Toimik nr 1-08-9208 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9208 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Romanovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juulil 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Jevgeni Romanov, isikukood: 38710160299, põhiharidus, emakeel- vene keel, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383, § 384, määras: Jätta Jevgeni Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.07.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jevgeni Romanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.03.2008 kohtuotsusega KarS § 201 lg 1; § 199 lg 2 p 4; § 209 lg 2 p 1; § 345 lg 1 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1; § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 07.08.2007 ja lõpp 21.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.04.
- 1
(3)Kinnipidamisasutusest Jevgeni Romanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu vanglas õppimise, töötamise või muu resotsialiseeriva tegevusega hõivatud ei ole, kuna viibib elusektsioonis alles lühikest aega. Enne vangistust elas süüdimõistetu koos oma vanematega xxx linnas ning peale vabanemist on tal võimalik sinna tagasi minna. Peale vabanemist soovib jätkata õpinguid T. T.. Enne vabanemist töötas ning süüdimõistetul on võimalus saada tagasi oma endisesse töökohta. Vanemad toetavad materiaalselt. Suhted lähedastega positiivsed. Süüdimõistetu enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole, kuid teda on trahvitud joobes juhtimise eest. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning soovib õppida, töötada ja hiljem luua oma pere. Süüdimõistetu tunnistab, et käitus minevikus valesti. Ohustatuse osas märgib vangla, et süüdimõistetu puhul on riskiteguriteks puudulik motiveeritus ning poolik haridus, samuti võimaliku alkoholiprobleemi eiramine. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas ühest seisukohta ei avalda. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et süüdimõistetu sobib kriminaalhooldusele, kuid sealjuures on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, mille suurimaks faktoriks on alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetul on olemas elamis- ja töökoht ning perekonna toetus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu määramisel kriminaalhooldusele tuleks tema suhtes määrata lisakohustused – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht ühe kuu jooksul või registreerida ennast T. Tööhõiveametis; omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda roolijoodikutele mõeldud sotsiaalprogrammis, mille korraldab T. Vangla Kriminaalhooldusosakond. Jevgeni Romanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu selgitas, et tal oli töökoht enne vangistust, samuti õppis ta T., kuid õpingud jäid pooleli. Ta ei leia, et vabaduses viibides tekkiksid tal probleemid alkoholi kuritarvitamisega, ta on suuteline alkohoolist loobuma. Samuti ta on nõus osalema sotsiaalprogrammides ning käia registreeerimisel. Tal esines vangistuse ajal üks dissiplinaarrikkumine, kuid selleks oli mõjuv põhjus – tal oli haige ja jäi voodisse ei läinud loendusele, arsti ta ei kutsunud, sest selleks ei ole mõtet, arst tuleb alles paar nädalat hiljem. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Jevgeni Romanovil on kindel töökoht ja elukoht, perekond teda toetab, ta võib jätkata õpinguid. Kindlasti tuleks määrata lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi katseajal, otsida töökohta, osaleda sotsiaalprogrammides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jevgeni Romanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Romanov isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetul on olemas elamis- ja töökoht ning perekonna toetus, kuid on säilinud uue kuriteo toimepanemise risk, mille suurimaks faktoriks on alkoholi kuritarvitamine. Vanglas on süüdimõistetut karistatud distsiplinaarkorras ühel korral noomitusega. 2
(3)Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut varem korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Väärtegude eest, mis on seotud avaliku korra rikkumise, alkoholiseaduse rikkumise ja liiklusseaduse rikkumisega, on süüdimõistetut karistatud (10 korral). Vangistuses viibib esimest korda. Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 kohtuotsusega karistati süüdimõistetut KarS § 199 lg 1 alusel 5 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Katseajal karistati süüdimõistetut Harju Maakohtu 05.10.2006 kohtuotsusega uue kuriteo eest KarS § 199 lg 2 p 4 alusel ning mõisteti 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Viimased kuriteod, milles mõisteti süüdi Harju Maakohtu 19.03.2008. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p4, § 201 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1 ja § 424 alusel, pani süüdimõistetu toime samuti katseajal. Katseajal on süüdimõistetu toime pannud ka väärtegusid (kokku 4 korda). Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Jevgeni Romanovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Süüdimõistetu kuriteod on küll peamiselt varavastased, kuid on märgata seadusvastase käitumise progresseerumist ja mitmekesisemaks muutumist. Toimepandud kuritegude iseloom on muutunud mitmekülgsemaks – vargusele on lisandunud omastamine, kelmus, võltsitud dokumendi kasutamine ja teistkordne auto joobes juhtimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Jevgeni Romanovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, õppe- ja töökoht, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud J. Romanovit uusi kuritegusid toime panna. Samuti ei esitatud kohtule ühtki tõendit, et süüdimõistetule garanteeritakse töökoht, et ta ei ole T. eksmatrikuleeritud, vaid viibib akadeemilisel puhkusel. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Romanovi temale Harju Maakohtu 19.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)