← Eesti

1-08-329\8

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-329 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29.04.2008.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri A.Tali kaitsja A.Aasmaa osavõtul a

§ 199

lg.2 p.4,7 – 25 lg.4 järgi 4 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 4) 01.08.2005.a.

§ 215

lg.2 p.1, 424 järgi 1 a v/k ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 a, 5) 19.10.2005.a.

§ 424

järgi eelneva liitmisega 1 a 2 k 6 päeva v/k ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 a 6 k, 6) 19.12.2006.a. Harju MK KarS § 329 järgi eelneva liitmisega 1 k 6 päeva v/k; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 329 ja 424 järgi. Kohtueelsel menetlusel süüdistati Ivar Varikut selles, et ta, olles karistatud Lääne-Viru Maakohtu 19.10.2005.a. otsusega KarS § 424 alusel 1 aasta, 2 kuu ja 6 päeva vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks, juhtis täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidudes ning taas joobnuna 07.11.2007.a. kell 10.10 mootorsõidukit xxxx, reg. nr. xxxx, Rägavere vallas Sõmeru – Kabala tee

  1. kilomeetril. Seega Ivar Varik, juhtides mootorsõidukit täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidudes ning joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 329 ja 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ivar Varik tunnistas end süüdi toimepandud kuriteos, on nõus lühimenetlusega, kinnitas, et jääb oma toimikus antud ütluste juurde, enda ülekuulamist kohtus ei nõudnud. Ivar Varik ja tema kaitsja ei vaidlustanud kohtuistungil kuritegude kvalifitseerimist, kuid taotlesid kergemat karistust, kui nõudis prokurör ja palusid reaalse vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Ivar Variku süüd joobeseisundis sõiduauto juhtimises ja ajal kui tal puudus juhtimisõigus s.o. süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi tõendavad peale tema enda ütluste (tl. 8; 21-22) ja süü omaksvõtu kohtuistungil (tl. 51-52) tunnistajate H R (tl. 9-10) ja T K ( tl.11-12) ütlused, kes mõlemad kinnitasid, et Ivar Varik juhtis joobeseisundis Vaekülas sõiduautot, põgenes sellega politsei eest ja kinnipidamisel mõõdeti Ivar Variku joobeseisundiks 1, 28 mg/l kohta. Ivar Variku süüd tõendavad ka väärteoprotokoll 08.11.2007.a. AB 989048 Ivar Variku rikkumise kohta (tl. 5); väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 4); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 07.11.2007.a. (tl. 6), millega on tõendatud Ivar Variku alkoholijoove 1,28 mg/l kohta; Ivar Variku kinnipidamise protokoll 08.11.2007.a. (tl.13). Ivar Variku karistust kergendavad asjaolud on oma süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Ivar Varikul on kindel elukoht, ta ei tööta, ta on varem korduvalt kohtulikult ja väärteokorras karistatud, sealhulgas korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest; ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest analoogsetest rikkumistest ja nende eest mõistetud karistustest, ta püüdis põgeneda teda peatanud politsei eest, seades ohtu kaasasõitnute elu ja tervise ning kohus peab vajalikuks teda seetõttu karistada reaalse vangistusega. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus asendada Ivar Varikule mõistetav reaalne vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga, sest Ivar Varik, minnes alkoholijoobes sõiduauto rooli, ajal kui tal oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, pani oma kuriteo toime otsese tahtlusega ja ta vajab mõtlemisaega otsustamaks kuidas oma eluga minna edasi. Ka võib ta vabaduses olles jätkuvalt sooritada uusi analoogseid kuritegusid. Kohus leiab, et süüdistatav Ivar Varik tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 ja 424 järgi ning mõista 2 talle karistus ja vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra tema karistust. Tsiviilhagi ei ole. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 238, maakohus o t s u s t a s: Süüdi mõista IVAR VARIK KarS § 329 ja 424 järgi ja karistada teda KarS § 63 lg.1 kohaldamisel 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ja IVAR VARIKU karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud 1 päev - 08.11.2007.a. ja IVAR VARIKUL jääb kanda 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 29 päeva vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, IVAR VARIKU karistusaja alguseks lugeda 21.03.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta IVAR VARIKULT ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Välja mõista Ivar Varikult (eluk. xxxx, asub vanglas): - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel; - 37.40 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest ja - 4361.30 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest kohtus. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ L. Sarnet L. Herne Viru Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a. kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
  4. aprilli
  5. a. kohtuotsus Ivar Variku süüditunnistamises ja karistamises KarS §§-de 424 ja 329 järgi muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
  6. juulil
  7. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti Ivar Variku kaitsja vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa kassatsioon menetlusse võtmata. Nooremreferent L. Herne 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.