← Eesti

1-07-6147\17

Obsah (13)§ 184§ 320§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 418§ 78§ 421§ 83§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-6147 Kohtukoosseis Prokurör kohtunik Rutt Teeveer

§ 184

lg 2 p 1 ja § 320 lg 1 järgi; MARTIN JUNKIN süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi; DMITRI KIVI süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi; RUSLAN ŠEKIN süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 ja § 418 lg 3 p 2 järgi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Anatoli Golts Kriminaalasi elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, kannab karistust Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 22.02.2007.a. kohtuotsuse järgi; isikukood: 38501102725, varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, väärteokorras varem karistatud 4-l korral, tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Süüdistatav Martin Junkin elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, kannab karistust Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 07.11.2003.a. kohtuotsuse ( pöörati täitmisele 25.01.2007.a. kohtumäärusega) järgi; isikukood: 38411202765, varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral, väärteokorras varem karistatud 1-l korral, tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav Dmitri Kivi elukoht: XXXX XXXX X-X, isikukood: 37802182716, varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral, väärteokorras varem karistatud 7-l korral, tõkendelukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Valli Murde Süüdistatav Ruslan Šekin elukoht: XXXXXXXX XX-XX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas; isikukood: 37903090227, varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras varem karistatud 2-l korral, tõkend- vahistamine alates 12.12.2006.a. Kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Alar Neiland Tõlk Alla Lašmanova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ANATOLI GOLTS

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada ANATOLI GOLTS

§ 320

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista ANATOLI GOLTSILE liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007.a.kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) kuu 19 (üheksateist) päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista ANATOLI GOLTSILE 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 19. oktoobrist 2007. a Süüdi tunnistada MARTIN JUNKIN

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003.a.kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista MARTIN JUNKINILE 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 19. oktoobrist 2007. a Süüdi tunnistada DMITRI KIVI

§ 184

l g 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka Dmitri Kivi poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.12.2006.a, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui DMITRI KIVI ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on DMITRI KIVI kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata DMITRI KIVI katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada RUSLAN ŠEKIN

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada RUSLAN ŠEKIN

§ 418

lg 3 p 2 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista RUSLAN ŠEKINILE liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka Ruslan Šekini poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.12.2006 kuni 19.10.2007. a, s.o 10 (kümme) kuud 7 (seitse) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista RUSLAN ŠEKINILE 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui RUSLAN ŠEKIN ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on RUSLAN ŠEKIN kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata RUSLAN ŠEKIN katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest.

3 Tõkendid: Ruslan Šekin vabastada viivitamatult vahi al ja kohaldada tema suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit –elukohast lahkumise keeld. Tõkend –elukohast lahkumise keeld- tühistada Dmitri Kivi suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid:

  1. Sõiduauto Mazda 626 reg nr XXX XXX, milline on tagastatud Anatoli Goltsile- vabastada asitõendi staatusest.
  2. Martin Junkin’i kinnipidamisel 08.12.2006.a leitud ja ära võetud järgmised esemed: 2.
  3. Mobiiltelefon LG IMEI koodiga 356185006981624, milles SIM kaart nr-ga 89372030050013475807, nimeta SIM-kaart nr 89372030001006319965, Elisa SIM kaart nr EE21050809192328, nimetu SIM kaardi ümbris, asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis, Pakend nr 1- tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Martin Junkinile.
  4. Sõiduauto Nissan Primera XXX XXX läbiotsimisel 09.12.2006.a leitud ja ära võetud järgmised esemed: 3.
  5. 298 „AP” logoga MDMA tabletti- on hävitatud ekspertiisi käigus Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses Siseministri määrus nr 81 28.10.1005 alusel; 3.
  6. 1 tühi kilekott, milles oli 196 MDMA tabletti ning 1 tühi minigrip kilekott, milles oli 100 MDMA tabletti, asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis, Pakend nr 1-hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 3.
  7. Anatoli Golts’ile kuuluv mobiiltelefon Sony Ericsson T630, mille IMEI kood 354750005503406, milles Tele2 SIM kaart nr 89372030050012906703, asub Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 2- tagastada KrMS §126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Anatoli Goltsil .
  8. Ruslan Šekin’i elukoha läbiotsimisel 12.12.2006.a leitud ja ära võetud järgmised esemed: 4.
  9. 77,90 grammi marihuaanat, 1,64 grammi marihuaanat, kolm oranži MDMA tabletti, üks helesinine MDMA tablett, üks valge MDMA tablett, 1,0 grammi kaaluv oranž MDMA puru, 1,60 grammi kaaluv helesinine MDMA puru ning 0,22 grammi kaaluv roosa amfetamiinipuru- on hävitatud ekspertiisi käigus Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses Siseministri määrus nr 81 28.10.1005 alusel. 4.
  10. “Säästumarketi” kilekott, milles teine kilekott, milles oli narkootiline aine marihuaana- asub Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 1A- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.. 4.
  11. Ruslan Šekin’i mobiiltelefon NOKIA 6230i, mille IMEI kood on 357065008242507, milles Tele2 SIM kaart nr 89372030050014683219- asub Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 2Atagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Ruslan Šekinile. 4.
  12. Läbipaistev kilekott, milles 2 fooliumit, mille oli narkootiline aine marihuaana- asub Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 3A- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 4.
  13. 1 läbipaistev kilekott, milles oli 3 MDMA tabletti ning 1 läbipaistev kilekott, milles oli 1 MDMA tablett- asuvad Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 5A - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 4.
  14. 1 minigrip kilekott, milles oli narkootiline aine MDMA, 1 minigrip kilekott, milles oli narkootiline aine amfetamiin ning 1 fooliumi riba, milles oli 1 “ristikheina” logoga MDMA tablettasuvad Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 6A- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 4.
  15. Tele2 SIM kaart nr 89372030001005993760- asub Lõuna PP asitõendite hoiulaos, Pakend nr 8A-tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Ruslan Šekinile. 4.
  16. 52 vintpüssi Galil padrunit ning 16 püstolipadrunit PM kasutati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuses eksperimentaallaskude tarvis ära- ekspertiisiakt nr TB-313-06/6800konfiskeerida

