhtes 21.01.2008.a tehtud otsuse osas võib O V teada tõendamiseseme asjaolusid. Tunnistaja O V 05.05.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt vaatas ta enne Virtuaal restorani hoovist väljasõitmist ja vasakpöörde teostamist vasakule ja paremale ning kuna väljasõitmiseks takistusi ei olnud, siis hakkas välja sõitma ja sellel ajal nägi, et vasakult suurel kiirusel läheneb kahel rattal sõites mootorratas, mispeale O.V jättis enda juhitud sõiduauto seisma, et anda mootorratturile võimalus mööda sõita või peatuda, misjärel mootorratas sõitis autole vasaku tagumise ukse juurde külje sisse (lk 94). O.V ütlustest nähtuvalt oli ta hoovist juba sõiduteele välja sõitnud, kui esimest korda mootorratast nägi (lk 94); kui nägi mootorratast, siis natuke liikus ettepoole, et anda mootorrattale võimalus kas vasakult või paremalt kokkupõrke vältimiseks mööda sõita (lk 94). 05.05.2008.a kohtuistungil kinnitas O.V, et tal lasus õuealalt sõiduteele välja sõites kohustus, anda teed sõiduteel liikuvatele sõidukitele (lk 95). 05.05.2008.a kohtuistungil kinnitas O.V, et veendus visuaalse vaatlemise teel õuealalt sõiduteele välja sõites, et sõiduteel ei liikle sõidukeid ning selleks ta enne õuealalt sõiduteele väljasõitmist vaatas esmalt vasakule, siis paremale, hakkas sõitma ja siis keeras pea vasakule (lk 95). O.V ütlustest nähtuvalt oli temal õuealalt sõiduteele välja sõites väga väike kiirus, kas 5 või 7 km/h, kuna alles hakkas sõitma; mootorratast esimest korda märgates võis mootorratas olla umbes 15 m kaugusel ja mootorratas lähenes väga kiiresti, kindlasti oli kiirus mootorrattal rohkem kui 50-60 km/h (lk 94). O.V ütlustest nähtuvalt on tal juhiload juba 27 aastat olnud (lk 94). Tunnistaja O V ütlustest nähtuvalt kavatses ta peale sõidukite kokkupõrget helistada politseisse, võttis isegi telefoni välja, aga sündmuskohal olnud tunnistaja, kes ka kohtus oli (kohtus 05.05.2008.a kohtuistungil oli peale O.Voloviku veel vaid üks tunnistaja T.Tammik) ütles, et oli politseisse ja kiirabisse juba teatanud (lk 94). Ka tunnistaja T T ütlustest (lk 92-93) nähtuvalt oli tema see, kes kutsus kiirabi ja teatas politseile avarii toimumisest (lk 92). T.T ütlustest nähtuvalt oli ta 21.09.2007.a lõuna paiku, peale kella 12 sööma minemas Pikal tänaval, Virtuaal kohviku juures, kui kuulis pärmitehase poolt mootorratast tulemas, häältega „suht kõvad“, jäi vaatama ja nägi, et mootorrattur proovis sõita tagarattal, kuid see ebaõnnestus, ratas vajus alla, hetke pärast lisas gaasi, sõitis tagarattal edasi, „suht pikalt“, aia juures esiratas puudutas asfalti; mootorrattal tuli põles aga kiirus oli kindlasti suurem kui lubatud (lk 92); 80 km/h oli küll, arvestades kuidas mootorratas lähenes ja möödus (lk 93); kiirus võis olla ka rohkem kui 80 km/h ja ka väiksem võib-olla 5 km/h (lk 93). T.T ütlustest nähtuvalt ta sõidukite kokkupõrget ei näinud, kuid nägi kui avarii oli just toimunud (lk 92-93). T.T ütlustest nähtuvalt vaatas ta vasakule, s.o suunas, millisest lähenes mootorratas ja kui keeras paremale, siis nägi, et noormees (mootorratta juht) oli tumedast Volvost autouksest sisse vajunud ja vajus maha (lk 92-93). T.T ütlustest nähtuvalt äratasid tähelepanu mootorratta hääled ja seepärast jäi vaatama (lk 92). T.T ütlustest nähtuvalt hindas ta mootorratta kiirust silma järgi – kuidas ta lähenes ja möödus, ei jõudnud peaga järele vaadata, kui oli kokkupõrge toimunud (lk 92-93). T.T ütlustest nähtuvalt on tal endal mootorrattaload 1991.aastast (lk 92). 