Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2008.a, Narva Väärteoasja number 4-07-3968 Kohtunik Aleksei Lavrovski Kohtuistungisekretär Jelena Daškevitš Väärteoasi Anatoli Jerjomini kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 09.07.2007.a otsusele nr 2330,07,008093 Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitaja Anatoli 37004253717, töökoht XXX. Jerjomin, isikukood Kaebuse esitaja kaitsja Aleksandr Gamazin (volitusega) Kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri, esindaja Natalja Skvortsova Kohtuistungi aeg 06.juunil 2008.a ja 11.juunil 2008.a. RESOLUTSIOON Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Andrei Beljajevi 09.07.2007.a otsus nr 2330,07,008093 Anatoli Jerjomini suhtes jätta muutmata, Anatoli Jerjomini kaebus otsuse tühistamiseks ja väärteoasja lõpetamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada Riigikohtule 30-päevase tähtaja jooksul kassatsioonkaebuse kohustusega teatada kirjalikult Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse esitamisest 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Kohus tuvastas 03.08.2007.a saabus Viru Maakohtule Anatoli Jerjomini kaebus Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli A B 09.07.2007.a otsusele nr 2330,07,
- 2 Nimetatud otsusega oli Anatoli Jerjomin tunnistatud süüdi Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistatud rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Väärteoasja materjalidest on teada, et 19.06.2007.a kell 18.20 Anatoli Jerjomin juhtis Narvas, Tähe 10 maja juures mootorsõidukit, millel olid turvavööd, kuid ta ise oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata. Jerjomin rikkus oma tegudega Liikluseeskirjade § 68 p 5 ja pani toime Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kaebuses kaebuse esitaja märkis, et varem oli tal mitme aasta jooksul vaid üks märkus liikluspolitsei poolt (väike kiiruseületamine), kuid 01.05.2007.a oli märgatud kaitsepolitsei poolt tahtlikus aeglases liikumises mööda Tallinna mnt. Oli trahvitud, kuid kaebas nimetatud ebaseaduslikkusele edasi. Sellest ajast alates märkab pingelist tähelepanu liikluspatrullide poolt. 19.06.2007.a sõitis linna põhjapoolses osas, kui nägi seisvat politseiautot. Selles istus politseitöötaja ja arutas vist rikkujaga. Teine konstaabel seisis sõiduteel ja kui ta mööda sõitis, tegi peatumiseks märguande. Vaadanud auto üle, konstaabel ütles ootamatult, et ta sõitis lahtise turvavööga ja alles temale lähenedes pani selle kinni. Ta hakkas politseinikule vastu vaidlema. Konstaabel ütles, et nõuab kõigest 300 krooni trahvi. Tema jäi aga endale kindlaks ja siis too kutsus ta politseiautosse. Seal koostas protokolli, tema paarimees aga lasi teise juhi minema ning kirjutas raporti, et hakkab tema rikkumise tunnistajaks. 20.07.2007.a sai otsuse, vastavalt millele oli talle määratud trahv 1500 krooni. Kaebab selle otsusele kui alusetule ja väljamõeldule. - Mis on „ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud“ – see ei ole kellelgi selge. - Viide „tunnistajale“ K –Ž kaastöötajale ja kolleegile, on alusetu, kuna tol ei ole õigust anda tunnistust oma „kolleegi“ eest, ta peab teenistuse järgi toetama ja aitama protokolli koostajat. - Trahvi suurus räägib protokolli koostaja tigestumisest tema nördimusele kohapeal. Palub väärteootsus tühistada, lõpetada asja menetlus ja hüvitada riigi eelarvest tema kulud kaitsjale kaebuse koostamisel. Kohtuistungil kaebuse esitaja toetas oma kaebust ja märkis, et sõitis läbi erasektori. Kurvi taga nägi politseiautot. Sellest natuke eemal seisis politseitöötaja Ž. Ta oli ilma sauata ja peakatteta. Politsei autost oli Ž eemal 8-10 m. Tegi talle märguande peatuda. Sõitis politseiautost mööda ja peatus. Pärast seda tegi turvavöö lahti ja võttis kindalaekast dokumendid. Ž tuli tema auto juurde, kontrollis dokumente ja tegi ettepaneku minna