§ 421

ja

§ 83alusel.

4.9. 100 ekspertiisist tagasi saadetud vintpüssi Galil padrunit - asuvad Lõuna PP lubadetalituses. Pakend nr 10A- konfiskeerida

§ 421

ja

§ 83alusel. 4 Kr

MS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Anatoli Golts’ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 9 000.- (üheksa tuhat nelisada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 224 (kaksteist tuhat kakssada kakskümmend neli) krooni 80 senti;  ekspertiisitasu summas 3 398.-(kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) krooni;  kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Martin Junkin’ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 9 000.- (üheksa tuhat nelisada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 14 136 (neliteist tuhat ükssada kolmkümmend kuus) krooni 40 senti;  ekspertiisitasu summas 3 398.-(kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) krooni;  kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Dmitri Kivi’lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 9 000.- (üheksa tuhat nelisada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 10 844 (kümme tuhat kaheksasada nelikümmend neli) krooni 20 senti;  ekspertiisitasu summas 3 398.-(kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) krooni;  kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni;  postikulu summas 18 (kaheksateist) krooni 90 senti. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Ruslan Šekin’ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 9 000.- (üheksa tuhat nelisada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1316 (tuhat kolmsada kuusteist) krooni 88 senti;  ekspertiisitasu summas 4 378.-(neli tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni;  kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni. Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „nimi, 1-07-6147 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 09.novembril 2007.a. kell 14.
  2. 5 Süüdistuse sisu Anatoli Goltsi süüdistatakse selles, et 11.02.
  3. a Lõuna Politseiprefektuuris Tartus Riia 179a ülekuulamisel andis ta kriminaalmenetluses kannatanuna teadvalt valeütlusi selle kohta, et 11.02.
  4. a kella 15.00-17.00 vahel varastati Tartus Kaunase pst. 26 maja vastas, alajaama juurest temale kuuluv sõiduauto Mazda 626 2,5i GT reg nr XXX XXX, väärtusega 55 000 krooni. Tegelikult sõitis Anatoli Golts samal päeval, s.o. 11.02.
  5. a ise oma autoga ja tegi avarii Tartumaal Luunja vallas Kabina teel ja andis valeütlusi avarii varjamiseks. Anatoli Goltsi oli eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest Sellega pani Anatoli Golts toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt valeütluse andmise.

Anatoli Goltsi süüdistatakse selles, et

  1. detsembril
  2. a omandas ta isikute grupis koos Martin Junkini ja Dmitri Kivi’ga Tallinnas Ruslan Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitis narkootilise aine koos Martin Junkini ja Dmitri Kiviga viimase sõiduautosse Nissan Primera reg nr-ga XXXXXX ning vedas seda koos Martin Junkin’i ja Dmitri Kiviga Tartusse kuni see 08.12.
  3. a politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani Anatoli Golts toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja veo grupi poolt. Martin Junkinit süüdistatakse selles, et

  1. detsembril
  2. a omandas ta isikute grupis koos Anatoli Goltsi ja Dmitri Kivi’ga Tallinnas Ruslan Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitis selle koos Anatoli Goltsi ja Dmitri Kivi’ga viimase sõiduautosse Nissan Primera reg nr-ga XXXXXX ning vedas seda koos Anatoli Goltsi ja Dmitri Kivi’ga Tartusse kuni see 08.12.2006.a politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani Martin Junkin toime

§ 184

lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja veo grupi poolt. Dmitri Kivi süüdistatakse selles, et

  1. detsembril
  2. a omandas ta isikute grupis koos Anatoli Goltsi ja Martin Junkin’iga Tallinnas Ruslan Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitis selle koos Anatoli Goltsi ja Martin Junkin’iga oma sõiduautosse Nissan Primera reg nr-ga XXXXXX ning vedas seda koos Anatoli Goltsi ja Martin Junkin’iga Tartusse kuni see 08.12.2006.a politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani Dmitri Kivi toime

§ 184

lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja veo grupis. Ruslan Šekinit süüdistatakse selles, et seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandas ta ebaseaduslikult vähemalt 303 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning millest andis vähemalt 298 MDMA tabletti Tallinnas 08.12.

  1. a edasi Martin Junkin’ile. 5 narkootilise aine MDMA tabletti ja 1,60 grammi narkootilise aine MDMA pulbrit hoidis Ruslan Šekin oma elukohas Tallinnas X kuni see 12.12.
  2. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse Ruslan Šekinit selles, et seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandas ta ebaseaduslikult 79,54 grammi marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda enda elukohas Tallinnas X, kuni see 12.12.
  3. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani Ruslan Šekin toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. 6 Ruslan Šekini süüdistatakse selles, et seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandas ta tulirelva laskemoona: vähemalt 16 (kuusteist) 9 x 18 mm kaliibriga püstolipadrunit PM ning vähemalt 152 (ükssada viiskümmend kaks) 5,56 mm kaliibriga vintpüssipadrunit GALIL laskemoona, hoidis neid oma elukohas Tallinnas X kuni need 12.12.2006. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani Ruslan Šekin toime

§ 418

lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suures koguses laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise. Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Süüdistatav Anatoli Golts tunnistas ennast süüdi selles, et andis kannatanuna ülekuulamisel valeütlusi talle kuuluva sõiduauto varguse kohta. Tegelikult oli ta ise autoga sõitnud ja avarii teinud. Süüdistatav kinnitas, et talle tehti enne ülekuulamist teatavaks, et ei tohi valetada ning ta andis selle kohta ka allkirja. Valeütluste andmist põhjendas A. Golts avariijärgse šoki ja hirmuga. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja veo episoodi kohta ütlusi andes selgitas A. Golts, et tunneb M. Junkinit umbes 4 aastat ja D. Kivi natuke lühem aega. M. Junkiniga suhtles süüdistatav vene keeles. R. Šekinit süüdistatav enda väitel ei tunne. A. Golts selgitas, et 08.12.