7 Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 31-32) nähtuvalt oli Pikal tänaval kuni Pikk 40 maja hoovi ristuva sissesõiduteeni asfaltteel mootorratta pidurdusjälg pikkusega 11,05 m, mis algas pärisuunavööndi sõidutee servast 1,4 m kauguselt ja lõppes 1,15 m kaugusel pärisuunavööndi sõidutee servast. Ka sündmuskohast tehtud fotodelt nähtub, et mootorratta sõidusuunas kuni sõiduautoni Volvo on asfaldil selgelt eristatavana näha üks tugev pidurdusjälg, pidurdusjälg lõpeb sõiduauto Volvo vahetus läheduses ja Volvo juures maas oleva mootorratta läheduses (lk 41). Eksperdiarvamusest (lk 50-54) nähtuvalt oli mootorratta Yamaha reg nr XX XX arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne pidurdusjälge ca 66 km/h ja kokkupõrke hetkel ca 51 km/h (lk 53); mootorratta Yamaha reg nr XX XX juhil oleks olnud lubatud piirkiiruse 50 km/h juures võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrke kohta alates hetkest, millal sõiduauto Volvo XC90 reg nr XXX XXX alustas ristuva peatee piirilt liikumist (lk 53). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert oma eksperdiarvamuse andmisel tuginenud sündmuskoha vaatlusprotokollist, sündmuskohast tehtud fotodelt, liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt nähtuvale ning liiklusvahendite ülevaatuse protokollidest nähtuvale. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole ekspert oma arvamuses tuginenud kellegi ütlustele, sealhulgas ei ole tuginetud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ja menetlusaluste isikute ütlustele. Kohtuliku uurimise käigus ei ole keegi seadnud kahtluse alla ja vaidlustanud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvat ning liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt nähtuvat. 05.05.2008.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Vahur Sõõro, et sündmuskohast tehtud fotode ehtsust (milliseid kohus talle kohtuistungil toimiku lehekülgedel 41-48 asuvatena näitas) ta kahtluse alla ei sea (lk 90 ülal). V.Sõõro kohtule avaldatust nähtuvalt nägi ta neid fotosid ka politseis (lk 90 ülal). V.Sõõro ütlustest nähtuvalt on neil fotodel olev sinine mootorratas see Yamaha, millega ta sõitis ja Volvo, musta värvi, on see sõiduk, millele ta otsa sõitis (lk 90). 05.05.2008.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Vahur Sõõro kohtule ka asjaolu, et toimiku leheküljel 30 asuval ja avaldatud ning talle kohtuistungil näidatud liiklusõnnetuse aktil ja skeemil on tema allkirjad; allkirjad andis umbes kuu peale õnnetust, kui politseisse läks (lk 90 allpool). Liiklusõnnetuse akti ja sellel oleva skeemi õigsust on enda allkirjadega liiklusõnnetuse aktil ja skeemil kinnitanud ka sõiduauto Volvo juht O V (lk 30). Tunnistajad O V ja T T kinnitasid 05.05.2008.a kohtuistungil, et neile näidatud ja toimiku lehekülgedel 41-48 asuvad fotod on tehtud sündmuskohast ja fotodelt nähtuvast sündmusest nad rääkisidki (lk 92 all-93 ülal; lk 95 ülal). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuv ning liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt nähtuv ning liiklusvahendite ülevaatuse protokollidest nähtuv on omavahel kooskõlas ja vastuolusid nende vahel ei ole. Kohtul ei ole põhjust kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Eksperdiarvamuses kajastatu on täielikus kooskõlas ka tunnistajate T T ja O V ütlustest nähtuvaga selle kohta, et mootorratta sõidukiirus oli Pikal tänaval sõites enne sõiduautoga Volvo kokkupõrget lubatud suurimast sõidukiirusest, s.o 50 km/h, suurem. Mõlema 8 tunnistaja, s.t nii O V kui ka T T ütlustest nähtub, et nad on pikaaegsed sõidukijuhid. Mõlema tunnistaja, s.t nii O V kui ka T T ütlustest nähtub, et mootorratta kiiruse puhul oli silmaga näha ja aru saadav, et mootorrattal oli enne kokkupõrget lubatust suurem sõidukiirus. Olemasolevatest tõenditest on menetlusaluse isiku Vahur Sõõro ütlused selle kohta, et tema juhitud mootorratta kiiruseks oli 50 km/h, ainukesed, mis teistest tõenditest kogumis nähtuvaga ei haaku. Samas ei ole kohtul vähimatki põhjust ja alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuva ning liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt ning liiklusvahendite ülevaatuse protokollidest nähtuva tegelikkusele vastavuses. Kuna kohtul ei ole alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuva ning liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt ning liiklusvahendite ülevaatuse protokollidest nähtuva tegelikkusele vastavuses, siis ei ole kohtul alust kahelda ka eksperdiarvamuse õigsuses, sest eksperdiarvamusest nähtuvalt on ekspert oma eksperdiarvamuse andmisel tuginenud just sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohast tehtud fotodelt ning liiklusõnnetuse aktist ja skeemilt ning liiklusvahendite ülevaatuse protokollidest nähtuvale. Lisaks on eksperdiarvamuses kajastatu mootorratta sõidukiiruse kohta kooskõlas tunnistajate O.V ja T.T ütlustest nähtuvaga selle kohta, et mootorratta sõidukiirus oli kindlasti lubatust suurem. Kuna ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole ekspert oma eksperdiarvamuse andmisel tuginenud ja seda ühe komponendina rajanud sõidukite kokkupõrke tulemusena mootorrattale tekkinud vigastustele, siis ei oma asjas õiguslikku ja olulist tähendust asjaolu, et menetlusalune isik Vahur Sõõro (ütlused 05.05.2008.a kohtuistungil lk 90 all ja keskel) ja tema kaitsja on kaitsja kaebusest ning 05.05.2008.a kohtuistungil avaldatust (lk 90 all ja keskel) nähtuvalt seadnud kahtluse alla liiklusvahendi - mootorratta ülevaatuse protokollis (lk 35-36) kajastatu selle kohta, et mootorratta raam oli kõverdunud ja juhtraud täielikult deformeerunud. Kaitsja kaebusele lisatud 17.01.2008.a ülevaatuse aktist nähtuvalt ei ole mootorratta Yamaha välisel vaatlusel tuvastatud mootorratta raami ja leistangi torude deformatsiooni (lk 18). Ekspertiisiaktis (lk 50-54) kajastatud eksperdiarvamusele eelnevatest lähteandmetest ja uurimuslikust osast ei nähtu kuskilt, et ekspert oleks arvamust andes tuginenud ka mootorrattal sõidukite kokkupõrke tulemusena tekkinud vigastustele. Küll on ekspert oma arvamuse kujundamisel tuginenud sõiduauto Volvo vigastustele ning selle konkreetselt ka eksperdiarvamusele eelnevas osas kajastanud. Nimetatud asjaoludel ei oma kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt olulist tähtsust asjaolu, et menetlusalune isik Vahur Sõõro (ütlused 05.05.2008.a kohtuistungil lk 90 all ja keskel) ja tema kaitsja on kaitsja kaebusest ning 05.05.2008.a kohtuistungil avaldatust (lk 90 all ja keskel) nähtuvalt seadnud kahtluse alla liiklusvahendi mootorratta ülevaatuse protokollis (lk 35-36) kajastatu selle kohta, et mootorratta raam oli kõverdunud ja juhtraud täielikult deformeerunud. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt oli Vahur Sõõro kohustatud asulasisesel teel, antud juhul Tartu linnas, Pikal tänaval mootorratast juhtides järgima, et sõidukiirus ei ületaks 50 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. 