veebruari 2008 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Vladimir Tšaštšin ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Prokurör Külli Saks Süüdistatav Vladimir Tšaštšin elukoht: XXX XXX-XX , isikukood: 38006153734, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 5, tühistada Tartu Maakohtu 6. veebruari 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-14599 osaliselt, so - Vladimir Tšaštšinilt KarS § 83 lg 1 ja
lg 1 alusel sõiduautode BMW 5301 registrinumbriga XXX ja BMW 3201 registrinumbriga XXX konfiskeerimise ja nimetatud sõiduautode arestimise osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24.aprillist
järgi ja karistas teda 6-kuulise vangistusega; -
järgi ja karistas teda 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega; -
S § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti Vladimir Tšaštšinile 3 aastat vangistust. Kohus kohaldas KarS § 74 lg 1 sätteid ja jättis mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 11 päeva vangistust. 2 aasta 5 kuu ja 19 päeva pikkust vangistust mitte pöörata tingimisi täitmisele, kui Vladimir Tšaštšin ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.07.200210.02.2003, s.o 6 kuud ja 11 päeva ning loeti Vladimir Tšaštšini poolt koheselt ärakandmisele kuuluv vangistuse osa 6 kuud ja 11 päeva kantuks. KarS § 83 lg 1 ja
Tšaštšini poolt kuriteo toimepanemisena saadud vara, s.o V. Tšaštšini Eesti Ühispangas arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXX olev rahasumma X krooni ning temale kuuluvad sõiduautod BMW 5301 registrinumbriga XXX ja BMW 3201 registrinumbriga XXX . Maakohus arutas V. Tšaštšinile
S § 213) järgi esitatud süüdistust selles, et tema koos eeluurimisel kindlaks tegemata Mihhaili-nimelise isikuga sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi sekkumise teel selliselt, et asudes Tartus, Tallinnas ja Narvas, ajavahemikul 01.11.2001 kuni 24.11.2001 võõra vara saamise eesmärgil lasi S.J. ja eeluurimisega kindlaks tegemata isikul vormistada Eesti Ühispanga Tartu ja Narva kontorites arveldusarvete ja internetipanga U-Neti kasutamiseks R.M. , V.A. , A.L. , M.E. ja V.K. nimele arveldusarved, deebetkaardid, U-Neti liitumislepingud ning U-Neti paroolidekaardid, samuti Hansapangas R.Z. nimele arveldusarve ja pangakaardid. Saades oma valdusse R.M. , V.A. , A.L. , M.E. , ja V.K. nimele väljastatud Eesti Ühispanga arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid, U-Neti paroolide kaardid, 2 kasutajatunnused ja salasõnad, vormistas V. Tšaštšin kontoomanike nimel U-Netis U-Kaardid ehk virtuaalsed pangakaardid. Ajavahemikul 16.11.-24.11.2001 võõra vara saamise eesmärgil edastas V. Tšaštšin elektrooniliselt kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu R.M. , V.A. , A.L. , M.E. ja V.K. U-kaartide andmed Mihhaili-nimelisele isikule, kes, asudes kindlaks tegemata kohas, • Ajavahemikul 17.11.2001-20.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Criterion Music seotud kaardimaksesüsteemi andmed A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Criterion Music teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 20.11.2001 alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Criterion Music tehingute eest 6-l korral kogusummas 78 572.84 krooni; • Ajavahemikul 16.11.2001-20.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Martys Trading Company seotud kaardimaksesüsteemi andmed A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud Ukaardi nr XXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Martys Trading Company teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 20.11.2001 alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Martys Trading Company tehingute eest 7-l korral kogusummas 84 838.58 krooni; • Ajavahemikul 16.11.2001-26.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Sezco Products Llc seotud kaardimaksesüsteemi andmed R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud U-kaartide nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX kohta ja nende kaartidega USA internetikaupluses Sezco Products Llc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 20.11.2001 kuni 26.11.2001 alusetult R.M. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Sezco Products Llc tehingute eest 37-l korral kokku 393 656.79 krooni; • Ajavahemikul 22.11.2001-26.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Scrypton Systems Inc seotud kaardimaksesüsteemi andmed V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Scrypton Systems Inc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 26.11.2001 alusetult V.A. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Scrypton Systems Inc tehingute eest 10-l korral kokku 95 273.40 krooni; • Ajavahemikul 22.11.2001-28.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Great Expectations Inc seotud kaardimaksesüsteemi andmed M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXX kohta ja sellega USA internetikaupluses Great Expectations Inc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 26.11.2001 kuni 28.11.2001 alusetult M.E. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Great Expectations Inc tehingute eest 40-l korral kokku 408 012.03 krooni; 3 Ajavahemikul 22.11.200 -28.11.2001 sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega McCulloch Racing Corp seotud kaardimaksesüsteemi andmed V.K. Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud Uneti kaardi nr XXXXXXXXXXXXkohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses McCulloch Racing Corp teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 27.11.2001 kuni 28.11.2001 alusetult V.K. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud McCulloch Racing Corp tehingute eest 29-l korral kokku 291 612.80 krooni; Seega krediteeris Eesti Ühispank temani elektrooniliselt jõudnud valeinformatsiooni tõttu alusetult A.L. , R.M. , V.A. , M.E. ja V.K. Eesti Ühispangas asuvaid arvelduskontosid, millele oli V. Tšaštšinil olemas juurdepääs, kokku 1 351 966.40 krooni. Kuriteoga sai V. Tšaštšin koos Mihhaili-nimelise isikuga varalist kasu kokku 1 351 966.40 krooni ning tekitas samas summas kahju USA internetikauplustele Criterion Music, Martys Trading Company, Sezco Products Llc, Scrypton Systems Inc, Great Expectations Inc, Mc Culloch Racing Corp ja neid teenindavatele USA pankadele. V. Tšaštšin, olles eelnevalt vormistanud enda arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXX juurde 06.11.2001 Hansapanga Barclay kontoris krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXV. Tšaštšini nimele ja 16.01.2002 Hansapanga Barclay kontoris krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXX R.Z. nimele, kindlaks tegemata kohas, jaanuaris 2002. a sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplustega Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction seotud kaardimaksesüsteemi andmed V. Tšaštšini Hansapanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX seotud V. Tšaštšini nimele vormistatud krediitkaardi nr. XXXXXXXXXXXXja R.Z. nimele vormistatud krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXX kohta ning nende krediitkaartidega internetikauplustes teostatud kreedittehingute kohta, mille tulemusena sai Hansapank ajavahemikul 25.01.2002 kuni 30.01.2002 informatsiooni V. Tšaštšini arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX krediteerimiseks tegelikkuses mittetoimunud Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction tehingute eest kokku 1 394 161 krooniga, kuid Hansapanga töötajate sekkumise tõttu jäi V. Tšaštšini tahtest olenemata V. Tšaštšini arvelduskonto krediteerimata ja USA internetikauplustele Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction ja neid teenindavatele pankadele kokku 1 394 161 krooni suurune kahju tekitamata ja kuritegu lõpule viimata. • Maakohus arutas ka V. Tšaštšinile
