← Eesti

1-06-9477\14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 aprill 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-9477 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 08 aprill 2008, Tallinn Kriminaalasi Natalja Konõševa süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 veebruari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Kannatanu, KÜ Kärberi 34 esindaja Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav Natalja Konõševa, ik: 45707280257, varem karistamata, vahistatud ei olnud Kaitsja Nikolai Pozdnjakov RESOLUTSIOON Seoses prokuröri loobumisega süüdistusest mõista Natalja Konõševa KarS § 201 lg 2 p 2 järgi õigeks. Apellatsioon jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. 1 SÜÜDISTUS: Natalja Konõševale oli esitatud KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi süüdistus selles, et tema Kärberi 34 KÜ juhatuse liikmena ja olles vastavalt KarS § 288 ametiisik, kellele oli ülesandeks pandud järelevalve, juhtimine ja haldamine ning alates 01.01.2001 varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid täites, omandas kassas 14 011 krooni ja 90 senti ja saanud enne 09.06.2003 korteriomanikelt oma käsutusse 961 640 krooni ja 70 senti, kulutas korteriühistu vajaduste peale 487 501 krooni ja 30 senti, mis on dokumentaalselt tõendatav ja 197 680 krooni ja 35 senti, mis ei ole dokumentaalselt tõendatav ning Kärberi 34 KÜ kassas 290 470 krooni ja 95 sendi suurust ülejääki omades pööras nimetatud rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks. Harju Maakohtu istungil loobus ringkonnaprokurör N.Konõševale esitatud süüdistusest KarS § 201 lg 2 p 3 osas. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Harju Maakohus mõistis Natalja Konõševa KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi õigeks. KÜ Kärberi tn 34 esindaja poolt kohtuistungil täpsustatud ja esitatud tsiviilhagi 399 077 krooni ja 40 senti jäeti KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Raamatupidamisekspertiisi nr DR-0019-04/1127 tegemisel tekkinud kulu summas 5400 krooni jäeta riigi kanda. KÜ Kärberi tn 34 raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli tegemisel tekkinud kulu summas 21 240 krooni jäeti riigi kanda. Tühistati Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonnas (Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskonnad) Põhja Politseiprefektuuri 05.02.2004 ja 04.10.2004 kinnistamisavalduste alusel 14.10.2004 Kärberi tn 34 Korteriühistu kasuks tehtud Tallinna Kinnistusjaoskonnas kinnistusregistriosa nr 15502701, so Natalja Konõševale kuuluva korteri asukohaga Liikuri 28-37 Tallinnas, käsutamise keelumärge ja vara vabastati aresti alt. APELLATSIOON: Kannatanu esindaja taotleb esitatud apellatsioonis õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja Natalja Konõševa suhtes süüdimõistva otsuse tegemist. Tsiviilhagi rahuldamist ning Natalja Konõševa’lt Kärberi tn 34 Korteriühistu kasuks 399

  1. 40 krooni väljamõistmist; menetluskulud jätta tsiviilkostja kanda. Apellant vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses, kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ja samuti materiaalõiguse ebaõige kohaldamise põhjustel, mille tagajärjeks oli ebaõige otsuse tegemine. Apellant leiab, et maakohus on jõudnud põhimõttelisele veendumusele, et süüdistatav võis tõepoolest süüdistuses märgitud ajavahemikul korteriühistu rahalisi vahendeid omastada, kuid kohtuliku uurimisega ei ole osutunud võimalikuks tuvastada korteriühistule tegelikult tekitatud varalist kahju. Seetõttu asus kohus seisukohale, et tuleb süüdistatav õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Sellest formuleeringust saab apellant aru, et omastamise süüteokoosseisu tunnustest leidis maakohus tõendamatuks ainult ühe omastamisele kuuluva objektiivsest tunnusest, nimelt omastatud sularaha täpse suuruse. Ülejäänud koosseisu kuuluvate tunnuste tõendatuses maakohus ei kahelnud. 2 Apellant on seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et kannatanu ei esitanud kahju tõendavaid algdokumente. Maakohus on eksinud selles, et AS-lt Seimond saadud summasid on tehtud kindlaks (arvutatud välja) aritmeetilisel meetodil. Maakohus kordas otsuses, et ei ole nõutud AS-lt Seimond raamatupidamise algdokumente. On arusaamatu, miks maakohus ei tunnistanud algdokumentidena toimikus esitatud kviitungeid, mis N. Konõševa väljastas AS-le Seimond tarbitud vee eest saanud sularaha vastu. Nimetatud kviitungid ongi AS-i Seimond käest hangitud raamatupidamise algdokumendid. Need kviitungid ei ole midagi muud kui kirjalikud tõendid maksekohustuse täitmise vastuvõtmise kohta VÕS § 95 lg 1 mõttes ning algdokumendid raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 mõttes ning kinnitavad majandustehingu toimumist, seega dokumentide tõendus- ja tagatisfunktsioon on olemas. Need kviitungid sisaldavad teavet raha summade suurusest, mis Konõševa kuid Kärberi tn 34 Korteriühistu nimel sai kätte AS-lt Seimond perioodil 2001-
  2. aastal, kuid ei registreerinud ühistu kassasse ega viinud ühistu pangakontole. Konõševa ei andnud üle kassa sissetuleku ordereid AS-lt Seimond 2001-
  3. a laekunud sularahast raamatupidajatele O. Mle või O. Lle, mis kinnitatakse M ja L ütlustega (26.04.2007 kohtuistungi protokoll) ning Kärberi tn 34 Korteriühistu
  4. a tuluga (kd I tl 157) ja O. L koostatud registriga „Kassa 2002” (kd I tl 100-102), kus puuduvad andmed AS-i Seimond kassa sissetuleku orderi registreerimise kohta. Konõševa samuti ei teatanud juhatusele või üldkoosolekule, et saab kätte AS-lt Seimond sularaha vee tarbimise eest. See tõendatakse 2001 ja
  5. juhatuse tegevusaruannetega (kohtutoimikus), kus ei kajastatud tulu osas andmeid AS-ga Seimond arveldused veetarbimise eest. Samuti ühistu komisjon (kd I tl 52-56) ei leidnud 27.06.2003.a ühistu kontoris sissetuleku ordereid AS-lt Seimond saanud sularaha kohta. Seega väär on kohtu järeldus, et kõik juhatuse liikmed olid teadlikud kõikide rahaliste vahendite käsutamisest. Nimelt omastas N. Konõševa AS-lt Seimond saadud sularaha, sest ei andnud raha üle ei ühistu kassasse ega pangakontole ning varjas rahasaamise fakti korteriühistu eest. Toimikus on olemas AS-lt Seimond hangitud 12 kviitungit (kd I tl 67, kd I tl 70, kd П tl 113), mis tõendavad N. Konõševa raha saamist perioodil 2001-
  6. a summas 77955,50 krooni. Maakohus jättis üldse tähelepanuta, et O. L algdokumentide alusel (kassa sissetuleku orderid nr 1 kuni 45 kd I tl 71-82) koostatud registris „Kassa 2003” (kd 1 tl 103-108) on fikseeritud seisuga 01.07.
  7. aastal kassa jääk summas 38 922,22 krooni, mis sai teada N. Konõševa käest, kuid mis siiani ei ole antud üle korteriühistule ega pole esitatud mingeid kulu tõendavad dokumente. Seega nimetatud summa on N. Konõševa poolt omastatud. Maakohus jättis tähelepanuta ja hinnanguta järgmistelt firmadelt saabunud teatised/kinnitused sellest, et nad ei ole teostanud
  8. a korteriühistus töid ning ei ole kunagi saanud ühistult sularahas järgmisi summasid: CNS Service – 32 166,80 krooni (kd III tl 52,53), OÜ Rani – 6 271,60 krooni ( kd III kd 56,57), OÜ Veidiko – 2 997,00 krooni (kd III tl 60), Tasaku Kaubanduse OÜ – 2 147,60 krooni (kd III tl 66). Üldsummas on see 43 583,00 krooni. Sellele vaatamata, et N. Konõševa ei maksnud firmadele tegelikkuses sularaha, nimetatud „kulud” on kajastatud O. Lga, kes tegi kirjed Konõševa sõnade järgi, registris „Kassa 2002” (kd I tl 102). Need kirjed ei ole midagi muud kui tõendatud juurdekirjutus, eesmärgiga vähendada kassa jääk ja peita raha omastamist. Kuivõrd kohtueelses menetluses on nende sularaha kulude õigsus ümber lükatud firmade kinnitusega, siis summa 43 583,00 krooni omastamine N. Konõševa poolt on tõendatud. 3 Apellant leiab, et omastamise tõttu korteriühistule tekitatud kahju on tõendatud algdokumentidega vähemalt summas 160 460,72 krooni (77 955,50 + 38 922,22 + 43 583,00). Apellant jääb seisukohale, et arvutused on põhimõtteliselt õiged. Maakohtu kahtlused lähtuvad raamatupidamise olemuse ja reeglite mittemõistmisest. Raamatupidamise arvutused ei ole midagi muud, kui aritmeetiliste valemite alusel tehtud arvutused. Apellant leiab samuti, et tegemist on uurimise ja hindamise ühekülgsusega. Kuna ühelt poolt ei usu kohus taastatud raamatupidamise tulemusi tõendavate algdokumentide puudulikkuse tõttu, teiselt poolt aga leiab võimalikuks arvestada N. Konõševa kasuks punktis 3 toodud kulud summas 43 583,00 krooni, mis on nii algdokumentidega tõendamata kui ka firmade kinnitustega ümberlükatud. Apellant on seisukohal, et maakohus jättis üldse tähelepanuta ja hinnanguta juhatuse
  9. a ja
  10. a aruanded, milledest nähtub, et Konõševa varjas juhatuse ja korteriomanike eest ASlt Seimond sularaha saamist 2001-
  11. a. Arvestades seda, et maakohus ei kahelnud selles, et omastamise süüteokooseis oli täidetud, sh kahju tekitamise fakt oli olemas, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, apellant on seisukohal, et tsiviilhagi otsustamisel tuleks antud asjas rakendada VÕS § 127 lg 6 reeglit, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Apellant leiab samuti vajalikuks määrkida, et kohatu on kohtu seisukoht, et ei ole esitatud N. Konõševaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, mis kohustaks teda varaliselt vastutama korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisel tekkiva varalise kahju eest, kuna Natalja Konõševa vastutus lähtub seadusest, mitte lepingust ning eraldi materiaalvastutuse lepingu sõlmimine juhatuse liikmetega ei ole nõutav. Apellant, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-111-04, on seisukohal, et maakohus jättis üldse tähelepanuta ja hinnanguta juhatuse
  12. a ja
  13. a aruanded, millest nähtub, et Konõševa varjas juhatuse ja korteriomanike eest AS-lt Seimond sularaha saamist 2001-2002 ja tegelikult ka korteriomanike poolt saadud sularahavahendeid ja nende kulutamist, seega olid juhatuse liikmed N. Konõševa poolt tahtlikult eksitusse viidud. Kohatu on ka kohtu seisukoht, et juhatuse liikme N. Konõševa vastu oleks saanud nõuet esitada vaid üldkoosolek, kriminaalmenetlust on alustatud aga korteriühistu juhatuse avalduse alusel. TsÜS § 34 lg 4 järgi käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses pole sätestatud, et juhatuse liige ei või korteriühistu nimel tehingut teha ehkki selle tehingu tegemisel on nõutav üldkoosoleku otsus. Siiani keegi korteriühistu liikmetest ei vaidlustanud juhatuse tegevust antud kriminaalmenetluses. Süüdistuse ja tsiviilhagi ese on N. Konõševa poolt omastatud korteriühistu sularaha, mis kajastatakse raamatupidamises registris „Kassa”, mitte pangakontol olev n.n. raha ega arveldused hankijatega. Korteriühistul pole pretensioone pangas oleva raha kasutamise kohta ega hankijate arvelduse osas. Asjaolu, et ainuüksi N. Konõševa käsutas korteriühistu sularaha on menetluse käigus tõendatud. Ülaltoodu põhjal ning tuginedes KrMS § 349 lg 4 p 2 palub apellant otsuse tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4 Apellant- kannatanu toetas esitatud apellatsiooni ja palus õigeks uue otsuse tegemise seaduslikuks aluseks lugeda KrMS §
  14. Prokurör, leides, et maakohus on tõendeid kogumis hinnanud õigesti, loobus süüdistusest. Kaitsja ja süüdistatav leidsid, et prokuröri süüdistusest loobumine on seaduslik ja toob kaasa menetluse katkestamise. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED: KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUSED JA KrMS § 14 lg 2 ja KrMS § 301 kehtestavad, et kui prokurör loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Apellatsioonikohtu istungil prokurör loobus süüdistusest, mis toob endaga kaasa ringkonnakohtu poolt menetluse katkestamise ja vältimatult isiku õigeksmõistmise. Lähtudes kohtumenetluse võistlevuse printsiibist, millest tuleneb kohtu kohustus arutada asja esitatud süüdistuse piires (KrMS §-d 14, 268, 301), ei ole kohtul õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest loobumise õigsust ning põhjendatust. Sellisel juhul ei saa apellatsioonikohus asja lõpuni arutada, kuna süüdistust, mille järgi kriminaalasja arutada, enam ei ole. Apellatsioonikohtus prokuröri poolt süüdistusest loobumine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise. Seetõttu pole antud juhul ringkonnakohtul õiguslikku alust hinnata tõendeid ega otsustada maakohtu õigeksmõistva otsuse seaduslikkuse üle. Natalja Konõševa antud kriminaalasja raames vahistatud ei olnud. Edasikaebamise selgituse osas kohtukolleegium peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-49-07 kus on seaduse ühetaolise kohaldamise huvides ning KrMS § 2 p 4 alusel selgitatud, et KrMS §-dest 14, 268 ning 301 tulenevalt ei ole kannatanul apellatsiooniõigust, kui esimese astme kohtus mõistetakse süüdistatav õigeks KrMS § 301 alusel, s.t prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Antud juhul tegi apellatsioonikohus samadel alustel õigeksmõistva otsuse, seega puudub ülaltoodud seisukohast tulenevalt kannatanul kassatsiooniõigus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 14 lg 2, § 301, § 309 lg 2 teeb ringkonnakohus õigeksmõistva kohtuotsuse ja jätab apellatsiooni läbi vaatamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.