4-08-3150\4

Väärteoasi nr 4-08-3150 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2008.a. Jõgeva, Pargi 1 Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata Väärteoasja number Väärteoasi 4-08-3150 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Tarmo Kallaste (isikukood 36704185222, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Künter Pedosk Tarmo Kallaste kaebus Lõuna PP 13.03.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2602, 08, 003110 RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Künter Pedosk*i otsus 13.03.2008 Tarmo Kallaste väärteoasjas nr . 2602,08,003110 osaliselt, s.o. lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks- mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega Liiklusseaduse § 7422 lg.5 alusel karistada Tarmo Kallastet lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tarmo Kallaste kaebus rahuldada osaliselt. Rahatrahv tuleb tasuda
2. augustiks 2008 väärteootsuses näidatud arvele.. Edasikaebamise kord Kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav
3. juulil 2008.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 30 päeva möödudes alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ei ole kassatsiooni esitatud. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist 1 tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel Ülar Rätsep on 19.02.2008.a.. koostanud väärteoprotokolli nr 260208003110 (tl.9), mille kohaselt Tarmo Kallaste juhtis 19.02.2008.a.. mootorsõidukit MB C200 kompressor, reg. märgiga 803 AYN kiirusega 135 kmTh+/-
4. Lubatud suurim kiirus teelõigul 90 km/h, millega ületas max lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p.2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Asjas tehtud väärteootsusega (tl.13) 13.03.2008 on Tarmo Kallaste karistatud sellise väärteo eest rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 7200 krooni, mille tasumise tähtaeg on 04.04.2008a ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 7422 lg.5 alusel on võetud ära juhtimisõigus 2 kuuks. Määratud karistuse põhjendusena on väärteootsuses kirjas: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamsie näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud sarnase väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Karistus on määratud ülaltoodut arvestades ja lähtudes KarS § 56 lg.1.. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Esitatud kaebuses tunnistab Tarmo Kallaste oma rikkumist ja süüd, kahetseb juhtunut. Ta on oma teo tagajärgedest aru saanud, tehtud teost õppust võtnud ning tulevikus seda viga enam ei tee. Varem ei ole teda karistatud kriminaal- ega tsiviilasjus, ei oma kehtivat karistust väärteo toimepanemise eest.. T.Kallaste kaebuses märgib, et ta omab ametlikku töökohta ja tööülesannete täitmiseks on talle hädavajalik juhtimisõiguse olemasolu, mis väärteootsuse järgi kuulub 2 kuuks peatamisele. Ta elab elukaaslase, kahe alaealise lapse ja haige emaga, kogu pere on Kallastest majanduslikult sõltuv. Suur rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõütmine 2 kuuks tähendab tema jaoks suure tõenäosusega majanduslikult raskesse olukorda sattumist, mida Kallaste ei soovi. Neil põhjustel palub ta tühistada väärteoasjas tehtud otsus ja teha asjas uus otsus, millega vähendada rahatrahvi summat ja tühistada lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuistungis kaebuse esitaja osa võtta ei soovi. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse (tl.15). Kohtuvälise menetleja esindaja- Lõuna PP Korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklustalituse komissar Künter Pedosk on kohtule vastanud, et ei nõustu Tarmo Kallaste poolt esitatud kaebusega. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit kiirusega 135+/- 4 km/h, ehkki lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. 2 Sellega ületas ta kiirust mitte vähem kui 41km/h. Menetlusalune isik on ka varasemalt toime pannud samalaadse rikkumise- 15.05.2005 LS § 7422 lg.2 järgi ja määratud karistus rahatrahv 720 krooni. See on kehtiv karistus, kuid ei ole isikut pannud hoiduma liiklussüütegude toimepanemisest, mistõttu on vajalik juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et asi oleks mõistlik lahendada kirjalikus menetluses( VTMS § 120 lg 1) ja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Tarmo Kallaste kaebuses sisalduvate taotluste selgitamiseks määras kohus kohtuistungi. Seejärel T.Kallaste täpsustas kaebust ja avaldas veelkord soovi lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg.1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt ja kaebus rahuldada osaliselt. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta 19.02.2008.a juhtis autot MB C200 kompressor kiirusega 135 +/- 4 km/tunnis. Kiirus on mõõdetud seadmega Stalker II MDR 19.
5. kella 15 ajal Tartu- Jõgeva- Aravete manatee 61.kilomeetril. Selle kohta koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.10). T.Kallaste tunnistab end süüdi lubatud sõidukiiruse ületamises ja kirjutas seletuseks, et “olles töömõtteis, ei märganud, et auto kiirus oli muutunud nii suureks” (omakäeliselt protokollil tl.9). Väärteoasjas tehtud otsusest(tl.13) nähtub, et karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristusena rakendati juhtimisõiguse äravõtmist. Karistatuse õiendist(tl.12) nähtub, et varasemalt on isik väärteo korras karistatud, omades neli kehtivat karistust: 1)15.05.2005 LS § 7422 lg.2 järgi karistatud rahatrahviga 720 krooni, mis on tasutud 27.06.2005; 2)02.03.2006 LS § 7435 lg.1 järgi rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 30.02.3006; 3)02.03.2007 LKindlS § 661 lg.2 järgi rahatrahviga 420 krooni, mis on tasutud 20.03.2007 ja 4) 09.07.2007 LS § 7435 lg.1 järgi rahatrahviga 600 krooni, mis on tasutud 30.07.
6. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ja Tarmo Kallaste on väärteoprotokollis märgitud väärteo toime pannud. Kohtuväline menetleja on menetlenud asja VTMS § 58-74 nõuete kohaselt ja kvalifitseerinud toimepandud rikkumised õigesti: lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis LS § 7422 lg.3 järgi. Liikluseeskirja § 124 p.2, mille nõudeid T.Kallaste rikkus, sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeerit tunnis. 3 Nende kirjeldatud asjaolude kohta ei ole kaebust esitatud ja nende üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kaebus on esitatud ja vaidlus toimub selle üle, kas isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p.7). T.Kallaste käitumises esinenud ühtegi süüd välistavat asjaolu KarS §§-de 34-43 järgi. T.Kallaste on süüvõimeline. Karistus on määratud Liiklusseaduse § 7422 lg.3 ja § 7 422 lg.5 alusel. LS § 74 22 lg.3 sätestab: Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse § 7422 lg.5 näeb ette võimaluse lisakaristuse rakendamiseks – juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtuväline menetleja on otsuses põhistanud lisakaristuse rakendamist – kuna liikluses hukkub igal aastal sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud sõidukiiruse oluline ületamine riigi poolt rangelt karistatav õigusrikkumine. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust (otsuses tl.13). Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja põhjendustest nähtub, et kohtuväline menetleja on arvestanud, et lubatud sõidukiiruse oluline ületamine on riigi poolt rangelt karistatav õigusrikkumine, varasem karistus ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma, liikluses hukkunute ja vigastatute arv on suur ja riik peab andma selge signaali sellest, et … tegemist on riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega… Kohtu hinnangul need on põhjendused, mis liigituvad KarS § 56 lg.1 karistamisel arvestatava eesmärgi- õiguskorra kaitsmise huvide alla. S.t. eesmärk, mis on suunatud ühiskonnale, s.o. üldpreventiivne eesmärk. Samas on karistamise põhialus- isiku süü, s.t. tema suhtumine toimepandud teosse ja võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Asjaoludest nähtub, et T.Kallaste on mõistnud oma teo hukka- ta on tunnistanud oma rikkumist, andnud asjakohase selgituse. Isik lubab, et selliseid rikkumisi enam tal ette ei tule. Seega on menetlusalune isik saanud aru oma teo keelatusest, võimalikest tagajärgedest, mis annab alust arvata, et isiku mõjutamiseks hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest piisab minimaalse sanktsiooni rakendamisest. LS § 74-22 lg.3 näeb ette rahatrahvilise karistuse- rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja on valinud trahvi 120 trahviühikut. Kohus hindab seda valitud karistusliiki põhjendatuks: isikule, kes mõistab oma teo keelatust ja kahetseb toimepandut ei ole õigustatud valida raskeimat karistusliiki- aresti. Trahvimäära suuruse üle otsustades võtab kohus arvesse, et T.Kallaste on varem karistatud samaliigilise rikkumise eest trahviga 720 krooni, s.o. 20 trahviühikut, kusjuures 4 sanktsiooni (§ 7422 lg.2) ülemmäär on 50 trahviühikut. Ka teiste varasemate liiklusrikkumiste eest on karistus ulatunud maksimaalselt 10 trahviühikuni. Sellised karistusmäärad