S § 394 lg 2 p 3) järgi esitatud süüdistust selles, et tema - rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata arvutikelmuse tulemusena saadud vara tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, olles eelnevalt ajavahemikul 01.11.2001.-24.11.2001 lasknud S.J. ja eeluurimisel kindlaks tegemata isikul vormistada Eesti Ühispangas arveldusarvete ja internetipanga U-Neti kasutamiseks V.J. , V.A. , T.H. ja V.J. nimele U-Neti liitumislepingud, U-Neti paroolidekaardid ning deebetkaardid ja samuti vormistada Hansapangas arveldusarve ja internetipanga kasutamiseks A.K. nimele teleteenuste lepingu ja internetipanga paroolidekaardid ning saades oma valdusse R.M. , V.J. i, V.A. , A.L. , T.H. , J.H. , V.J. i, A.K. ja S.J. nimele väljastatud arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid ja U-Neti paroolide kaardid, kasutajatunnused ja salasõnad, andis ajavahemikul 20.11.2001 kuni 30.11.2001 üle ja sooritas õigustoiminguid Eesti Ühispangas R.M. , V.A. , M.E. ja V.K. arvelduskontodel asunud rahaga, mille sai 4 eelnevalt otseselt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena USA internetikaupmeestelt ja mis seisnes järgnevas: -rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhaili-nimelise isiku poolt 20.11.2001
Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku ja ajavahemikul 20.11.2001-26.11.2001
Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, • 20.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapanka 29 900 krooni, • 20.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka 20 015 krooni, • 21.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka 34 935.38 krooni, • 20.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas 50 000 krooni, • 21.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 32 748.29 krooni, • 23.11.2001,. asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 50000 krooni, • 24.11.2001. asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 40238 krooni, • 24.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 150 krooni, • 26.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 40 000 krooni, • 26.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas 10 000 krooni, • 27.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas 50 000 krooni, • 20.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr 5 • • • • • • • • • • • • XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 20 015 kroonist välja sularaha 10 000 krooni ja 9975 krooni, kokku 19 975 krooni, 21.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 22.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 22.11.2001 võttis S.J. ja V.J. i vahendusel Narvas asuvast pangakontorist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha 27 595 krooni, 23.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 24.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 24.11.2001 võttis S.J. ja V.J. i vahendusel Narvas asuvast pangakontorist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha 50 000 krooni, 26.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 27.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. i pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. i EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni, 21.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel A.K. pangakaardiga Hansapanga sularahaautomaadist Tartus A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXHansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 10 000 krooni, 22.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel A.K. pangakaardiga sularahaautomaadist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXHansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 10 000 krooni, 22.11.2001 võttis S.J. ja A.K. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXHansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 9850 krooni, 22.11.2001 võttis S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 47 850 krooni, 6 • • • 21.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel S.J. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 1 000 krooni, 22.11.2001 võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel S.J. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast 50 000 kroonist välja sularaha 1 000 krooni, 27.11.2001 võttis S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud 60 000 kroonist välja sularaha 59 850 krooni. - rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhaili-nimelise isiku poolt 26.11.2001
Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, • 26.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX T.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 50 000 krooni, • 26.11.2001 võttis V.A. ja eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel Tartus asuvast EÜP kontorist V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja sularaha 45 000 krooni, • 26.11.2001 võttis T.H. ja eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel Tartus asuvast EÜP kontorist T.H. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt V.A. EÜP kontolt kantud rahast 50 000 krooni välja sularaha 49870 krooni. Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhaili-nimelise isiku poolt ajavahemikul 26.11.2001
Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, • 26.11.2001, asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapangas 50 000 krooni, • 27.11.2001 võttis M.E. ja S.J. vahendusel Narvas asuvast EÜP pangakontorist M.E. EÜP arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXX välja sularaha 38 000 krooni. • 27.11.2001 võttis eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel M.E. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist kahel korral M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja sularaha 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. • 26.11.2001 võttis A.K. ja S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXHansapangas sinna eelnevalt tema poolt M.E. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 49 900 krooni. Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhaili-nimelise isiku poolt 27.11.2001
Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, 27.11.2001 võttis S.J. ja V.K. vahendusel Narvas asuvast EÜP 7 pangakontorist V.K. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja sularaha 50 000 krooni. Rahapesu eesmärgil 23.11.2001, saades eelnevalt enda kätte R.M. arvelduskontolt S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49 850 krooni, A.L. arvelduskontolt A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 29 850 krooni, A.L. ja R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontodelt V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 87 570 krooni, maksis sellest 117 508.30 krooni Hansapanga Narva kontoris oma isiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas ja seejärel vahetas oma isiklikult arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas 42 097.90 krooni 2350 USA dollariks ja kandis oma isiklikult USD arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas E.T. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Läti Aizkraukles Panka 2350 USA dollarit päevakursiga 42 097.90 krooni, Rahapesu eesmärgil 30.11.2001, saades eelnevalt enda kätte R.M. ja A.L. arvelduskontodelt V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 130 000 krooni, R.M. arvelduskontolt S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 59850 krooni, V.A. arvelduskontolt T.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49 870 krooni ning M.E. arvelduskontolt A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49900 krooni, V.A. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sularahas väljavõetud 45 000 krooni, M.E. kontolt nr XXXXXXXXXXXX sularahas välja võetud 58 000 krooni, V.K. kontolt nr XXXXXXXXXXXX sularahas väljavõetud 50 000 krooni, maksis sellest 187 500 krooni Hansapanga Tallinna kontoris oma isiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapanka ja seejärel vahetas oma isiklikult arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas 202 308 krooni 11 500 USA dollariks ja kandis oma isiklikult USD arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas E.T. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Läti Aizkraukles Panka 11500 USA dollarit päevakursiga 202308. Kokkuvõttes V. Tšaštšin andis üle ja sooritas õigustoiminguid varaga väärtuses kokku 611 986.67 krooni, millega põhjustas Eesti Ühispangale varalise kahju kokku 418 020.67 krooni R.M. , M.E. ja V.K. arvelduskontodel tekkinud miinussaldo kujul. V. Tšaštšin tunnistas oma süüd
järgi, kuid
Kohtuotsuse motiivide kohaselt on V. Tšaštšini süü tõendatud kõigis talle süükspandavates kuritegudes. V. Tšaštšini süüdistus
Tšaštšini süü on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et ajavahemikul 20.11.2001.-28.11.2001 laekus seitsmele Eesti Ühispangas avatud U-kaardile, s.o virtuaalsele krediitkaardile, raha USA internetikaupmeestelt tagasimaksetena olematute ostutehingute tühistamise tulemusena. Antud U-kaardid, mis olid mõeldud ostude tegemiseks välismaistest internetikauplustest, olid vormistatud viiele isikule – A.L. le, V.A. le, R.M. le, M.E. le ja V.K. . 8 Kohtuistungil leidis tõendamist, et isikuks, kellel A.L. , V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. pangaarveid vaja oli ja kes neid kasutas, oli süüdistatav V. Tšaštšin. Kuna tal endal ei olnud tuttavaid, kellelt arvete avamist paluda, pakkus ta
Täiendavalt tõendasid süüdistatava poolt kontoomanike nimel U-kaartide vormistamist, aga samuti asjaolu, et V. Tšaštšin oli teadlik USA internetikaupluste kaardimaksesüsteemi sissetungimisest ja sinna kaardiandmete sisestamisest ning tegutses varalise kasu saamise eesmärgil eelneval kokkuleppel Mihhaili-nimelise isikuga, järgmised tõendid: - asitõendiks tunnistamise määrus V. Tšaštšini elukohast leitud ja äravõetud arvutite Mator D540X-4K 20 GB ja „Personal Computer“ kohta; - Infotehnoloogia ekspertiisi akt nr IA-0109-02/3972 V. Tšaštšinile kuuluvate arvutite kohta; - 20.12.2004 vaatlusprotokoll ja selle lisad – V. Tšaštšini arvuti e-posti programmi Microsoft Outlook sissetulnud kirjade kataloogi SLIV väljavõte V. Tšaštšini e-posti aadressile plusauto@hot.ee sisse tulnud kirjade ja nende manustega. Olles saanud elektroonilisel teel informatsiooni kaardimaksesüsteemiga manipuleerimise tagajärjel toimunud rahaülekannetest, saatis Mihhaili nimeline isik koheselt e-posti aadressilt kornmy@netzero.net Vladimir Tšaštšini e-posti aadressile plusauto@hot.ee kirjad, mille manustena oli lisatud kokku 10 tekstifaili koos heakskiidetud maksetehingute andmetega. Nimetatud tõendit on kommenteerinud kreedittehingute teostamisega kokkupuutunud tunnistaja K.K. , kelle sõnul sisaldavad tekstifailid Ühispanga kaardinumbreid, samuti sisaldab väljavõte internetikaupmeeste nimesid, kellelt laekusid tehingud Ühispanka. Tunnistaja sõnul on tegemist kokkuvõtte või raportiga kreedittehingute teostamisest või sisestamisest; - 06.09.2005 vaatlusprotokoll ja selle lisad – V. Tšaštšini arvuti suhtlusprogrammis ICQ toimunud süüdistatava ja Mihhaili vahelise vestluse väljavõte. Sellest nähtub, et V. Tšaštšin edastas ajavahemikul 16.11.2001-24.11.2001 eelneva kokkuleppe kohaselt elektrooniliselt kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu U-kaartide andmed Mihhaili nimelisele isikule, kes viibides kindlaks tegemata kohas ajavahemikul 16-18.11.2001 sisestas elektrooniliselt ebaseaduslikult USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi U-kaartide andmed ja 11 andmed kaartidega tehtud tehingute kohta, mille tulemusena edastati elektrooniliselt Eesti Ühispangale informatsioon A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. arveldusarvete krediteerimiseks. Olles saanud elektroonilisel teel informatsiooni kaardimaksesüsteemiga manipuleerimise tagajärjel toimunud rahaülekannetest, saatis Mihhaili nimeline isik koheselt e-posti aadressilt kornmy@netzero.net V. Tšaštšini e-posti aadressile plusauto@hot.ee kirjad, mille manustena oli lisatud kokku 10 tekstifaili koos heakskiidetud maksetehingute andmetega. V. Tšaštšin pidi kokkuleppe järgi jälgima arvelduskontode seisu ning võtma arvelduskontodelt raha ja kandma osa sellest Mihhailile Läti Aizkraukles Panka E.T. arveldusarvele, millised pangarekvisiidid Mihhail edastas V. Tšaštšinile ICQkaugsuhtlusprogrammi kaudu. V. Tšaštšin ja Mihhail suhtlesid ja vahetasid kaardimaksete kohta käivaid infotehnoloogiaalaseid teadmisi ööpäevaringselt. V. Tšaštšin saatis Mihhailile U-Neti kaartide andmed ja anonüümserverite aadressid. Seega üritasid süüdistatav ning Mihhaili nimeline isik oma isikut varjata, edastades internetis andmeid läbi kanalite, mis teevad võimatuks arvutikasutaja isiku tuvastamise. ICQ vestlusest nähtub, et: - V. Tšaštšin oli kursis sellega, millistele elektroonilistele kanalitele oli Mihhailil juurdepääs ning ta tundis huvi, kas Mihhail nn merch accounti müüb. Mihhaili vastusest nähtub, et müüb 500 USD eest, kui teine võtab vähemalt 30 tükki. Mõiste „merch account“ ehk „merchant account“ tähendab V. Tšaštšini ja Mihhaili omavahelises vestluses internetikaupmehe kontot ja juurdepääsu sellele. Rahade ülekandmise jutt nn merchide pealt ja merchide peale on süüdistatava ja Mihhaili vahel toimunud vestluse läbivaks teemaks. Väljavõttest selgub, et Mihhailil oli vaja kaarte selleks, et sinna raha peale kanda ning V. Tšaštšin lubas need talle selleks muretseda. Mihhail annab V. Tšaštšinile teada, mis ajaks ja kui palju tal kaarte vaja on. Selline kaartide küsimine ja süüdistatava lubadus neid hankida toimus korduvalt. Hinnates toodud vestluskatkeid koos kogu ICQ vahendusel toimunud jutuajamisega, selgus, et V. Tšaštšin