4-08-3520\9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juulil
2. a Tartu Väärteoasja number 4-08-3520 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Istungisekretär Kristi Suvi Väärteoasi Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva avaldus Rauno Kriisale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga Menetlusalune isik Rauno Kriisa, isikukood: 37811252755, elukoht: X X-X, X, viibib Tartu vanglas karistuse kandmisel Taotluse esitaja Kohtutäitur Jane Rumjantseva Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 211, kohus määras: jätta rahuldamata Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva avaldus Rauno Kriisale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Määratud kaitsja tasu 330.40 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi, määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse tegemisest. Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 17.10.
3. a otsusega karistati Rauno Kriisat liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6 000 krooni. Väärteoasjas Rauno Kriisa kohta tehtud otsuse alusel on alustatud täitemenetlust 15.12.
4. a. 18.12.
5. a on võlgnikule saadetud esmane täitekutse, mis tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel, uus täitmisteade saadeti 25.01.2007, mis tuli tagasi märkega „viibib kinnipidamiskohas“. Täitmisteate sai Rauno Kriisa kätte Ämari Vanglas. Käeoleval ajal viibib Rauno Kriisa karistuse kandmisel Tartu Vanglas. Täitemenetluse käigus on täitur teinud kindlaks, et Rauno Kriisal puudub registrisse kantav vara ning rahalised vahendid krediidiasutustes. 10.04.
6. a saabus Tartu Maakohtule täituri avaldus Rauno Kriisale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Menetlusosaliste seisukohad Rauno Kriisa selgitas kohtuistungil, et ta ei ole trahvi tasumisest kõrvale hoidunud, kuna ta on viibinud kinnipidamiskohas. Tal ei ole olnud tööd ega rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks. Trahvi asuks ta tasuma pärast seda kui vabaneb ja tööle asub. Kaitsja leidis, et kohtutäituri avaldus ei ole põhjendatud ja trahv tuleb arestiga asendamata jätta. R. Kriisa tasub trahvi pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb kohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 kohaselt lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja otsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rauno Kriisa kohta väärteoasjas tehtud karistamisotsus jõustus
7. novembril
8. a, aegumistähtaeg möödus
9. mail
10. a. Pikema aja jooksul oleks otsust võimalik täita ainult juhul, kui otsuse täitmise aegumine on KarS §-s 82 lg-s 2 toodud asjaoludel peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. R. Kriisa on viibinud kinnipidamiskohas Tartu Maakohtu 07.12.
11. a otsuse alusel alates 05.09.
12. a. Ta vabastati karistuse kandmiselt ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 07.08.
13. a määruse alusel. Karistuse kandmata osa pöörati uuesti täitmisele 26.10.
14. a kohtumäärusega. Seega on Rauno Kriisa viibinud vabaduses ajal mil tal oli võimalik tasuda väärteoasjas määratud rahatrahvi, vaid paar kuud. Kohus on seisukohal, et R. Kriisa ei ole tahtlikult trahvi tasumisest kõrvale hoidunud, mistõttu otsuse täitmise aegumine ei ole peatunud. R. Kriisal puudusid rahalised vahendid trahvi tasumiseks, vanglas ei ole võimalik kõiki kinnipeetavaid tööga kindlustada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna R. Kriisa väärteoasja täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82 lg 1 p-le 3, tuleb kohtutäituri avaldus R. Kriisale väärteoasjas määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskuludeks käesolevas asjas on määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja esitas taotluse 997.
15. krooni väljamaksmiseks. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas tehtud kohtulahendi ja kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahedamisel tuleb kohaldada justiitsministri
16. jaanuari
17. a määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 9 lg-t 3, mille kohaselt on kaitsja tasumääraks kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamisel 280 krooni. Kohtunik leiab, et Korra § 11 käsitleb tasumäärasid ainult väärteoasja sisulisel menetlemisel. Viimati viidatud sätte kohaldamine väärteoasjades lahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamisel osalenud kaitsja tasustamisel tekitaks olukorra, kus samaväärse töö eest saadav tasu oleks oluliselt suurem kui kriminaalmenetluses kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamisel. Seega on antud asjas määratud kaitsja tasu suuruseks koos käibemaksuga 330.40 krooni, mis arvestades R. Kriisa varalist olukorda tuleb jätta riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik