1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-9883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-9883 (08274

§-de 199 lg1, 346, 349 ja 280 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Agnes Ollema Süüdistatav Alaealine K. S., Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K. S. neli

§ 199lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 Süüdi tunnistada K. S. kolm

§ 346järgi ja mõista karistuseks vangistus Süüdi tunnistada K. S. kaks

§ 349järgi ja mõista karistuseks vangistus Süüdi tunnistada K. S. üks

§ 280

lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus

§ 64lg1 alusel mõista K. S.’ ele liitkaristuseks vangistus neli

§-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada K. S. tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, allutades K. S.’ e katseajal käitumiskontrollile.

§ 75lg 1 alusel kohustada K.

S.’ e katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg2 p2 alusel kohustada K.

S.’t katseajal mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi,

§ 75

lg2 p4 alusel kohustada süüdistatavat põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid ning täitma koolikohustust. Kohus määrab, et K. S.’ ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. K. S. anda katseajaks temale Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. juulist 2008.a. Kohtuotsuse jõustumisel keeld - ära jätta. K. S.’ e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise Välja mõista Kert’ u S.elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 300 (kolmsada) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-9883, isik kelle eest tasutakse – K. S., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse 3 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabastada K. S. muu menetluskulu, milleks on kohtueelses menetluses arvestatud riigiõigusabikorras esinenud kaitsjatasu kokku 3742 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend kaks) krooni ja 80 senti tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Alaealist K. S.t süüdistatakse selles et tema 18.aprillil 2008.a kella 20.00-21.00 ajal võttis Kuressaare linnast Aia tänav 62 maja eest muruplatsilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli V.H.`ile kuuluv lukustamata jalgratas Author Outset SX raami numbriga H01206974 väärtusega 3000.- krooni, mida kasutas kuni 20.aprillini 2008.a ise ning seejärel pööras võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks, andes varastatud jalgratta kasutamiseks edasi oma tuttavale G.V.`ale, tekitades kuriteoga V. H.`ile varalise kahju summas 3000.- krooni. Sellise tegevusega K. S., võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse, s.o

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele K. S. viibides 04.juulil 2008.a. kella 21-24 ajal Pärnu maakonnas Sauga alevikus maja X asuvas E. K. korteris, kust varastas elutoa sektsioonkapi sahtlist ametliku dokumendi – E. K.´le kuuluva Eesti Vabariigi kodaniku passi nr X eesmärgiga kasutada seda dokumenti Pärnu linnas Ranna pst 3 asuvasse Ööklubisse „SunSet“ sisenemisel. Sellise tegevusega pani K. S. toime ametliku dokumendi varguse, s.o

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele K. S. ööl vastu 05.juulit 2008.a kella 02.00 ajal alkoholijoobes olles ning eesmärgiga siseneda alaealisena Pärnu linnas Ranna pst 3 asuvasse Ööklubisse „SanSet“, esitas ööklubi uksel klubi turvamehele M.N.`ile teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli tema enda poolt eelnevalt varastatud E. K.´le kuuluv Eesti Vabariigi kodaniku pass nr X, kuid kuna turvamees tuvastas, et K.S. ei saa olla passi omanik, kutsus ta ööklubisse kohale politseiametnikud, kes pidasid K. S.`e kinni. Sellise tegevusega, kasutades õiguste omandamise eesmärgil teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, pani K. S. toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 Peale selle K. S. viibides ööl vastu 05.juulit 2008.a kella 02.00 - 03.00 ajal alkoholijoobes olles Pärnu linnas Pikk tänav 18 asuvas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna hoones, kus eesmärgiga vältida Kaagvere Erikooli tagasiviimist ning alaealisena alkoholi tarbimise eest väärteovastutuse kohaldamist, esitas väärteoprotokolli koostamisel Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel K. S.`ile teise isiku isikandmed, nimetades end A. S.`e nimeliseks isikuks. Sellise tegevusega K. S., esitades hüvede saamise eesmärgil ametiasutusele valeandmeid, pani toime

§ 280lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku K. S.’ e süüdistuses kuritegudes

§-de 199 lg1, 346, 349 ja 280 lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. K. S. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K. S.ele esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K. S.’ele nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust;

§ 346

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust;

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust;

§ 280

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust;

§ 64lg.1 alusel mõista K.

S.`ele liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et K. S. kannab karistust Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning

§ 75

lg.2 p.2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid ning täitma koolikohustust. K. S. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K. S. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilnõudeid tema vastu ei ole. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K. S. , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist 5 tahet. Kannatanud on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks andnud nõusolekud, tsiviilnõudeid ei ole. Kohus leiab, et K. S. tuleb süüdi tunnistada

§-de 199 lg1, 346, 349 ja 280 lg1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56loetletud karistuse kohaldamise aluseid.

Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtub, et K. S.e võib anda kriminaalhooldusele. Tsiviilhagid puuduvad. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt K. S.’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav K. S. on X aastane erikoolis õppiv alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub. K. S.el vanemate materiaalne tugi puudub, tema ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ema ei tööta. Isaga K. S. praktiliselt ei suhtle ja isa poolne tugi puudub. K. S.el on tasumata temale mõistetud rahatrahvid. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 300.00 kroonile. Kriminaalasjas on menetluskuludeks veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 3742.80 krooni. Kohus peab KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks eeltoodud põhjustel vabastada alaealise K. S.e nimetatud summa tasumisest riigituludesse. Kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 6