oli teadlik kaardimaksesüsteemide andmetöötlussüsteemidesse sekkumisest, selle sekkumise ebaseaduslikkusest ning et V. Tšaštšini ja Mihhaili vahel käis selleks pidev koostöö. Kokkulepe koostööst saadava tulu jagamiseks vahekorras 50:50 kinnitab II kd, lk 151 – V. Tšaštšini sõnum Mihhailile: „ Kõik 50/50. Tingimused on sellised: kõik on 50/50, nii kulud kui tulud“. V. Tšaštšinil ja Mihhailil oli välja kujunenud omavaheline rollijaotus, kes millise osaga kelmuse toimepanemises tegutseb ja nende mõlema käitumine oli seejuures olulise tähtsusega. V. Tšaštšini ülesandeks oli otsida isikud, kes avaksid pankades arved ning annaksid need koos pangadokumentidega ja pangakaartidega tema kasutusse. Samuti pidi tema vormistama U-kaatrid, edastama nende andmed Mihhailile ning kontrollima rahade laekumist kontodele. Tema ülesandeks oli ka rahade kontodelt edasikandmine ja/või väljavõtmise organiseerimine. ICQ vestlusest selgub, et V. Tšaštšin edastas esmalt Mihhailile kaartide andmed, seejärel informeeris Mihhail süüdistatavat tehingute teostamisest e-maili vahendusel ja ICQ vestluses ning siis toimus rahade väljavõtmine kontodelt või rahade ülekandmine teistele arvetele. ICQ vestlust hinnates selgub, et ebausutavad on V. Tšaštšini ütlused ka selles, et pangadokumendid said kõik E.T. kätte. Nimelt nähtub esiteks asja materjalidest, et tunnistajate pangadokumendid leiti tema elukohast ning teiseks selgub süüdistatava ja Mihhaili omavahelisest vestlusest, et Mihhail käskis V. Tšaštšinil kanda kontodele saabunud 12 raha mingis osas üle E.T. arveldusarvele. Seega, eeldades, et E.T. käis Eestis, oleks süüdistatav saanud talle raha anda ka kohapeal. Kohus oli seisukohal, et paljasõnalised on süüdistatava ütlused selles, et tema ei teadnud, kust raha kontodele tuleb ja et see on saadud ebaseaduslikul teel. Tema teadlikkust ja kaastegutsemist näitavad eelkõige kommenteeritud ICQ-s toimunud vestluse katked. Toimus ebaseaduslik maksesüsteemi sekkumine ja tegemist ei olnud maksutagastustega, nagu süüdistatav väitis end asjast aru olevat saanud. Süüdistatav ei osanud ka ise vastata talle kohtus esitatud küsimusele, et kuidas on võimalik tagastada makse, kui ei ole toimunud esialgseid tehinguid. Kohus leidis, et Eesti Ühispanga poolt A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontode alusetu krediteerimine tegelikkuses mittetoiminud USA internetikaupmeeste tehingute eest on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega nende kogumis. Tõendatud on, et Eesti Ühispank krediteeris temani elektrooniliselt jõudnud valeinformatsiooni tõttu alusetult A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. Eesti Ühispangas asuvaid arvelduskontosid, millele V. Tšaštšinil oli olemas juurdepääs, kokku 1 351 966.40 krooniga. Nimetatud summas tekitasid nad kahju USA internetikauplustele Criterion Music, Martys Trading Company, Sezco Products Llc, Scrypton Systems Inc, Great Expectations Inc, McCulloch Racing Corp ja neid teenindavatele USA pankadele. Toodud summade laekumised tunnistajate pangakontodele on tõendatud A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontode liikumiste aruannetega. Samuti tõendavad teostatud rahaülekandeid ning asjaolu, et nimetatud kontode krediteerimised said võimalikuks seeläbi, et süüdistuses toodud kuupäevadel sisestas Mihhaili-nimeline isik elektroonilisel teel ebaseaduslikult juba mainitud USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi andmed tunnistajate kontodega toodud U-kaartide kohta ning nende kaartidega USA internetikauplustes teostatud kreedittehingute kohta, järgmised tõendid nende kogumis: Veel on tõendiks Eesti Ühispanga avaldus, s.o kuriteoteade Keskkriminaalpolitseile, samuti kriminaalasjas üle kuulatud AS SEB Eesti Ühispanga esindaja Marju Sibritsa ja tunnistaja K.K. i tunnistused. Nende kohtus antud ütluste kohaselt avastas AS SEB Eesti Ühispank, et A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. pangakontodele laekuvad suurtes arvulistes kogustes kreedittehingud erinevatelt Ameerika internetikaupmeestelt. Kokku laekus kreedittehinguid 129 ning kontodele kanti 1 351 966.44 krooni. Nende viie isiku kontoga olid seotud internetipanga lepingud ja olid väljastatud U-kaardid, s.o deebetkaardid, mis on vahetult seotud arvelduskontodega ja millistega saab liigutada arvelduskontol olevaid vahendeid. Kreedittehingud tekitasid pangas kahtlusi, kuna neile ei eelnenud ühtegi ostutehingut. Kuna võis eeldada, et tegemist on organiseeritud pettusega, blokeeris pank kontod, millistele olid väljastatud U-kaardid ning samuti nende isikute kontod, kellele kanti U-kaarte omavate isikute kontodelt raha üle. Asjaolude selgitamiseks võttis Eesti Ühispank ühendust internetikaupmehi teenindavate pankadega, s.o välispankadega, milliste kaudu tehingud laekusid. Kohus leidis, hinnates K.K. ütlusi, et kuigi käesolevas kriminaalasjas ei ole välja selgitatud konkreetset maksesüsteemi, kuhu V. Tšaštšin ja Mihhail sekkusid, on selge, et maksesüsteem oli igal juhul seotud internetikauplust teenindava pangaga ning internetikaupluse maksesüsteemiga. Seega sekkus süüdistatav internetikauplusega seotud maksesüsteemi. Arvutikelmuse läbi said kahju internetikauplused, kelle tehingud nähtusid A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. arvelduskontodelt. Internetikaupluste poolt kahju saamist tõendab ka asjaolu, et kreedittehingute tühistamise kannete puhul on kontodel näha samade internetikaupluste 13 nimetused, kes kreedittehingud teostasid. Nii on K.K. kohtuistungil selgitanud A.L. konto liikumiste aruande kohta, et sellelt nähtuvad kuus viimast kannet on kreedittehingute tühistamised. Puudujääk tekkis R.M. , M.E. ja V.K. kontodel ning Eesti Ühispangale tekkinud kahju moodustus nendel kolmel kontol olevast puudujäägist. V. Tšaštšini süüd arvutikelmuses tõendavad lisaks dokumentaalsed tõendid. Kohus järeldas, et süüdistatav ja Mihhail põhjustasid kahju internetikaupmeestele, kes soovisid oma raha tagasi saada, ning ka Eesti Ühispangale, kuna kreedittehingute tühistamisel tekkisid kontodele miinused. Eeluurimisel on Eesti Ühispank esitanud ka tsiviilhagi, kuid kuna käesolevaks ajaks on pangale kahju hüvitatud, siis hagi väljamõistmist pank enam ei soovi. Kuriteo tulemusena said varalist kasu nii V. Tšaštšin kui Mihhaili-nimeline isik. Samas leidis kohus, et kuritegu tuleb lõpuleviiduks lugeda mahus, millistes kuriteo toimepanijatel õnnestus raha kontodelt edasi kanda või välja võtta ehk siis arvelduskontodelt nähtuvalt kokku 611 986.67 krooni osas. V. Tšaštšini süüdistus
Tšaštšini süü on täielikult tõendamist leidnud. Kohus leidis, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et