  1. a helistas talle M. Junkin ja palus ennast Tallinnasse viia. Kuna süüdistatava enda auto oli remondis, siis palus ta D. Kivil seda teha. Kuna M. Junkin ja D. Kivi üksteist ei tundnud, siis läks A. Golts Tallinnasse kaasa. M. Junkin olevat seletanud, et tal on auto müügi asjad klaarimata ning ta tahab oma sõbrale konjaki viia ja vabandada oma vigade pärast. Tallinnasse sõideti D. Kivi autoga, kusjuures D. Kivi oli roolis, A. Golts istus juhi kõrval ja M. Junkin tagaistmel. Tallinnasse jõuti 9-10 paiku õhtul. Seejärel tehti peatus ühe suure poe juures. Peatuse ajal käisid süüdistatav ja M. Junkin poes ja ostsid muuhulgas ka pudeli konjakit. Edasi sõideti süüdistatava jaoks tundmatusse kohta Tallinnas, kus M. Junkin lahkus autost võttes konjaki kaasa. M. Junkin oli ära 15 minutit või natuke kauem. A. Golts ja D. Kivi sel ajal autost ei lahkunud. M. Junkin istus uuesti auto tagaistmele. Hiljem palus M. Junkin süüdistatavalt kilekotti, pani kilekoti täis ja palus süüdistataval kilekoti sahtlisse panna. A. Golts sai enda väitel aru, et kilekotis olid tabletid, kui ei oska öelda, mis värvi tabletid olid, sest kilekott ei olnud eriti läbipaistev. Süüdistatava ütluste kohaselt ei küsinud ta, mis tablettidega tegemist oli. Samuti ei võtnud ta ühtegi tabletti endale ega andnud kellelegi teisele. Millisel viisil 2 tabletti auto keskkonsoolile sattusid süüdistatav selgitada ei oska. Siiski tekkisid A. Goltsil kahtlused, et äkki on siin midagi valesti ja ta plaanis toimunust politseid teavitada pärast Tartusse jõudmist. Kohe ei julgenud ta politseisse helistada, kuna kartis tagajärgi. A. Golts kinnitas, et Tallinnasse sõites ei olnud juttu sellest, et minnakse narkootikume toome. Ka tagasiteel ei saanud ta aru, et tegemist on narkootikumidega, sest polnud narkootikume varem näinud. A. Golts seletas, et andis kinnipidamise ajal teistsuguse sisuga ütlusi, kuna oli joobeseisundis. Narkootiline joove tekkis sellest, et M. Junkini tarbis amfetamiini joogi kaudu ning süüdistatav jõi limonaadi ekslikult M. Junkini pudelist. Süüdistatav Martin Junkin tunnistas ennast süüdi selles, et ta omandas Tallinnas Ruslan Šekinilt vähemalt 298 narkootilist ainet suures koguses, peitis selle Dmitri Kivi sõiduautosse ning vedas seda Tartusse kuni see 08.12.
  2. a politsei poolt leiti ja ära võeti. M. Junkin eitas kuriteo toimepanemist grupis, väites A. Golts ja D. Kivi ei olnud tema tegevuse eesmärgist ega iseloomust teadlikud. M. Junkini ütluste kohaselt tunneb ta A. Goltsi 3-4 aastat. Omavahel suheldakse vene keeles. D. Kivi süüdistatav ei tunne. R. Šekinit tunneb süüdistatav lühikest aega. M. Junkin seletas, et 08.12.
  3. a soovis ta minna Tallinnasse eesmärgiga omandada narkootikume, täpsemalt ecstasy’t. Selleks küsis ta R. Šekinilt kas narkootikume on võimalik saada. R. Šekin vastas, et on võimalik. Narkootikumi üleandmine pidi toimuma Tallinnas, Lasnamäel, kunstikooli juures. Süüdistatav palus A. Goltsi, et 7 viimane ta ära viiks ja kui see võimalik ei olnud, siis mõni tuttav seda teeks. M. Junkini väitel ei rääkinud ta A. Goltsile ega D. Kivile, mis eesmärgil Tallinna mindi. Tallinnasse sõideti D. Kivi autoga. D. Kivi oli autojuht, A. Golts istus juhi kõrval ja süüdistatav ise tagaistmel. Tallinnasse jõuti 9-10 paiku. Teel leppis süüdistatav R. Šekiniga kokku millist teed sõita. Enne R. Šekiniga kohtumist tehti mingi poe juures peatus. Süüdistatav ostis poest konjaki R. Šekinile andmiseks. Kohtumisele R. Šekiniga läks süüdistatav üksi. A. Golts ja D. Kivi jäid viimase autosse, mis asus nurga ta nii, et nad ei näinud kuhu M. Junkin läks. Kohtumine toimus R. Šekini autos. Süüdistatav andis R. Šekinile 10 500.- või 11 000.- krooni ja sai vastu tabletid. Süüdistatava väitel küsis ta 300 tabletti, kuid ei tea ta kui palju tablette ta täpselt sai. A. Goltsi ja D. Kivi juurde naastes ütles süüdistatav, et nüüd võib Tartu poole sõitma hakata. Tabletid palus ta A. Goltsil kõrvalistme sahtlisse panna. M. Junkin selgitas, et sel hetkel ei mõelnud ta sellele, et teistel ei ole vaja teada millega tegemist. Süüdistatava väitel ei tarvitanud keegi autosolijaist tablette. Siiski pani ta 2 tabletti keskkonsooli, et neid hiljem tarvitada. Need tabletid ei olnud mõeldud tasuks D. Kivile Tallinnas käimise eest. Keegi autosolijaist ei küsinud M. Junkinilt tablettide kohta. Samuti kinnitas M. Junkin, et ta ei selgitanud D. Kivile, et tegemist oli ecstasy tablettidega. Süüdistav selgitas, et tarbis samal päeval enne Tallinnasse minekut ja võib-olla ka sõidu ajal amfetamiini. Teadlikult ta A. Goltsile narkootilist ainet ei andnud, kuid viimane võis eksida ja võtta süüdistatava Coca-Cola pudeli, kus oli narkootikum sees. KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel, süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks, lubas kohus avaldada süüdistatava ülekuulamise protokollist (tl 125) laused: „ Dmitri küsis, et mis need on, mina vastasin, et ecstasy tabletid. Dmitri küsis kahte endale, minul selle vastu midagi ei olnud ja kuna ta meid sõidutas, siis andsin talle kaks tabletti tasuta.“ Süüdistatav ei osanud vastuolu eeluurimisel antud ütlustega selgitada, märkides üksnes, et võib-olla eksis eeluurimisel ütlusi andes. M. Junkin möönab, et võib olla eeluurimisel ebaõiged ütlusi andnud, kuid mitte teadlikult. M. Junkin seletab asjaolu, et tema puhtsüdamlikus ülestunnistuses ei ole ta tunnistanud, et sai R. Šekinilt narkootikume, sellega, et läks sassi. Süüdistatav Ruslan Šekin tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta M. Junkinit
  4. aasta suvest. A. Goltsi ega D. Kivi süüdistatav ei tunne. Süüdistatav seletas, et M. Junkin tahtis tema käest saada narkootilist ainet – 200 tabletti ja amfetamiini. Kuna amfetamiini ei olnud võimalik saada, siis sai M. Junkin 300 tabletti. Üleandmine toimus samal päeval. M. Junkin pidi selleks õhtupoole Tallinnasse tulema. Süüdistatav ei tea kas M. Junkin pidi tulema üksi või kellegagi koos. M. Junkini poolt soovitud kogus maksis kokku 10 500.krooni. R. Šekin selgitas, et kohtus M. Junkiniga mitte kaugel oma elukohast staadioni juures, jalgpallurite ühiselamu lähedal. M. Junkin tuli kohtumisele üksi ja istus süüdistatava autosse. Kohtumisel M. Junkiniga andis R. Šekin talle üle küsitud tabletid. Tabletid olid pakendatud suurde plastikkotti, mille sees oli vell 2 kotti. Ise ta M. Junkinile antud tablettidest kasu ei saanud. R. Šekini ütluste kohaselt ta üksnes aitas tuttavat – sai temalt tabletid, andis need M. Junkinile ja hiljem andis tablettide eest saadud raha oma tuttavale. Tuttava nimi on Islam. R. Šekin ei teadnud, mida M. Junkin kavatses tablettidega peale hakata. Tema kodust leitud narkootilise aine tablettide kohta selgitas R. Šekin, et sai need varem samalt isikult, kellelt M. Junkinile antud 300 tabletti. Varem saadud tablettidest tarvitas süüdistatav ühe ja ülejäänud olid tema juures kodus. Islami käest on pärit ka süüdistatava juurest leitud marihuaana. Süüdistatav muretses marihuaanat umbes kuu aega enne, kui ta kinni pandi, kuna suitsetab seda mõnikord tubakaga segatult. R. Šekin seletas, et tema elukohast leitud padrunid on pärit ajast enne seda kui ta läks esimest korda missioonile, s.o umbes
  5. aastal. Süüdistatav pidi võistlustele minemiseks harjutama ja sai sellega seoses relva kasutamise õiguse ja 300 padrunit. Tema elukohast leitud padrunid on see osa padrunitest, mis harjutamisel üle jäid. Süüdistatav pidi padrunid hiljem tagastama, kuid see jäi tegemata. 8 Süüdistatav Dmitri Kivi tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta A. Goltsi põgusalt. Enne vaadeldavat juhtumit oli temaga suhelnud 3 korda. Miks A. Goltsil oli vaja Tallinnasse minna, seda süüdistatav ei teadnud, kuid kinnitas kohtus, et soovi sõita põhjendas A.Golts just sellega, et viimasel on vajalik Tallinnasse saada. A. Golts oli öelnud, et ühe inimesega on vaja kokku saada. Teel Tallinnasse sellest juttu ei olnud. D. Kivi seletas, et Tallinnasse mindi tema autoga
  6. detsembril 2006.a. Süüdistatav juhtis autot. Autos oli veel A. Golts ja tolle sõber. Süüdistatav sõbra nime täpselt ei mäleta, kuid eesnimi oli Martin. Sõidu ajal kuulis süüdistatav kuidas A. Goltsi sõber rääkis telefoniga. Telefonivestlusest sai ta aru, et Tallinnasse minnakse narkootikumide järele. Täpsemalt kuulis ta, et kui 200 tabletile lisaks amfetamiini ei ole, siis võtame 300 tabletti. Tallinnasse jõuti 9-10 paiku. Tallinnas juhendas A. Goltsi sõber süüdistatavat kuhu sõita. Esmalt tehti peatus poe juures. Nii A. Golts, kui ka M. Junkin käisid poes. Hiljem käis M. Junkin üksi veel korra ära. Pärast M. Junkini naasmist sõideti Tartu poole. Tallinnast väljasõidu ajal andis M. Junkin A. Goltsile koti. Süüdistatav nägi, et kotis olid tabletid. A. Golts vaatas kotti sisse ja luges tablette võttes neid kotist välja. Süüdistatav küsis ka endale paar tabletti ja sai kotist kaks tabletti. Ta ei ole kindel, kes need kotist välja võttis. Need pandi kahe istme vahele. Tablette soovis ta selleks, et neid proovida. Tartusse tagasi ei jõutud. 14 km enne Tartut pidas politsei süüdistatava juhitud auto kinni. Auto peatamise ajal soovitas keegi autosviibijatest gaasi juurde anda ja edasi sõita, kuid süüdistatav ei tea kes täpselt. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et
  7. detsembril
  8. a omandasid M. Junkini, A. Golts ja D. Kivi Tallinnas R. Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitsid narkootilise aine D. Kivi sõiduautosse Nissan Primera (XXX XXX) ning vedasid seda Tartusse kuni see 08.12.
  9. a politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega panid nad toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ja veo grupi poolt. Süüdistatavate A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi ütlused langevad kokku selles, et 08.12.