politseiautosse. Kui Ž tuli tema auto juurde, tal oli turvavöö juba lahti. Politseiautos politseitöötajad arutasid mingi aja eelmise kinnipeetu trahvi üle, siis hakkas Ž kirjutama. Ta küsis, mida ta kirjutab. Ž vastas –koostab protokolli selle eest, et ta pani toime rikkumise, turvavöö ei olnud kinni. Selgitas, et toimub reid. Ž ütles, et vastastikusel nõusolekul tuleb trahv 300 krooni, kui ei nõustus, siis võib olla kuni 3000 kroonini. Teda häirisid politseinike sellised arutlused. Ütles, et protokolli alla ei kirjuta. Siis too ütles, et tuleb halvemini ja hakkas koostama teist protokolli. Märkis sellel protokollil, et Ž oli patrullautost kaugel, K aga istus politseiautos ja koostas protokolli teisele rikkujale. Tema selle protokolliga ei nõustu. Kas turvavöö on kinni või ei ole. Märgib, et pärast auto peatamist võttis kindalaekast dokumendid. Harilikult politseinikud küsivad peatamisel dokumente. Et saada dokumendid kätte, ta pidi turvavöö 3 lahti tegema. K ei saanud näha, kas tal oli turvavööga kinni või mitte. K ei saa olla tunnistajaks, ta ei kaldu K usaldama. Täiendab, et mäletab autot ja selle numbrit, mis oli peatatud politsei poolt varem. See oli AUDI, nr 434,roheline metallik. Ise sõitis töölt, oli tumedates riietes ja politseiautost ei ole üldse näha, kes on roolis. K ei saanud näha, millises seisundis oli tema turvavöö. Tema turvavöö oli kinni, kuid vöö võis olla ka keerdus. Ta oli sunnitud end lahti võtma, et võtta kindalaekast dokumendid. Kui nad istusid politseiautosse, siis Ž K üle ei kuulanud. Igaüks kirjutas oma, ilma ülekuulamiseta ja kommentaarideta. Mis puudutab turvavööd, siis riidest osa võis olla keerdus. Lukk oli aga kinni. Leiab, et kui politseinik peatab juhi, peab juht akna avama ja ootama. Tunnistaja R K ütles, et nimetatud kuupäeval tema ja Ž töötasid Narvas Tähe tänaval ja kontrollisid juhte, kes ei kasuta turvavööd. Tema oli autos ja vormistas teisele juhile dokumente. Ž oli tänaval. Nägi, et sõidab punane Volkswagen, mille juht ei olnud turvavööga kinnitatud. Auto sõitis nende autost mööda. Ž peatas auto ja kutsus juhi politseiautosse dokumente vormistama. Jerjomin ei olnud turvavööga üldse kinni. Jerjomin istus politseiautosse, oli rikkumisega nõus, aga pärast keeldus protokolli alla kirjutamast. Siis oli tema suhtes koostatud üldkorras väärteoprotokoll. Kaebuse esitaja kaitsja selgitas kohtuistungil, et õigusriigis ei ole lubatud, et politseitoimkonnas paarimees oleks tunnistaja. Kõik teavad, et politseil on õiguserikkujate kogumise plaan. Leiab, et autojuht, jätnud mootori seisma, omab õigust teha turvavöö lahti. Koostati protokoll ja seal oli kirjas, et autojuht ei ole nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Millisel viisil, protokollis ei ole. Jerjomin oli turvavööga kinnitatud. Tema rikkumist ei ole millegagi kinnitatud, ainult protokolliga. Protokoll aga ei ole tõend. Jutt oli 300 kroonist. Seda kinnitas ka K . Kui ei saa lugeda, et juhi süü on tõendatud, on vaja otsus tühistada, asi lõpetada tõendamatuse tõttu. Palub hüvitada õigusabikulud. Politsei esindaja märkis, et rikkumine on kindlaks tehtud õigesti, otsus on tehtud seaduse raamides ja on õiglane. Autojuht on turvavööga kinnitatud nõuetekohaselt siis, kui rihm läheb üle õla ja rindkere, aga teine rihm üle kõhu. Rihm ei tohi olla keerdus ja peab olema kinni. Palub jätta otsuse jõusse. Kohtu arvamus Kohus leiab, et autojuht Anatoli Jerjomini tegudes oli õigusvastane tegu, milles teda süüdistatakse, s.o juhtis mootorsõidukit, ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Nimelt see õigusvastane tegu toimus 19.juunil 2007.a kell 18.20 Narvas, Tähe 10 juures tänaval. Juhi turvavööga kinnitamine auto liikumisel on ette nähtud Liikluseeskirja § 68 punktiga