lg 3 p 1 järgi Selleks, et mitte näidata arvutikelmuse tulemusena saadud vara omanikku ning varjata enda valduses olevatele arvelduskontodele saabunud raha ebaseaduslikku päritolu, kandis V. Tšaštšin 20.11.-30.11.2001 osa Eesti Ühispangas A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. arvelduskontodel asuvast rahast Eesti Ühispanga internetipanga U-Neti kaudu Anton K. , V.J. i, Sergei Jarovenko, T.H. i ja V.J. i kontodele. Samuti organiseeris süüdistatav teise osa rahast väljavõtmise pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu. R.M. , M.E. , V.A. ja V.K. ei tea, kust raha nende arvele tuli ning nad ise ei ole arvetelt raha edasi kandnud, küll on aga M.E. , V.K. ja V.A. enda kohtus antud ütluste kohaselt raha välja võtnud pangas ja sularahaautomaatidest. M.E. ja V.K. võtsid arvele tulnud raha välja S.J. palvel. M.E. ütluste kohaselt võttis S.J. temaga ühendust paar päeva peale seda, kui ta oli Ühispangas arve avanud ning palus tal raha arvelt välja võtta. Selleks andis S.J. talle korraks tagasi tema pangakaardi. Ta võttiski pangakontorist välja 38 000 krooni ja andis selle panga juures oodanud S.J. le. Kahel korral võttis ta raha välja ka pangaautomaadist, andes selle S.J. le koos oma pangakaardiga. Rohkem ta oma pangakontot kasutanud ei ole. V.K. kohtus antud tunnistuse kohaselt helistas talle Sergei, kelle palvel ta oli avanud ühispanga arve, ja palus tal arvelt välja võtta sinna vahepeal laekunud 50 000 krooni. Ta võttis raha välja Narvas pangakontoris. Sergei ootas sel ajal panga kõrval. Ta andis raha Sergei kätte. Sergei helistas talle veel, et jälle tuli raha. Nad sõitsid Sillamäele pangakontorisse, aga arve oli blokeeritud. V.A. tunnistas ka kohtuistungil, et nädal peale pangas arve avamist võttis ta pangakontoris oma kontolt välja 45 000 krooni, kuid tema andis selle enda jaoks võõrale inimesele, kelle isikut eeluurimisel tuvastada ei õnnestunud. 16 S.J. kohtus antud ütlused kinnitavad M.E. ja V.K. ütlusi selles, et just tema lasi tunnistajatel raha arvetelt välja võtta. Tema kohtus antud ütlused erinevad aga tema eeluurimisel antud ütlustest selles, kelle palvel ta tunnistajatel seda teha lasi. Nii on ta eeluurimisel väitnud, et kui ta oli peale M.E. ja V.K. poolt pangas arvete avamist nende pangadokumendid V. Tšaštšini kätte andnud, siis, siis mõne aja pärast helistas V. Tšaštšin talle ja ütles, et kontodele on kantud raha ja see tuleb välja võtta. V. Tšaštšin nimetas ka konkreetse rahasumma. Ta võttis seejärel ühendust M.E. ja V.K. ga ning läks nendega pangakontorisse kaasa raha välja võtma. Väljavõetud summad said tema kätte ning tema andis need omakorda edasi V. Tšaštšinile. Nii andis ta M.E. poolt 27.11.2001 pangakontoris välja võetud 38 000 krooni ja samal päeval kahel korral välja võetud summad 10 000 krooni V. Tšaštšinile. Kohtuistungil S.J. muutis oma ütlusi ning väitis, et ta ei tea, kas isikuks, kes talle helistas ja teatas pangakontole laekunud ja väljavõtmisele kuuluvad rahasummad, oli V. Tšaštšin või Evgeny nimeline mees. Samuti ei tea ta, kas väljavõetud raha andis ta süüdistatava või Evgeny kätte. Kohus leidis, et kuivõrd S.J. on oma ütlusi muutnud ja tema põhjendused selle kohta tekitavad kahtlusi, siis tuleb tema ütlused hinnata ebausaldusväärseteks. Seega kanti A.L. , V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. pangaarvetelt raha edasi A.K. , V.J. , S.J. , T.H. ja V.J. kontodele, kes siis omakorda arvetele tulnud raha välja võtsid kas pangas või sularahaautomaatidest. Kohus leidis, et kohtuistungil leidis (arvutikelmuse episoodi kirjeldus) täielikult tõendamist, et A.L. , R.M. , V.A. ja M.E. pangadokumendid, sh pangakaardid ja internetipangakaardid, said V. Tšaštšini kätte. Seega oli isikuks, kes ülekandeid nendelt viielt kontolt teha sai, süüdistatav. Selleks, et rahasid kontodelt edasi kanda, vajas V. Tšaštšin juurdepääsu mitmete isikute kontodele. Inimesi, kes oma kontod tema käsutusse annaksid, otsis ta S.J. ja eeluurimisel tuvastamata jäänud isiku kaudu. S.J. ütluste kohaselt palus V. Tšaštšin, et ta annaks viimase tuttavate kasutusse tema Hansapanga arve. Milleks tema arvet vaja oli, ta ei tea. Pangadokumendid, sh vist ka pangakaardi, kaardiparoolid ja internetipanga dokumendid, andis ta V. Tšaštšini kätte. Tema kontole hakkasid laekuma mingid rahasummad, aga ta ei tea kellelt. Kui raha oli arvele tulnud, helistas talle V. Tšaštšin ja ütles, kui suure summa ta peab välja võtma. Tema võttiski ja andis raha V. Tšaštšini kätte. Nii tema pangakonto väljavõttest nähtuvad 47 850 krooni kui ka 59 850 krooni. Kaardiga väljavõetud 1000 krooniste summade kohta ta ei mäleta, kas andis ka need V. Tšaštšinile. Hiljem andis süüdistatav talle kõik dokumendid tagasi. Kuna V. Tšaštšin vajas veel teiste isikute pangaarveid, siis palus ta oma tuttaval V.J. l teha interneti kasutamise võimaluse ja anda endale magnetkaardi ning interneti paroolide kaardi. Samuti palus ta A.K. lt viimase pangadokumente, sh pangakaarte. Eeluurimisel on S.J. tunnistanud, et V.J. ja A.K. andsid oma pangadokumendid, sh pangakaardid ja PIN-koodid tema kätte ning tema andis need V. Tšaštšinile. V. Tšaštšin oli ka isikuks, kes talle helistas, kui kontodele oli raha üle kantud ning ütles, milline summa tuleb välja võtta. Tema läks siis kontode omanikega panka kaasa ning andis väljavõetud rahasumma alati edasi V. Tšaštšnile. Konkreetsemalt on S.J. eeluurimisel nimetanud nt, et V.J. arveldusarve väljavõttest nähtuva 22.11.2001 pangakontorist välja võetud 27 595 krooni ja 24.11.2001 pangakontorist välja 17 võetud 50 000 krooni andis V.J. talle. Tema andis kogu raha V. Tšaštšinile. Kaardiga sularaha väljavõtmiste kohta ajavahemikul 20.11.-27.11.2001 arvab ta, et pangakaart oli tema arvates V. Tšaštšini käes. Kui aga oli siiski V.J. käes, siis oli tema ise kaardiga raha väljavõtmise juures ja andis väljavõetud summa samal päeval V. Tšaštšinile üle. Igal juhul sai eelpool nimetatud perioodil arvelt võetud raha enda kätte V. Tšaštšin. A.K. ga seonduvalt on S.J. eeluurimisel täpsemalt selgitanud, et koos A.K. ga pangakontoris käies võttis viimane kontolt 49 900 krooni ja andis tema kätte. Tema andis selle edasi V. Tšaštšinile. Samamoodi andis ta V. Tšaštšinile üle kontolt väljavõetud 9850 krooni. Tõenäoliselt jõudsid V. Tšaštšini kätte ka 21.11.2001 ja 22.11.2001 välja võetud 10 000 krooni suurused summad. Kohtuistungil muutis tunnistaja S.J. oma ütlusi juba eelkirjeldatud viisil, väites, et raha väljavõtmiseks helistas talle vahel ka Evgeny, kelle kätte siis sai ka raha. Asjaolu, et V.J. ja A.K. andsid oma arved süüdistatava käsutusse just S.J. eestvedamisel, tõendavad V.J. , A.K. , V.J. ja T.H. kohtus antud ütlused. Konto avas Eesti Ühispangas ka J.H. . Eelmainitud tunnistajate näol oli tegemist isikutega, kes olid majanduslikult halval järjel ning osad neist, s.o V.A. , R.M. ja A.L. elasid Tartus Lubja tänava varjupaigas. Tunnistajatel endil puudusid ka vajalikud oskused ning teadmised rahade ülekandmiseks ning U-kaartide vormistamiseks. Tunnistajad on andnud ütlusi rahade pangakontoritest väljavõtmise kohta ning nende ütlused näitavad, et raha andsid nad iga kord ära. Raha võttis vastu kas S.J. või eeluurimisel tuvastamata isik. Asjaolu, et V. Tšaštšinile süüks pandavate rahaülekannete tegemise, pangakaartidega sularahaautomaatidest rahade väljavõtmise ning tunnistajate poolt pangakontorites rahade väljavõtmise taga oli just süüdistatav, tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ka asjaolu, et V. Tšaštšini elukoha Tartus XXX läbiotsimisel leiti sealt järgmised dokumendid:
S § 394 lg 2 p
nägi karistuseks ette rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni kahe aastani.
sätestas karistuseks rahatrahvi, aresti või vabadusekaotuse ühest kuni kuue aastani.
Võrreldes toodud karistusi karistusseadustikus nimetatud kuritegude eest ettenähtud karistustega, selgub, et KarS § 213 (arvutikelmus) ja § 394 lg 2 p 3 (rahapesu suures ulatuses) näevad ette mõnevõrra kergema karistuse − arvutikelmuse eest on karistuse maksimaalseks määraks viis aastat vangitust ning rahapesu eest on karistuse alammääraks 2 aastat. 22 Kohus leidis, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Üldpreventiivsetel kaalutlustel pidas kohus vajalikuks mõista V. Tšaštšinile
ja § 14815 lg 3 p 1 järgi karistuse sanktsiooni alumises kolmandikus;
Eripreventiivselt oli kohtu arvates võimalik V. Tšaštšinit mõjutada, kohaldades tema suhtes šokivangistust ja jättes ülejäänud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Seejuures arvestas kohus asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ning ka hiljem ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Samuti arvestas kohus, et käesolevaks ajaks on ta ennast suutnud tõestada eduka firma töötajana, juhatuse liikmena, mis annab alust arvata, et kuigi ta ei tunnistanud oma süüd talle esitatud süüdistustes
lg 3 p 1 ja
järgi, siis tema edaspidine elukäik on näidanud, et ta on osanud eelnevast teha järeldusi ja tõestada end seaduskuuleka kodanikuna, mistõttu tema uuesti kinnipidamiskohta saatmine ei oleks otstarbekas. V. Tšaštšin on vahi all viibinud 30.07.2002-10.02.
Tšaštšini süüditunnistamises
ja
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on ebaõige süüdistatava süüdimõistmine
Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav V. Tšaštšin oleks sekkunud kellegi andmetöötlusprotsessi või sisestanud andmeid kellegi andmetöötlusprotsessi, seda ei kinnita ükski kohtuliku uurimise käigus uuritud ja kohtuotsuses käsitletud tõenditest. Tõendite kogum ei ole piisav süüdistatavale inkrimineeritud konkreetse süüteo toimepanemise fakti tõendamiseks, kui kriminaalmenetluse käigus pole kogutud ja vastavas menetlusvormis vormistatud ümberlükkamatuid tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava süüd temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Kaudsete tõendite alusel on süüdistus püstitanud versiooni ehk oletuse, aga asjas kogutud tõendite baasil jääb süüteokoosseis tervikuna tõendamata. Vastavalt süütuse presumptsiooni printsiipidele tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.
§-s 268 sätestatud teo pani vahetult toime kohtueelsel uurimisel tuvastamata isik – Mihhail, mitte süüdistatav V. Tšaštšin. Infotehnoloogiliselt on võimalik tuvastada nimetatud isiku IP-aadress, tema poolt kasutatava arvuti asukoht(riik), mida kaitsja taotles, kuid kohus leidis, et need tõendid ei oma tõendamiseseme seisukohalt tähtsust. Kuriteo toimepanemisel otseselt või kaudselt osalenud isikute rollide jaotus ja osavõtu küsimus antud kohtuotsuse järgi on ebaselge ning pole piisava selgusega käsitletud. Kohus ei ole süüdimõistvas otsuses andnud õiguslikku hinnangut, millise osavõtu rolli, astme ja iseloomu ta V. Tšaštšini tegevusele omistab. Kohaldamata on jäetud kohaldamisele kuuluv materiaalõiguse norm
S § 20-22). Seega on jäetud 23 kohtu poolt kohaldamata kohaldamisele kuuluv materiaalõigusnorm, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks vastavalt KrMS § 338 p-le 2. Kohtus ei ole tuvastatud ja tõendatud, kelle andmetöötlusprotsessi sekkuti ja millisesse andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult andmeid sisestati. Seega pole välja selgitatud KrMS § 62 tõendamiseseme asjaolusid ja
§-s 268 sätestatud kuriteokoosseisu koosseisulisi tunnuseid. Süüdistusaktis ja kohtuotsuses esitatud väide selle kohta, et on sekkutud USA internetikaupluste andmetöötlusse, ei ole tõendatud, seega ka kohtuotsus ei sisalda kohtu poolt tuvastatud andmeid, kelle andmetöötlusprotsessi on ebaseaduslikult sekkutud ja kes sekkus. Ei ole tuvastatud ega tõendatud, millal, kus ja mil viisil täpselt Mihhaili-nimeline isik ebaseaduslikult kellegi andmetöötlusprotsessi sekkus ja andmeid sisestas, millises tegevuses konkreetselt väljendus andmetöötlusprotsessi sekkumine, milliseid tehnilisi vahendeid, tarkja riistvara selleks kasutati − need on olulised tõendamiseseme asjaolud vastavalt KrMS §-le 62 ja
§-le 268 ning neid asjaolusid oleks võimalik olnud välja selgitada. Samuti ei ole tõendatud, kus, millal, mil viisil kohtualune V. Tšastšin temale inkrimineeritud teo toime pani. Seega on kohtulik uurimine viidud läbi ühekülgselt, mitte pidades vajalikuks tuvastada kõiki tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, hinnates S.J. poolt antud ütlusi tõendina. Vastavalt kohtuotsusele on kohus arvestanud apellandi süüdimõistmisel siiski S.J. tervikuna ebausaldusväärseteks tunnistatud ütlusi, tõendamaks osa pangaautomaatidest ja kontodelt välja võetud raha liikumist tema kätte ja sellest osa üleandmist süüdistatavale V. Tšaštšinile. Samuti on kohus käsitlenud tunnistaja S.J. poolt eeluurimisel antud ütlusi, mida kohtuliku uurimise käigus ei avaldatud ja mille suhtes ristküsitlust ei toimunud, sest kohtuistungil avaldati prokuröri ja kaitsja taotlusel S.J. ütlusi ainult üksikute lõikude kaupa, kohtuotsuses käsitletakse aga kogu eeluurimisel antud ütluste sisu. Tunnistaja S.J. poolt antud ütluste osaline kasutamine on antud kontekstis kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine (KrMS § 338 p 3) ja iseloomustab samas ka kohtuliku uurimise ühekülgsust ja puudulikkust (KrMS § 338 p 1).