  1. a õhtul sõitsid A. Golts, M. Junkin ja D. Kivi viimasele kuuluva sõiduautoga Tartust Tallinnasse. Tallinnas kohtus M. Junkin üksi oma sõbraga. M. Junkini ja R. Šekini ütlustega on tõendatud, et 08.12.
  2. a õhtul A. Junkin ja R. Šekin kohtusid, kusjuures A. Junkin andis R. Šekinile üle 10 500.- krooni ja R. Šekin andis A. Junkinile üle kilekotti pakitud tabletid. Tagasi A. Goltsi ja D. Kivi juurde jõudes oli tal kaasas pakk, mille A. Golts M. Junkini palvel auto uksetaskusse paigutas. Kõik kolm sõitsid sama autoga Tallinnast Tartu suunas, kus nad enne Tartusse jõudmist politsei poolt kinni peeti. Eelnev on täiendavalt tõendatud veel jälitusprotokollidega (tl 79-85). Kohtul ei ole põhjust süüdistatavate ütlustes selles osas kahelda. Seetõttu peab kohus süüdistuses esitatud asjaolusid viidatud ulatuses tõendatuks. A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (tl 2-4; 8-10; 14-16) nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 08.12.
  3. a Tartu Tallinn maanteel ca 5km Tallinna suunal. Läbiotsimisprotokolliga (tl 18-21) on tõendatud, et sõidukist, milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, s.o sõiduautost Nissan Primera (reg nr XXX XXX ), kõrvalistuja ukse taskust leiti kilekott, milles oli 196 heledat värvi tabletti diameetriga u 8mm, läbimõõduga 3,5mm. Samast kohast leiti kokkukeeratud kiletükk, milles oli 100 eelkirjeldatutega sarnast tabletti. Samast sõidukist, juhi ja kõrvalistuja istme vahelt keskkonsoolist leiti 2 eelkirjeldatutega sarnast tabletti. Ekspertiisiaktis nr AN-1602-06/6804 (tl 31-33) esitatud eksperdiarvamusest nähtuvalt sisaldavad 198 tabletti, massiga kokku 47,65 gr, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 44%, seega 20,97 gr 9 (47,65 gr x 44%). 100 tabletti, kogumassiga 24,02 gr sisaldavad MDMA-d 43%, seega 10,33 gr (24,02 gr x 43%). Samuti sisaldavad MDMA-d kaks eraldi leitud tabletti. MDMA on kantud sotsiaalministri
  4. mai
  5. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohus märgib, et läbiotsimisprotokollis (tl 18-21) ja ekspertiisiaktis (tl 31-33) esineb vastuolu tablettide arvu osas. Ekspertiisiaktist nähtub, et tablette oli kokku 298 (196 + 100 + 2), ekspertiisiakti kohaselt oli tablette kokku 300 (198 + 100 + 2). Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole viidatud vastuolu olulise tähtsusega. Ekspertiisi käigus on kindlaks tehtud, milline oli tablettides sisaldunud puhta narkootilise aine – MDMA – kogus. Riigikohtu 28.02.
  6. a otsuses nr 3-1-1-121-06 on väljendatud seisukohta, et narkootilise aine koguse määramisel tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Seetõttu ei ole narkootilise aine tablettide täpne arv asja otsustamisel määrava tähtsusega. Kohus võtab asjalahendamisel aluseks ekspertiisiaktist nähtuva puhta narkootilise aine koguse ja lähtub sellest, et narkootilise aine tablette ei olnud kokku vähem kui
  7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPAS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Selleks, et hinnata kas süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogus on suur või mitte, tuleb esmalt võtta seisukoht, milline MDMA kogus on piisav narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele. Kohus võtab aluseks praktikas kinnitust leidnud seisukoha, mille järgi piisab tavainimesele narkootilise joobe tekitamiseks 35-125 mg MDMA-st, samal ajal kui varem MDMA-d tarvitanud inimesele narkootilise joobe tekitamiseks võib olla vajalik kuni 125-200 mg MDMA manustamine. 28.02.
  8. a otsuses nr 3-1-1-121-06 on Riigikohus selgitanud, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Eelnevast järeldab kohus, et MDMA suure koguse moodustab 1250 mg (125mg x 10) MDMA-d, s.o 1,25 g MDMA-d. Süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine tabletid sisaldasid puhast MDMA-d mitte vähem kui 31,3 gr (20,97 gr + 10,33 gr), seega ületas süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogus oluliselt suure koguse piiri. Sellega on tõendatud, et M. Junkin on oma tegudega täitnud