- „Juht on kohustatud: 5) sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud“. Selle rikkumise kohta on Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi - mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseisu, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Anatoli Jerjomin, juhtides mootorsõidukit, ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 4 Selle fakti kinnitamiseks kohus võtab arvesse tunnistaja, politseitöötaja, R K ütlusi, kes ütles nii eeluurimisel kui kohtuistungil, et nimetatud ajal Anatoli Jerjomin, juhtides mootorsõidukit, ei olnud turvavööga kinnitatud üldse. Selle tunnistaja ütlused ühtivad toimikumaterjalidele lisatud lõpetamata kiirmenetluse väärteoprotokolliga Jerjomini suhtes, millele Jerjomin keeldus alla kirjutamast. Kohus usaldab selle tunnistaja ütlusi ja leiab, et tunnistaja, politseitöötaja, ütlused võivad olla võetud kohtueelse ja kohtuliku uurimise läbiviimisel aluseks. Kohtuistungil oli R K kui tunnistaja hoiatatud vastutusest väärteoasjas ütluste andmisest alusetult keeldumise eest ja teadvalt valeütluste andmise eest. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja kaitsja arvamusega, et K kui tunnistaja ütlused ei ole veenvad, kuna kaitsja arvamusel protokolli koostaja paarimees ei saa anda ütlusi kolleegi eest, teenistuse järgi ta peab aitama protokolli koostajat. Tema arvamusel see võtab isikult anda objektiivseid ütlusi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaitsja viide KrMS § 66 ei ole ka veenev, kuna nimetatud paragrahv sätestab: asjas ei või tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. R K ei ole Anatoli Jerjomini suhtes protokolli koostaja. Samal ajal kohus suhtub kahtlevalt kaebuse esitaja põhjendustesse, et ta oli liikumise ajal turvavööga kinnitatud. Kui ta aga peatati Ž poolt, avas enne politseitöötaja juurdetulekut turvavöö, et võtta kindalaekast dokumendid politseinikule esitamiseks. Samal ajal kohtule esitatud kaebuses Jerjomin kirjutas: „vaadanud auto üle, konstaabel ütles ootamatult, et ma sõitsin kinnitamata rihmaga ja sõites tema juurde, hakkas end kinnitama. Esitasin vastuväiteid. Konstaabel ütles, et nõuab ainult 300 krooni trahvi. Mina jäin endale kindlaks ja siis ta kutsus mind teenistusautosse. Seal koostas protokolli, tema paarimees lasi teise rikkuja minema ja kirjutas raporti, et – kas hakkab tunnistajaks, või juba on minu „rikkumise“ tunnistaja. Kaebuse esitaja põhjendused on kohtu arvamusel vastukäivad ja neid ei saa asja arutamisel võtta arvesse. Anatoli Jerjomini poolt toimepandud õigusvastane tegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kohus leiab, et Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistuse määranud pädev asutus, kohtuväline menetleja. Kohtuistungil ei tuvastatud, väärteomenetlusõiguse norme. et väärteomenetluse läbiviimisel on rikutud Kohus ei tuvastanud Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 ettenähtud menetlust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole Seadusele vastukäiv ja on tehtud vastavalt sellele. Seetõttu kohus leiab, et karistus Anatoli Jerjominile on määratud vastavalt karistuse kohaldamise alustele Liiklusseaduse § 7435 lg 1 sanktsiooni piirides ja ei ole liiga suur. Kohus ei tuvastanud aluseid menetluse lõpetamiseks, mis on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku §-s
- 5 Lähtudes elltoodust kohus jõuab arvamusele, et Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Andrei Beljajevi 09.07.2007.a otsus nr 2330,07,008093 Anatoli Jerjomini suhtes on tehtud vastavalt seadusele ja seetõttu tuleb jätta muutmata, tema kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja kaitsja taotlus hüvitada VTMS § 23 alusel kaitsja tasu, ei saa olla rahuldatud, kuna nimetatud paragrahvi kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud tasu väärteomenetluse lõpetamise või otsuse tühistamise korral. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 132-
- Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi