Obsah (5)
§ 233§ 238§ 175§ 179§ 1801-08-4075 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2008. a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Pro
§ 233, 235, § 238 lg 2, § 180 lg1 ja § 315 lg 4 alusel kohus otsustas: Tõkend süüdi tunnistada Allar Kütson Kar
S § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Allar Kütsonile lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta Allar Kütsoni suhtes endiseks ja karistuse kandmise aega temal arvestada alates 24.11.
- a. Tsiviilhagi rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Allar Kütsonilt kannatanu P.G. ’i kasuks 600 (kuussada) krooni. Asitõendid: - Rock’i T-särk, tumesinine pusa, beež meestejope ja taskunuga, mis on pakitud pruuni värvi paberkotti ja jäetud kriminaalasja juurde, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; - must rahakott koos M. K dokumentidega ja käekell Ice Star (tl 37-39), mis on tagastatud omanikule M. K, vabastada asitõendi staatusest. Välja mõista Allar Kütsonilt 27 594.80 (kakskümmend seitse tuhat viissada üheksakümmend neli krooni ja 80 senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. Allar Kütson 23.11.2007 kella 00.15 paiku Tartu linnas Jaama 193 maja juures tema ja P.G. i vahelise kakluse käigus lõi tahtlikult P.G. ile taskunoaga valimatult ülakehasse ja pähe, millega tekitas P.G. ile rohkeid pindmisi torke-lõikehaavu seljal, kaelal, rindkerel ja pea piirkonnas ning ühe vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne õhkrind, mis põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Allar Kütson pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistab end süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse kohta vastuväiteid ei ole. Allar Kütsoni süü kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu P.G. i ütlustega kes seletas, et tema oma sõprade A.K. ja K.N. kõndis öösel vastu 23.11.2007 Annelinnas Kivilinna kaupluse juures, kui neile tuli vastu kaks noormeest, kes tegid nende aadressil nende arvates nägusid. Kannatanu P.G. otsustas välja selgitada, miks vastutulnud noormehed selliselt käitusid ja nad kõndisid kahele noormehele järele ja nii tekkis esialgu sõnavahetus, mis läks üle rüseluseks. Allar Kütson, keda kannatanu on oma ütlustes nimetanud lühemaks noormeheks, tungis talle kallale ja edasised sündmused P.G. i ja Allar Kütsoni vahel toimusid teistest eemal ja ainult omavahel. Rüseluse käigus lõi Allar Kütson teda mitmel korral vastu käsi, õlgu ja pead. Millega teda löödi, seda kannatanu ei näinud, kuna hoidis käsi näo ees ja hiljem kiirabiarstidelt sai teada, et teda on noaga löödud. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, milles kohtuarst-ekspert Tanel Vaas annab arvamuse P.G. il tuvastatud vigastuste - ühe vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava ja rohkete pindmiste seljal, kaelal, rindkerel ja pea piirkonnas torke-lõikehaavade - kohta, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne õhkrind. Vigastused on eksperdi arvamuse kohaselt tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal 23.11.2007 löökidest noa või mõne muu sarnase esemega. Vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuarstlikul läbivaatusel noaga ründel saadavaid tüüpilisi enesekaitsevigastusi ei sedastatud 2
(4)- süüdistatava Allar Kütsoni kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Süüdistatav kinnitas, et tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut, kuid kasutas nuga enesekaitseks ründajate suuremat kasvu ja arvulist ülekaalu arvestades hirmutamiseks, aga läks teisiti ja ta kahetseb juhtunut. Süüdistatav kinnitab, et ta on vahi all olles oma järeldused teinud ja palub kohtult anda temale võimalus elada seaduskuulekat elu ja mitte karistada teda vabadusekaotusega. - asitõendite vaatlusprotokollidega P.G. i T-särgi, pusa ja jope kohta, milledel tuvastati vere- ja torkejäljed ning taskunoa Liblikas kohta, mille Allar Kütson välja andis. - molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga taskunoalt Liblikas leitud jälgede päritolu kohta, mis kinnitavad, et see nuga on olnud Allar Kütsoni käes ja sellel noal on P.G. i veri. Prokurör leiab, et süüdistatava kohtuistungil antud väited nagu oleks ta kasutanud nuga vaid põhjusel, et vastas oli mitu noormeest ja ta tundis end ohus olevat, ei ole tõendamist leidnud, kuivõrd sündmused P.G. i ja Allar Kütsoni vahel toimusid teistest eemal ja ainult omavahel. See tuleneb mitte ainult P.G. i, vaid ka A.K. ja K.N. ütlustest ja ka Allar Kütsoni sõbra M.K. ütlustest. Kohus nõustub prokuröri põhjendusega ja leiab asjas kogutud tõendite põhjal, et Allar Kütsoni väited enesekaitsest on paljasõnalised. Ta ei olnud sellises olukorras, kus noa kasutamine enesekaitseks oli õigustatud. Allar Kütson on süüdi P.G. ile tahtlikult eluohtliku kehavigastuse tekitamises. Karistuse põhjendus. Prokurör palub Allar Kütson süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. Lähtudes
§ 238
lg 2 vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 kolm aastat ja 4 kuud vangistust. Kaitsja leiab, et isikut, kes on varem kriminaalkorras karistamata, avaldab kahetsust ja on piisavalt noor, et edaspidi end tõestada ja elada seaduskuulekalt, on võimalik karistada ka tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Kaitsja on seisukohal, et Allar Kütsoni 7 kuu pikkust vahi all viibimist võib käsitleda kui šokivangistust ja et see on reaalse vangistusena piisav karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Allar Kütson on varem kohtu poolt kriminaalkorras küll karistamata, kuid alates
- aastast on ta süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid, mille eest on talle määratud rahatrahvid, sh
- aastal on teda karistatud rahatrahviga 4-l korral. Allar Kütsonit on karistatud alkoholi ebaseadusliku tarvitamise eest, narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest, liikluseeskirjade rikkumise eest ja kodurahu rikkumise eest. Rahatrahvid on käesoleva ajani tasumata. Peale selle alates täisealiseks saamisest ei ole Allar Kütson pidanud vajalikuks otsida endale püsivat kindlat töökohta. Kohus arvestab vastutust kergendava asjaoluna, et Allar Kütson kahetseb juhtunut ja on varem kriminaalkorras karistamata ning seetõttu peab põhjendatuks mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedal. Kohus ei pea võimalikuks aktsepteerida kaitsja ettepanekut lugeda Allar Kütsonil vahi all oldud aeg šokivangistuseks ja ülejäänud prokuröri poolt nimetatud karistuse osa jätta tingimisi vangistuseks. Allar Kütson on toime pannud esimese astme kuriteo ja temale mõistetav karistus ületab võimaliku maksimaalse katseaja tingimisi karistamise korral. Teiselt poolt hinnates käesoleva raske kuriteo toimepanemise asjaolusid – hulgaliselt torkehaavade tekitamine - ja süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, kus ta on viimastel aastatel süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid ja ei 3
(4)ole pidanud vajalikuks leida endale püsivat rakendust ühiskonnas, ei näe kohus mingit võimalust tingimisi karistuse mõistmiseks üldse. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.
§ 175
lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha
§ 179
lg 1p 2 järgi 10 875 krooni.
§ 175
lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 187 maksumus 4400 krooni ja molekulaargeneetilise ekspertiisi kulud summas 2850 krooni;
§ 175
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 3964.80+5428 krooni.
§ 175
lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 77 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 4
(4)