4-08-3737\4

(5)menetleja on taotlenud trahvide asendamist arestiga ja Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvide asendamise. Võlgnikul puudub vara, millele saaks sissenõude pöörata. Võlgnik töötab, kuid teenib miinimumtasu, millest ettevõttel pole olnud õigust kinnipidamisi teha. Registritesse kantud vara puudub. Konto Hansapangas on arestitud, kuid laekumisi ei ole. Rahatrahvi asendamiseks arestiga on esitatud järgmised kohtuvälise menetleja otsused: 1) 13.10.2005 otsus 2602,05,013449 trahv 170 trahviühikut summas 10200 krooni 2) 23.10.2005 otsus 2490,05,002023 trahv 15 trahviühikut summas 900 krooni Kokku on määratud trahve 185 trahviühiku ulatuses summas 11100 krooni, mis on tasumata. Kohtuistungil 02.juunil andis I.Piudunen seletuse, et vara tal pole. On hakanud saama suuremat töötasu kui varem, seetõttu saaks maksma hakata 2000 krooni kuus. Täiturile on raha maha läinud arvelt küll, täitur keeldus maksegraafikut tegemast. Kaitsja taotles asja arutamise edasilükkamist, andes Piudunenile võimaluse esitada kohtutäituri tõendeid selle kohta, mille katteks on temalt kinni peetud raha arvestatud. Võib olla ka muid kohustusi peale käesolevate trahvide. Kohus määras tähtaja tõendite esitamiseks maksete tõendamiseks ja lükkas asja arutamise edasi. I.Piudunen esitas kontoväljavõtte, millest nähtub, et perioodil 01.01.2007 kuni 25.06.2008 on temalt tehtud kinnipidamisi kohtutäitur Kolsari poolt ja kohtutäitur Kalmeti poolt, näidatud täiteasjade numbrid ja kohtuotsuste numbrid. Nähtub, et I.Piudunenilt on kohtutäitur I.Kalmeti poolt peetud kinni 01.01.2008-25.06.2008 kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste alusel kokku 841.85 krooni. Aastal 2007 kinnipidamisi ei ole. Kohus päris kohtutäitur I.Kalmetilt järele laekumiste kohta ja kohtutäitur kinnitab, et kohtule asenduseks saadetud toimikutele Piudunenilt laekumisi ei ole. Kohtuistungil 14.juulil I.Piudunen kinnitas, et tal ei ole midagi täiendavalt esitada. Ka peale eelmist kohtuistungit ei ole ta tasunud. Piudunen sooviks aresti kandma minna sügisest, või kui siis ei saa, siis ülejärgmisest nädalast. Kaitsja nõustub, et kuna laekumisi käsitletavates täiteasjades ei ole, siis tuleb trahvid asendada arestiga. Kohtutäitur I.Kalmet on esitanud 7.04.2008 e-kirja, milles tööandja Interno Betoon OÜ kinnitab, et I.Piuduneni töötasust pole olnud võimalik kinnipidamisi teha, kuna on teeninud abitöödega miinimumtasu. Töösuhe temaga lõpetatakse, kuna pole eelmisest nädalast tööle ilmunud. Kohtu seisukohad Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg. 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg.1 sätestab: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi 2

(5)täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Käesoleval juhtumil ei ole süüdlane asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsuseid, ehkki täitmisteated on talle kätte toimetatud kas posti teel või väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Süüdlasel puudub raha trahvide tasumiseks, puudub ka vara. Ehkki I.Piudunenil on tema enda sõnul sissetulek olemas, ei ole see seni olnud selline, mis võimaldanuks sundkorras trahve kinni pidada. Ehkki 02.juunil kohtuistungil I.Piudunen kinnitas, et ta saab nüüd suuremat töötasu ja saab 2000 krooni kuus tasuda, siis 14.juuliks pole midagi tasutud. Seega puudub I.Piudunenil ka tahe trahve tasuda. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistused tuleb asendada ulatuses, millises need ei ole aegunud. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg.5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg.1 p.3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg. 1 p.3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Aresti määramine ehk vabaduse võtmine on teostatav vaid riikliku sunniga, kohtulahendiga. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. 3

(5)Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda I.Piudunen*i suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtutäituri poolt asenduskaristuse määramiseks esitatud otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 1)13.10.2005 otsus 2602,05,013449 trahv 170 trahviühikut summas 10200 krooni, täitmine aegus hiljemalt oktoobris 2007.a. 2)23.10.2005 otsus 2490,05,002023 trahv 15 trahviühikut summas 900 krooni, täitmine aegus hiljemalt oktoobris 2007.a. Täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes loetletud otsuste alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 202 lg.1, KarS § 82 alusel ja lõpetatud täitemenetlustes rahatrahve ei asendata. Süüteomenetluses kohaldab kohus seadust ise sõltumata vastava taotluse esitamisest menetlusosalise poolt. Täitemenenetluse seadustiku § § 202 lg.2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kuna kohtuvälise menetleja mõlema otsuse täitmine on aegunud, ei ole selles väärteoasjas karistuse asendamisele kuuluvaid otsuseid. Kohtunik Ü.Raag 4

(5)5