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Süüdistatavate A. Goltsi ja M. Junkini ütlused vastanduvad D. Kivi ütlustele selles osas, mis puudutab A. Goltsi ja D. Kivi osavõttu kuriteost. A. Goltsi ja M. Junkini ütluste kohaselt pani M. Junkin kuriteo toime iseseisvalt. A. Golts, samuti D. Kivi olid küll samas autos, kuid ei olnud narkootilise aine omandamisest ega veost teadlikud. D. Kivi ütluste järgi sai talle juba teel Tallinnasse teatavaks, et minnakse narkootilist ainet tooma. Kohus ei pea A. Goltsi ja M. Junkini ütlusi selles osas usaldusväärseteks. M. Junkini on sündmuste kirjeldamisel andnud ebajärjekindlaid ütlusi. Eeluurimisel on ta kinnitanud, et vastuseks D. Kivi küsimusele selgitas ta, et tegemist on ecstasy tablettidega. Kohtus on M. Junkin seda eitanud. Samas ei ole süüdistatav arusaadavalt selgitanud vastuolu oma ütlustes. Eeltoodu seab M. Junkini ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Jälitusprotokollis esitatud M. Junkini mobiiltelefoni kõneeristusest (tl 80) nähtub, et 08.12.2006. a õhtul tegi süüdistatav R.Šekinile kokku neli kõnet. Kõneeristuse ja A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi varjatud jälgimise protokolli (tl 83-85) võrdlemisel ilmneb, et kolm nendest kõnedest on tehtud ajal, mil M. Junkin viibis autos koos A. Goltsi ja D. Kiviga. Eelnev kinnitab D. Kivi ütlusi selle kohta, et ta sai aru sellest, et minnakse narkootilise aine järele, kuuldes M. Junkini telefonivestlust. Kuna A. Golts ja D. Kivi olid sellel ajal koos, siis on ümber lükatud A. Goltsi väide nagu ei oleks tema Tallinnasse mineku eesmärki teadnud. 10 Kohus leiab, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused, mille järgi pani M. Junkin kuriteo toime üksi on ennastõigustava iseloomuga. Juhul, kui leiaks tõendamist, et M. Junkin pani kuriteo toime üksi, siis langeks ära teokoosseisu kvalifitseeriv tunnus – teo toimepanemine grupi poolt ning ühes sellega väheneks kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni määr. A. Golts aga vabaneks üldse kriminaalvastutusest. Asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused tuleb kuriteost osavõtu küsimuse lahendamisel jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis seaksid D. Kivi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Oma ütlustega on D. Kivi kinnitanud kuriteost osavõttu. Samas A. Goltsi ja M. Junkini ütlustest tulenevate asjaolude kinnitamine võinuks välistada D. Kivi enda kriminaalvastutuse. Samuti on D. Kivi ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite ning ka sündmuste üldise loogikaga. Seetõttu peab kohus D. Kivi ütlusi usaldusväärseks. D. Kivi on andnud ütlusi selle kohta, et sai juba teel Tallinnasse teada sõidu eesmärgi. Samuti on ta seletanud, et pärast tablettide omandamist andis M. Junkin koti tablettidega A. Goltsile ja viimane luges tabletid üle. Samuti seda, et D. Kivi ise palus endale kaks tabletti proovimiseks ning need ka sai. Kohus loeb sellega tõendatuks, et A. Golts ja D. Kivi on oma tegudega täitnud

§ 184järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu.

Kuna M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi on täitnud objektiivse kuriteokoosseisu koos tegutsedes ühe teoobjekti kaudu, siis on M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi täitsid sellega

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Kohus leiab, et süüdistatavate enda ütluste, samuti R. Šekini ütluste ja jälitusprotokollidega (tl 7985) on tõendatud, et M. Junkin pani kuriteo toime kavatsetult. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et A. Golts ja D. Kivi tegutsesid neile inkrimineeritud teo toimepanemisel otsese tahtlusega, s.t said aru millise tagajärje nende tegevus kaasa toob ja soovisid seda. Kohus on veendunud, et süüdistatavate tahtlusega on hõlmatud ka kuriteo kvalifitseeriv tunnus – tegutsemine grupis. Sellega on tuvastatud, et M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi on täitnud

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.

Kohus ei ole tuvastanud süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ega süüdistatavate süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et on tõendatud, et A. Golts toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt valeütluse andmise.

Kohtuistungil tunnistas A. Golts ennast valeütluste andmises täielikult süüdi. Ta seletas, et tegi talle kuuluva autoga avarii, oli pärast avariid šokis ja hirmul ning seetõttu andis auto varastamise kohta valeütlusi. Täiendavalt selgitas A. Golts, et teda oli eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kohtul ei ole põhjust A. Goltsi ütlustes kahelda ja seetõttu peab kohus A. Goltsi ennast süüstavaid ütlusi usaldusväärseteks. Kohus ei ole tuvastanud A. Goltsi tegevuse õigusvastasust ega A. Goltsi süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et R. Šekin omandas ebaseaduslikult vähemalt 303 (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning millest andis vähemalt 298 MDMA tabletti Tallinnas 08.12.2006. a edasi M. Junkin’ile. 5 narkootilise aine MDMA tabletti ja 1,60 grammi narkootilise aine MDMA pulbrit hoidis R. Šekin oma elukohas Tallinnas X, kuni see 12.12.2006. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse R. Šekinit selles, et ta omandas ebaseaduslikult 79,54 grammi marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda enda elukohas Tallinnas X, kuni see 12.12.2006. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega pani R. Šekin toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. 11 Kohtus ütlusi andes tunnistas R. Šekin ennast täielikult süüdi. R. Šekin seletas, et hankis oma tuttava, M. Junkini, palvel 300 MDMA tabletti ja andis need viimasele ka üle. Samuti kinnitas R. Šekin, et hankis juba varem samalt isikult, kes talle 300 MDMA tabletti andis, MDMA tablette, millest ühe tarvitas ära ja ülejäänud hoidis oma kodus. Lisaks hankis ta nimetatud isikult marihuaanat, mida tarvitas tubakaga segatult suitsetamiseks ja hoidis oma kodus. Läbiotsimise protokolli (tl 158-167) ja ekspertiisiaktiga nr AN-1602-06/6804 (tl 31-33) on tõendatud, et R. Šekini elukohast leiti 77,9 gr marihuaanat, 1,64 gr marihuaanat, kolm oranži tabletti massiga 1 gr, mis sisaldasid MDMA-d, üks helesinine tablett massiga 0,27 gr, mis sisaldas MDMAd, helesinine pulber massiga 1,6 gr, mis sisaldas MDMA-d, roosa pulber massiga 0,22 gr, mis sisaldas amfetamiini, üks valge tablett massiga 0,24 gr, mis sisaldas MDMA-d ja minigrip kilekott kokaiini jälgedega. MDMA, amfetamiin ja kanep ning selle derivaadid on kantud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. Kohus ei korda varasemat arutluskäiku ja loeb punktis 9. toodule tuginedes R. Šekini poolt M. Junkinile üleantud narkootilise aine koguse narkootilise aine suureks koguseks NPAS § 31 lg 3 tähenduses. M. Junkinile narkootilise aine suure koguse hankimise ja üleandmisega on R. Šekin täitnud

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

R. Šekin ütlustega, samuti läbiotsimise protokolliga (tl 158 - 167) on tõendatud, et R. Šekin oli ka enne M. Junkinile narkootilise aine suure koguse üleandmist toime pannud

184 lg 1 kuriteo s.o narkootilise aine suure koguse omandamise ja valdamise. R. Šekini elukoha läbiotsimisel leitud erinevate narkootiliste ainete kogum on süüdistatava ütluste kohaselt omandatud varem eesmärgiga neid ise tarvitada. Kohtul ei ole põhjust R.Šekini ütlustes kahelda. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et R. Šekin on oma tegudega täitnud

§ 184

lg 2 p 2 kvalifitseeriva tingimuse –

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo eelneva toimepanemise. Seega tuleb R. Šekini teod kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kohtu arvates pani R. Šekin talle süüks pandud teod toime vähemalt otsese tahtlusega, s.t R. Šekin mõistis oma tegude tähendust ja võimalikku tagajärge ning soovis tagajärje saabumist. Tegutsemist otsese tahtlusega on R. Šekin oma ütlustes ise kinnitanud, seletades, et omandas marihuaana ja tema elukohast leitud muud narkootilised ained nende tarbimise ja 300 MDMA tabletti nende edasiandmise eesmärgil. Sellega on R. Šekin täitnud

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.

Kohus ei ole tuvastanud R. Šekini teo õigusvastasust ega R. Šekini süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et R. Šenkin omandas tulirelva laskemoona: vähemalt 16 (kuusteist) 9 x 18 mm kaliibriga püstolipadrunit PM ning vähemalt 152 (ükssada viiskümmend kaks) 5,56 mm kaliibriga vintpüssipadrunit GALIL laskemoona, hoidis neid oma elukohas Tallinnas X kuni need 12.12.2006. a tema elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Relvaseaduse § 46 lg 4 kohaselt võib isik hoida kodus laskemoona järgmistes kogustes: kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit ja kuni 100 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta. Ruslan Šekini kodus läbiotsimisel äravõetud laskemoona kogus ületas lubatud koguseid ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Ruslan Šekin oli omandanud ja hoidis kodus suurt kogust laskemoona.. Seega pani Ruslan Šekin toime

§ 418

lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suures koguses laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise. Kohtus ütlusi andes tunnistas R. Šekin ennast täielikult süüdi. R. Šekin seletas, et sai laskemoona seoses vajadusega treenida võistlusteks. Süüdistatava elukohast leitud laskemoon oli osa talle treenimiseks väljastatud laskemoonast, mille ta oli unustanud tagastada. R. Šekin võttis omaks, et hoidis laskemoona oma elukohas. Kohtul pole põhjust kahelda R. Šekini ennast süüstavates ütlustes. 12 Süüdistuses esitatud asjaolusid tõendab ka läbiotsimise protokoll (tl 158-167) ja ekspertiisiakt nr TB313-06/6800 (tl 48-49), millest nähtub, et süüdistatava elukohast võeti muuhulgas ära 152 vintpüssipadrunit Galil ja 16 püstolipadrunit PM. Nimetatud padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja olid laskekõlblikud (tulirelva padrunite vaatlusprotokoll (kd I, lk 76-78)ja ekspertiisiakt nr TB-313-06/6800 (kd I, lk 48-49). Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alusel peab kohus põhjendatuks arvestada R.

Šekin’i puhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mis avaldus mõlema talle süüks arvatud episoodi puhul. Samuti peab kohus põhjendatuks arvestada D.Kivi puhtsüdamlikke ütlusi kui süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, millist asjaolu on põhjendatud vaadelda

§ 57lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna.

Teiste süüdistatavate puhul kohtu arvates karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod. Anatoli Golts on varel kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Marin Junkinit ja Dmitri Kivi on põhjust olnud varem kriminaalkorras karistada 2-l korral. Ruslan Šekin on kriminaalkorras varem karistamata.

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus karistusena mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 418

lg3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni veeaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus seisukohal, et tulenevalt eelpool kajastatud sanktsioonidest ja ka tulenevalt isikute süü astmest, tuleb süüdimõistetuid kõiki karistada vangistusega. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest peab kohus põhjendatuks Anatoli Goltsile ja Martin Junkinile mõista karistuseks reaalse vangistuse määras, mis ületab küll sanktsiooni alammäära, kuid jääb oluliselt allapoole keskmist määra, mõistes karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Dmitri Kivile peab kohus võimalikuks mõista vangistuse alammääras ja Ruslan Šekinile 8 kuud üle alammäära. Ruslan Šekini karistamisel tuleb kohu meelest kindlasti arvesse võtta peale tema puhtsüdamliku kahetsuse ka tema isikut iseloomustavad asjaolud. Ruslan Šekin on Eesti Vabariigi kaitseväes teenistuse ajal käitunud eeskujulikult ja pälvinud korduvaid kiitusi, samuti on ta osalenud välismissioonidel. Nimetatud asjaolud iseloomustavad teda kui tahtekindlat isikut, kelle puhul on oluline karistuse mõistmisel kaaluda

§ 74

sätestatu kohaldamist kui võimalust mõjutada süüdlast sel teel edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Anatoli Golts ja Martin Junkin on peale varasemate karistuste ärakandmist või osalist ärakandmist jätkanud süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist, seega ei ole varasemad karistused neid muutnud ja kohus on seisukohal, et neile tuleb mõista reaalselt kandmisele kuuluv vangistus. Dmitri Kivi on küll jätkanud uute kutritegude toimepanemist, kuid arvestades tema rolli käesoleva kuriteo toimepanemisel, peab kohus võimalikuks ka tema puhul kohaldada

§ 74sätteid ja ta karistusest tingimisi vabastada allutamisega käitumiskontrollile.

13 Anatoli Goltsile tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis kohaldades

§ 65

lg 2 sätet ja suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007.a.kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (üks) kuu 19 (üheksateist) päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Anatoli Goltsile 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 19. oktoobrist 2007. a Martin Junkinile tuleb samuti mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis kohaldades

§ 65

lg 2 sätet ja suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003.a.kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa , so 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Martin Junkinile 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o.

  1. oktoobrist
  2. a Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Anatoli Goltsilt, Martin Junkinilt, Dmitri Kivilt ja Ruslan Šekinilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 9 000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Samuti peab kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.