Väärteoasi nr 4-08-3817 Koopia KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06. augustil 2008 a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-3817 Väärteoa
§ 201lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvide asendamise.
Võlgnikul puudub vara, millele saaks sissenõude pöörata. Registritesse kantud vara ning kontod Eesti pankades puuduvad. 1
(4)Rahatrahvi asendamiseks arestiga on esitatud järgmised kohtuvälise menetleja otsused: 1) 18.04.2006 otsus 2602,06,004024 trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni 2) 09.05.2006 otsus 2230,06,001000 trahv 200 trahviühikut summas 12000 krooni Kokku on määratud trahve 285 trahviühiku ulatuses summas 17100 krooni, mis on tasumata. 11.07.2008.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Avalduses toodud Enno Tamlaki elukohta (Kassinurme küla Jõgeva vald) saadetud kutse tagastati postiasutusest märkusega „ei ela antud aadressil“, menetlusaluse isiku registrijärgsesse elukohta (Kaarna 21-2 Tallinn) saadetud kutse tagastati märkusega „hoiutähtaja möödumisel“. Samuti ei õnnestunud kutset kätte toimetada politsei abil. Kohtu seisukoht Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg. 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
§ 201
lg 1 sätestab: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Käesoleval juhtumil ei ole süüdlane asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsuseid, ehkki täitmisteated on talle kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Süüdlasel puudub vara, samuti puuduvad tal Eesti pankades arvelduskontod. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistused tuleb asendada ulatuses, millises need ei ole aegunud.
§ 202sätestab:
(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 2
(4)Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Aresti määramine ehk vabaduse võtmine on teostatav vaid riikliku sunniga, kohtulahendiga. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Enno Tamlaki suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtutäituri poolt asenduskaristuse määramiseks esitatud otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 1) 18.04.2006 otsus 2602,06,004024 trahv 85 trahviühikut summas 5100 krooni, täitmine aegus hiljemalt oktoobris 2007.a; 2) 09.05.2006 otsus 2230,06,001000 trahv 200 trahviühikut summas 12000 krooni, täitmine aegus hiljemalt novembris 2007.a. Täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes loetletud otsuste alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 202 lg 1, KarS § 82 alusel ja lõpetatud täitemenetlustes rahatrahve ei asendata. Süüteomenetluses kohaldab kohus seadust ise sõltumata vastava taotluse esitamisest menetlusosalise poolt.
§ § 202 lg 2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse täitmine on aegunud, ei ole selles väärteoasjas karistuse asendamisele kuuluvaid otsuseid. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 3
(4)4
(4)