§ -de 215 lg1 ja 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Alaealine K.-R. N., Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.-R.N. vangistus üks
järgi ja mõista karistuseks vangistus
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
ei tohi määratud tähtajal tarvitada alkoholi ja narkootikume;
lg2 p4 alusel on süüdistatav kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid või leidma endale kindla töökoha või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete ning kohustuste täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnikule. Kohtueelse ettekande koostanud Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Kadri-Liis Külm. Lisakaristusena võtta K. R. N.lt ära
Peale selle K.-R.N., olles 25.märtsil 2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 6600.- krooni, mis on tasumata, juhtis 17.mail 2008.a kella 17.20 ajal Saare 4 maakonnas Kuressaare-Sääre maantee 6.kilomeetril liikudes Nasva suunas S. S.`ile kuuluvat sõiduautot Mercedes Benz 250 riikliku registreerimismärgiga X, millise oli kasutamiseks võtnud ilma autoomaniku loata ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja isikuna, kes on tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus 0,29 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega K.-R.N., juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.-R.N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K.-R.N. süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K.-R.N.le nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista K.-R.N.`le liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o. üks kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, milleks on kaks kuud vangistust.
lg 1 ja lg 4 alusel asendada mõistetud 2 kuud, s.o 60 päeva vangistust üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi. K.-R.N.`le määratud 120 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et K.-R.N. teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg.1 p.15 tulenevaid kontrollnõudeid ning
2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid või leidma endale kindla töökoha või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
K.-R.N. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. K.-R.N. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. K.-R.N. on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K.-R.N., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et K.-R.N. tuleb süüdi tunnistada
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistused vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole esitatud. 5 KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub K.-R.N.lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 840.00 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.