9 Liikluseeskirja §-s 123 sätestatu kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees; juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuvälise menetleja 21.01.2008.a otsuses on Vahur Sõõrole põhjendatult ette heidetud, et Vahur Sõõro, juhtides 21.09.2007.a kella 12:21 ajal Tartu linnas, Pikal tänaval, Pikk 40 juures mootorsõidukit Yamaha, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud sõidukogemusi ja liiklusolusid, et oleks suutnud peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees. V.Sõõro jättis arvestamata linnaolud, jättis arvestamata, et tegemist on asulasisese teega. Nende liiklusolude arvestamata jätmisest tingituna ei võimaldanud tema sõidukogemused tal tema juhtimisel olnud mootorratast peatada enne sõiduautoga Volvo kokkupõrget. Kohtu hinnangul on V.Sõõro poolt liikluseeskirja §-s 123 nimetatud liiklusolude ja sõidukogemuste arvestamata jätmine põhjuslikus seoses mootorratta ja sõiduauto kokkupõrke tekkimisega. Kui V.Sõõro oleks tema juhtimisel olnud mootorratast juhtinud lubatud suurimal piirkiirusel, s.o 50 km/h, oleks olnud V.Sõõrol eksperdiarvamusest nähtuvalt (lk 53) võimalik enda juhitud mootorratas peatada enne mootorratta ja sõiduauto Volvo kokkupõrke kohta. See tähendab, juhtinuks V.Sõõro mootorratast lubatud suurimal kiirusel, s.o 50 km/h, ei oleks mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget toimunud. V.Sõõro avaldatust nähtuvalt oli tema juhitud mootorratta kiiruseks Pikal tänaval 50 km/h. Sellest võib järeldada, et V.Sõõro ei pruukinud ise kogu aeg tähele panna tema juhitud mootorratta sõidukiiruse näidikut ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ja sõidukogemuste ning liiklusolude arvesse võtmata jätmine võis toimuda ettevaatamatusest – hooletusest (KarS § 18 lg 3). Nii menetlusaluse isiku Vahur Sõõro kui ka tunnistaja T T ütlustest kogumis nähtub, et vahepeal, enne sõidukite kokkupõrget sõitis V.Sõõro Pikal tänaval ainult ühe ratta peal, s.o esimene ratas üleval õhus. Olukorras, kus nii menetlusalune isik V.Sõõro ise kui ka üks tunnistaja (T.T) kinnitavad, et V.Sõõro juhtis mootorratast vahepeal ühe ratta peal, ei ole kohtu jaoks usutavad menetlusaluse isiku Vahur Sõõro ütlused selle kohta, et ta kogu aeg suutis mootorratast juhtides jälgida mootorratta sõidukiiruse näidikut (lk 89 on V.Sõõro ütlused: „Tulin 50 km/h. Jälgisin kogu aeg spidomeetrit.“ ). Kohtu jaoks on usutav ja loogiline, et mootorrattaga ühe ratta peal sõites, esimene ratas õhus sõites, on tähelepanu põhiliselt hõivatud ainult ja üksnes mootorratta valitsemisega ning sellel ajal spidomeetri näidiku kogu aeg jälgimiseks ei jää reaalset võimalust. Kohtu hinnangul jättis V.Sõõro liiklusolud ja sõidukogemused arvesse võtmata ettevaatamatusest – hooletusest (KarS § 18 lg 3). KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vahur Sõõro käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ka asjaolu, et antud juhtumil oli mootorratta ja sõiduauto kokkupõrkes lisaks V.Sõõro käitumisele põhjuslik ka sõiduauto Volvo juhi O V käitumine, ei ole V.Sõõro käitumise õigusvastasust ja süüd välistavaks asjaoluks. Antud juhtumil oli mõlema kokkupõrkes osalenud mootorsõiduki juhi – s.o nii V.Sõõro kui ka O.V käitumine põhjuslikus seoses sõidukite kokkupõrke tekkimisega. 10 Liikluseeskirja § 92 punktis 1 sätestatu kohaselt peab juht andma teed teega külgnevalt alalt, õuealalt teele sõites igale teel liiklejale. Kohtuvälise menetleja 21.01.2008.a otsusest O V suhtes, mis on jõustunud, nähtub, et O V jättis täitmata liikluseeskirja § 92 punktis 1 sätestatu ja ei andnud teega külgnevalt alalt väljasõidul teed teel liikunud mootorratta juhi Yamaha juhile, mistõttu toimus sõidukite kokkupõrge. Ka 05.05.2008.a kohtuistungil antud O V ütlustest nähtub, et ta ei olnud vajalikul määral hoolas, kui ta enne vasakpöörde teostamist vaatas ainult vasakule ja siis paremale poole ning alustas manöövrit vasakpööret, veendumata, kas vasakult on vahepeal mõni sõiduk lähenemas. Selliselt käitudes O V jättis täitmata liikluseeskirja § 92 punktis 1 sätestatu - ei andnud teega külgnevalt alalt, õuealalt, väljasõidul teed teel liikunud mootorratta Yamaha juhile, mistõttu toimus sõidukite kokkupõrge. Vahur Sõõro suhtes tehtud kohtuvälise menetleja on 21.01.2008.a otsuses on Vahur Sõõro käitumine põhjendatult kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega tekitati varaline kahju. 21.09.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 31-32), 21.09.2007.a protokollidest liiklusvahendite ülevaatuse kohta (lk 33-36), sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 4148), liiklusõnnetuse aktist (lk 30), ülevaatusaktist (lk 18), tunnistajate O V (lk 94-95) ja T T (lk 92-93) 05.05.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ja menetlusaluse isiku Vahur Sõõro 05.05.2008.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 89-92,95) nähtub kogumis, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel oli mootorratas suuremas osas purunenud ning sõiduautol oli purunenud juhipoolse tagaukse klaas ja nimetatud tagauks tugevalt deformeerunud, juhipoolne tagumine tagatiib mõlkis. Nimetatud sõidukite vigastustega kaasneb varaline kahju sõidukite omanikele. Samas omab Vahur Sõõro käitumise kvalifitseerimisel õiguslikku tähendust vaid O V juhitud sõiduki omanikule tekitatud varaline kahju. O V juhitud sõiduki Volvo omanikuks oli sõidukite kokkupõrke hetkel AS Sampo Pank (lk 30). O V kasutuses olnud sõiduauto Volvo reg nr XXX XXX vigastused - purunenud juhipoolse tagaukse klaas ja nimetatud tagauks tugevalt deformeerunud, juhipoolne tagumine tagatiib mõlkis – on oma olemuselt sellise ulatusega, et põhjustavad varalist kahju. Seega on liiklusseaduse § 74-17 lg 1 koosseis täidetud. Menetlusaluse isiku V.Sõõro avaldatust ja mootorratta Yamaha reg nr XX XX ostu-müügilepingust (lk 65) nähtub, et 21.09.2008.a oli mootorratta omanikuks Vahur Sõõro. Kuna ainult endale tekitatud varaline kahju (muude kvalifitseerivate asjaoludeta) ei ole liiklusseaduse § 74-17 lg 1 tähenduses karistatav, siis ei oma kvalifitseerimise seisukohalt mootorrattal esinenud vigastustega tekitatud varaline kahju käesolevalt õiguslikku tähendust. Liiklusseaduse § 74-17 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati varaline kahju, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, arvestades V.Sõõro poolt toimepandud väärteo kirjeldusest nähtuvat süü ulatust, sealhulgas ka sõiduauto vigastustest 11 nähtuvat varalise kahju ulatust sõiduauto Volvo omanikule, puuduvad V.Sõõro karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, põhjendatult karistanud V.Sõõrot kergema karistusliigiga, s.o rahatrahviga ning on seda põhjendatult teinud sanktsioonis sätestatud maksimummäärast 1/3 ulatuses, s.o 100 trahviühiku ulatuses. Eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul 100 trahviühiku karistuseks mõistmine piisav varasemalt 2-l korral väärteokorras karistatud (sealhulgas ühel korral karistatud liiklusnõuete rikkumise toimepanemise eest liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi) Vahur Sõõro suhtes (karistatus on karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 mõttes kustumata; lk 66) selleks, et mõjutada Vahur Sõõrot edasiselt hoiduma väärtegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.