ei ole olnud piisavalt mõjusad- liiklusnõuete rikkumised T.Kallaste poolt on jätkunud. Seetõttu on õigustatud kohtuvälise menetleja otsus määrata trahv enam kui pooles sanktsiooni ülemmääras – 120 trahviühikut. Seejuures peab kohus oluliseks tähele panna, et LS § 7422 on üles ehitatud selliselt, et iga järgnev lõige hõlmab samalaadse rikkumise intensiivsemat juhtumit koos rangema sanktsiooniga. Järelikult on seadusandja sellise järjestusega pidanud silmas vajadust, et intensiivsema rikkumise eest tuleb mõista karmim karistus kui see on võimalik vähemintensiivse rikkumise eest. Seetõttu on trahvi määramine suuremas määras kui lg.2 sätestab (50 trahviühikut) ja üle sanktsiooni keskmise määra õigustatud. Lisakaristuse võib menetleja määrata, aga ka määramata jätta. Lisakaristuse määramise alused on samad, mis põhikaristuselgi. Lisakaristus määratakse, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, s.t. kas eri- või üldperventiivsetel kaalutlustel. Eelpool nägime, et T.Kallaste karistus on mõistetud eeskätt üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk signaalina ühiskonnale. Mootorsõiduki juhtimise õigus on eriõigus, mis omistatakse teatud tingimuste täidetuse korral. Mootorsõiduki juhtimise õigus võidakse karistusena ära võtta siis kui seda nõuavad eripreventiivsed või üldpreventiivsed eesmärgid. Eripreventiivne eesmärk- see on vajadus mõjutada just seda konkreetset isikut selliseid tegusid mitte enam toime panema. Üldpreventiivne eesmärk – see saab olla õiguskorra kaitsmise huvide arvestamine, s.h. teistele isikutele (avalikkusele ) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Kohus on siin seisukohal, et karistuse ja selle määra valikul omab enamat kaalu vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.t. eripreventiivne eesmärk. Sellele sekundeerib (s.t. omab teisest tähendust) üldpreventiivne eesmärk ehk õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas on lisakaristuse määramine põhikaristuse kõrval õigustatud, eriti arvestades, et selleliigiline rikkumine ei olnud esmakordne. Olulisem veel on aga asjaolu, et T.Kallaste on alates aastast 2005 igal aastal, s.h. aastal 2007 kahel korral, toime pannud ja karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Sealjuures on kõik rikkumised sooritatud enne eelmise rikkumise kustumist, s.t. enne kui eelmise karistuse täitmisest on möödunud üks aasta ( alus: Karistusregistri seadus § 25 lg.1 p.1). Selline isik on süstemaatiline liikluseeskirjade rikkuja. Osalemine liikluses mootorsõiduki juhina ja vajadus täita Liikluseeskirja nõudeid on seotud eriõigusega- mootorsõiduki juhtimise õigusega. T.Kallaste puhul on vajalik eripreventiivse eesmärgi taotlemine, s.t. eesmärgiks peab olema, et mootorsõiduki juhtimisele asumisel ja juhtimise ajal koondaks ta oma tähelepanu juhitavale sõidukile, oma tegevusele ja liikluskorraldusvahenditele, et tema poolt aasta- aastalt aset leidnud rikkumised lõpeksid. Sellise eesmärgi saavutamiseks on kohane rakendada lisakaristusena eriõiguse äravõtmist, kuid seda miinimummääras, ehk üheks kuuks. T.Kallaste poolt kaebuses karistuse kergendamiseks esitatud asjaolud- vajadus tööl käia ja peret ülal pidada - olid talle teada ka rikkumise toimepanemisel. Ehkki tegemist on tähtsate isiklike asjaoludega, ei saa kohus nendega arvestada sedavõrd, et vähendada nii rahatrahvi määra kui tühistada juhtimisõiguse äravõtmine. 5 Väärteomenetlusõiguses ei ole võimalik rakendada kokkuleppemenetlust ja leppida rikkujaga kokku temale sobiv karistus ( nagu soovib T.Kallaste). Süüteomenetluses kohaldatav karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguste kitsendusi, karistust ei saa kohandada rikkujale mugavaks ja temale sobilikuks lahenduseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et karistus – rahatrahv- on määratud põhjendatult ja õigesti. Arvestades menetlusaluse isiku hukkamõistvat suhtumist oma teosse ja sellele rajanevat usku, et ka minimaalse lisakaristusega on võimalik edaspidiseid rikkumisi ära hoida, vähendab kohus lisakaristuse määra. Seetõttu kohus VTMS § 132 p.2 alusel tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o. lisakaristuse määra osas ja teeb selles osas uue otsuse, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . Kohtunik: 6