Sama otsusega tunnistati R. Lindenberg süüdi
lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõisteti R. Lindenbergile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.05.-29.05.2003. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Lindenbergile 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
Lindenberg 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
22.11.
Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna taotlus R. Lindenbergile tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. Vastavalt
§-le 74 lg 4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus arutab teist erakorralist ettekannet R. Lindenbergi kohta. Pärast eelmise kohtumääruse tegemist ei ilmunud ta registreerimisele viiel korral. Samas on R. Lindenberg palunud oma tüdrukut ühel korral informeerida kriminaalhooldajat mitteilmumisest ja on ühel kohustuslikule registreerimisele järgneval päeval ise kohale ilmunud, samuti informeeris ta kriminaalhooldajat, et ei saa tulla 05.05.2008. a registreerimisele. R. Lindenbergi selgituste kohaselt sai Soomes töö otsa, mistõttu ta ei saanud enam edasi töötada. Kuna töölt lahkumine ei toimunud hooldusaluse enda initsiatiivil, ei saa seda käsitleda kohtu poolt määratud lisakohustuse rikkumisena. R. Lindenberg on kohtu poolt määratud teist lisakohust tasuda vähemalt 4000 krooni kuus õigusrikkumistega seotud rahaliste nõuete katteks täitnud 2 kuu jooksul. Seega on ta nimetatud kohustust rikkunud. Raha on tasunud R. Lindenberg veebruaris ja märtsis, see on ajal, mil ta sai Soomes töötamise eest töötasu. Kriminaalhooldusametnik on hinnanud kontrollnõuete rikkumiseks ka dokumentide mitteesitamise kohustuste täitmise kohta.
lg 1 p 3 kohustab hooldusalust esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud kontrollnõude rikkumist ei saa R. Lindenbergile süüks arvata. R. Lindenberg on esitanud kriminaalhooldusametnikule töölepingu esimesel korral Soomes töötamise kohta ja maksedokumendid rahaliste kohustuste täitmise kohta 2 kuul. Ta on suuliselt teavitanud kriminaalhooldusametnikku ajutistest töödest, kuid kuna töölepinguid ei ole temaga sõlmitud, ei olnud tal võimalik ka vastavaid dokumente esitada. Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata registreerimiskohustuse ja rahalise kohustuse rikkumisele on võimalik R. Lindenbergi kriminaalhooldust siiski jätkata ning kõige raskema meetme – karistuse täitmisele pööramise kohaldamine ei ole põhjendatud. Sobivaks meetmeks peab kohus katseaja pikendamist aja võrra, millal R. Lindenberg rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, s.o 5 kuu võrra. Kohus nõustub kaitsjaga ja leiab, et rahaline kohustus tasuda igakuiselt 4000 krooni, ei ole R. Lindenbergile käesoleval ajal jõukohane ning seda tuleb kergendada poole võrra. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb R. Lindenbergilt välja mõista KrMS §-le 180 lg 1 alusel. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.