sätestatud teo toimepanemise tulemusel varalise kasu 611 986.67 krooni saamine süüdistatava ja Mihhaili-nimelise isiku poolt ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, kes sellises summas kahju sai. Ükski kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajatest peale S.J. ei ole andnud pangakontolt või pangaautomaadist väljavõetud raha süüdistatava V. Tšaštšini kätte. Samuti ei ole tõendatud süüdistuses esitatud väide, et Mihhaili-nimelise isiku ja Tšaštšini kokkuleppe kohaselt jagati kuriteoga saadud tulud omavahel eelneva kokkuleppe alusel 50:50. Tõendatud ei ole süüdistuses esitatud väide ja kohtuotsuses esitatud järeldus, et V. Tšaštšin koos Mihhaili-nimelise isikuga sai kuriteo tulemusel varalist kasu ja sooritas õigustoiminguid varaga väärtuses kokku 611 986.67 krooni (süüdistuses oli summa 1 351 966 krooni) ja kohtu järeldus, et V. Tšaštšin sai arvutikelmuse ja rahapesu tulemusena kuritegude toimepanemisel sularahas kokku 609 890 krooni. Kriminaalasjas uuritud tõendite alusel ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks sellise summa enda valdusesse saanud. Süüdistuse lk 14-15 on loetletud 21 episoodi perioodil 20.11.200127.11.2001 raha EÜP arvelduskontodelt väljavõtmise kohta, nendest 14 episoodi puhul ei ole tuvastatud, kes võttis raha välja ja ei ole tuvastatud ka seda, kellele see raha üle anti või kuhu kanti. 7 episoodi puhul on raha väljavõtmisega seotud olnud S.J. , 2-l juhul on olnud seotud V.J. , 2-l korral A.K. , 1-l korral M.E. , V.A. ja T.H. . Nendest isikutest ainult S.J. on andnud ütlusi selle kohta, et andis mingid rahasummad V. Tšaštšini kätte, aga vastavalt J. poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustele andis ta veel raha üle ka Evgeny nimelisele mehele ja üks kord ka Sergei nimelisele mehele ja ei mäleta täpselt, kui palju kellelegi andis. Kohtuistungil 24 10.04.2007 möönab Jarovenko, et tema enda kontol olnud summadest 47 850 krooni ja 59 850 krooni andis ta tõenäoliselt üle V. Tšaštšinile. Kohus on S.J. ütlused lugenud ebausaldusväärseteks. V. Tšaštšin ise kinnitab, et sai S.J. käest umbes 250 000 krooni ja P.T. käest umbes 10 000 krooni. Tunnistajad V.A. , R.M. , A.L. , M.E. , T.H. , J.H. J.V. , V.K. , A.K. , V.J. ei tunne süüdistatavat ja ei ole temaga mingeid rahaasju ajanud. V. Tšaštšini Hansapanga konto väljavõttest 11.10.1999-17.04.2002 nähtub, et tõendiga hõlmatud 2,5 aastase perioodi jooksul laekus V. Tšaštšini kontole kokku 654 564 krooni ja samas suurusjärgus 653 270.91 on ka deebetkäive. Tõendatud on, et V. Tšaštšin omas sel perioodil regulaarset sissetulekut programmeerija tööst ja arvutite ning tarkvara müümisest. V. Tšaštšin tunnistab raha saamist S.J. käest summas 250 000 krooni ja P.T. ilt 10 000 krooni ning samuti tunnistab sellest rahast osa ülekandmist Mihhaili korraldusel E.T. arvele Läti Aizkraukles Panka kahel korral (kokku 13 850 USA dollarit ehk siis vastavalt summas 244 405.90 krooni). Muude tõendite osas leiab apellatsiooni esitaja, et tunnistaja K.K. arvamus selle kohta, et antud asjas pettuse toimumist kinnitasid USA pangad, on oletuslik. Tunnistaja ütluste kohaselt esitas EÜP väidetavalt 30.11.2001 USA pankadega seotud ettevõtetele First Data Merchandt, Global Playnets ja Card Service International päringuid. Süüdistatav ja kaitsja ei tea, mis sisuga need päringud olid ja ka vastavaid internetikaupmehi teenindavate ettevõtete vastuseid päringutele ei ole toimiku materjalide hulgas. Kohtuistungi protokollis käsitletud väidetava kirjavahetuse sisu lühitutvustus suulises vormis tunnistaja K.K. poolt ei ole esmasest allikast põhinev info. Vastavaid tõendeid elektroonilisel või kirjalikul teel USA pankadelt saadud vastuste osas ei ole menetlusosalised ega kohus uurida saanud. Seega need ütlused on üheaegselt nii kaudne tõend ja ka lubamatu tõend, mida kohus ei oleks tohtinud arvestada. Jääb arusaamatuks, miks uurija ja prokuratuur ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid aidanud määratleda kriminaalasjas kannatanud. Nimetatud tegevusega on kohus rikkunud menetlusnorme tõendite vahetu uurimise printsiipi ja kaitseõigust. Kohtuotsuses lk 23-25 käsitletud vaatlusprotokollidega tõendiks vormistatud elektrooniline suhtlus kohtualuse ja väidetavalt teo toime pannud Mihhaili vahel ja selle tõlge, avaldatud prokuröri taotlusel II kd tl 1-274 ja vaatlusprotokollid III kd tl 209-216 ei sisalda KrMS § 87 lg 1 p-des 4 ja 5 ettenähtud andmeid, seega tõendid ei ole vormistatud seadusele vastavas menetlusvormis ja sellega on rikutud ka kaitseõigust. Kaitsja ei saanud menetluses teada prokuröri konkreetset positsiooni nimetatud tõendi kasutamisel. Nimetatud tõendit − elektroonilises suhtlusprogrammis ICQ toimunud süüdistatava ja Mihhaili vestluse väljatrükke ja tõlget ei uuritud kohtuistungil tõendina, süüdistataval ei võimaldatud anda selgitusi, süüdistus ei esitanud konkreetseid väiteid nimetatud tõendile tuginedes ja süüdistatav ei saanud ennast siis ka kaitsta ega selgitusi anda. Kontekstist välja rebitud lausekatkendite kasutamine süüstava süü tõendamisel ilma omapoolse seisukoha ja selgituste võimaluse andmiseta on apellandi ja kaitsja arvates kaitseõiguse rikkumine ja seega ka menetlusõigusnormide oluline rikkumine. Kaitsja vaidlustab ka tõendi saamise viisi ning tõendi vormi, kuivõrd kohtuistungil 24.09.2007 ülekuulatud ekspert kinnitas, et tema ülesandeks oli vaid asitõendite (süüdistatava korterist äravõetud arvutitest) ekspertiisikoopiate tegemine, siis on raske mõista, kuidas kujunes ekspertiisikoopiast tõend, st asitõendist ehk arvuti riist- ja tarkvarast sai paberkandjal kirjalik dokument − teksti väljatrükk. Kohtuistungil ülekuulatud ekspert seda selgitada ei osanud või tahtnud, piirdudes ainult oma ülesande täitmise kirjeldamisega. Kuna ekspertiis seisnes ekspertiisikoopiate valmistamises, siis ekspertiisi ehk eksperdi poolt teostatud analüüsi läbi ei viidutki, sest asja materjalide juures puudub sellekohane ekspertiisiakt ning uurija vormistas lihtsustatud korras seadusele mittevastavad vaatlusprotokollid. 25 Nimetatud vaatlusprotokollidega fikseeritud ICQ elektroonilise kaugsuhtlusprogrammi kasutades toimunud suhtlus V. Tšaštšini ja Mihhaili-nimelise isiku vahel ei tõenda
§-s 268 ettenähtud teo toimepanemist süüdistatava poolt, vastupidi, see tõend näitab, et tema edastas Mihhailile ainult andmed Mihhaili tellimisel avatud U-kaartide ja nende omanike kohta ja ta ei teadnud, milliseid tehinguid ja kuidas Mihhail konkreetselt U-kaartidega teeb. Vestluses laialdaselt käsitletud IT-alane infovahetus kahe IT-spetsialisti vahel ei ole seotud konkreetese süüdistusega. Ekspertiisiakt-käsitletud kohtuotsuses lk 23 ei ole tõend − puudub eksperdi arvamus, puuduvad eksperdile esitatud küsimused ja vastused, st selles ekspertiisiaktis puudub tõendile omane informatsioon. Kohtuistungil 26.09.2007 prokuröri taotlusel avaldatud käsikirjalised tekstid ja tõlge, mis on käsitlemist leidnud kohtuotsuses lk 35 p 6 ei seo süüdistatavat talle inkrimineeritava teoga ja nendesse paberitesse puutuva selgituse andis süüdistatav nii eeluurimisel kui kohtuistungil. Nimetatud mitme, üle 5 aastase vahedega antud ütlustesselgitustes ei ole sellist sisulist vastuolu, mis muudaks ühed või teised ütlustest ebausaldusväärseteks. Kohtuistungil sai V. Tšaštšin põhjalikumalt selgitada vaadeldud käsikirjaliste dokumentide sisu ja selgitas, et tegemist on tema ettevõtte OÜ R.D. jaoks koostatud internetiäri skeemiga. Tõendamiseseme seisukohalt pole neil dokumentidel tähtsust. Ka muude väidetavalt vastuolude tõttu avaldatud materjalide kohta andis süüdistatav kohtuistungil veenvad selgitused, milles pole alust kahelda − kohus on nendest ütlustest valikuliselt käsitlenud ainult osa ja on pidanud neid mittetõepärasteks või ennastõigustavateks. Tunnistaja S.J. ütlustes vastuolude kõrvaldamiseks on kohtuistungil 10.04.2007 tõendite uurimise käigus toimunud varem antud ütluste avaldamine ja läbi on viidud ristküsitlus. Seega kaitsja leiab, et S.J. kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed ja neid oleks tulnud olulise tõendina arvesse võtta. Kui kohus leidis, et S.J. ütlused on ebausaldusväärsed, oleks need tulnud täies mahus tähelepanuta jätta, mitte kasutada osa nendest ütlustest süüstavate tõenditena. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et
sätestatud kuritegu on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil.
realiseerimise katse Hansapangas osas leidis apellatsiooni esitaja, et Hansapangas krediitkaartide vormistamine V. Tšaštšini ja tema isa Viktor Tšaštšini ning R.Z. nimele pole seadusvastane tegu, see näitab, et süüdistatav V. Tšaštšini ei pidanud seadusvastaseks ka eelnevalt EÜP kaardikontode avamist ja andmete edastamist Mihhailile, seega uskus viimase selgitusi tehingute kohta. Selle kohta andis süüdistatav ütlusi ka kohtulikul ülekuulamisel 26.09.2007. Äärmiselt ebatõenäoline on, et mõistlik isik avab enda ja oma isa nimel kaardikontod pettuse läbiviimiseks, olles ise süüdistuse kohaselt ka täideviija ja varalise kasu saaja. Kriminaalasja uurimisega kogutud tõendite alusel ei ole tõendatud, et V. Tšaštšin sisestas jaanuaris 2002 ebaseaduslikult USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi andmeid − ükski tõend ei tõenda seda fakti, süüdimõistev otsus rajaneb siin jällegi oletusel, et niiviisi oleks see teoreetiliselt võinud toimuda. Hansapank kahju ei saanud; internetikauplused kahju ei saanud; koosseisu vajalikud tunnused ei realiseerunud. Nimetatud kuriteokatse eest karistusena rangeima karistuse − vangistuse − mõistmine ei ole kooskõlas kehtivate karistuse kohaldamise põhimõtetega. 26 V. Tšaštšini süüdimõistmine
lg 3 p 1 järgi on olemuslikult seotud süüdimõistmisega
TS § 2 sätestas, et rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Rahapesusüüdistus
Tõendatud ei ole süüdistuses esitatud väide ja kohtuotsuses esitatud järeldus, et V. Tšaštšin koos Mihhaili-nimelise isikuga sai kuriteo tulemusel varalist kasu ja sooritas õigustoiminguid varaga väärtuses kokku 611 986.67 krooni (süüdistuses oli summa 1 351 966 krooni, kohtuotsus lk 7) ja kohtu järeldus (kohtuotsus lk 43), et V. Tšaštšin sai arvutikelmuse ja rahapesu tulemusena kuritegude toimepanemisel sularahas kokku 609 890 krooni. Kriminaaltoimiku materjalidega ei ole tõendatud, et V. Tšaštšin sai oma valdusse sularaha 609 890 krooni. Tunnistajate J. , K. , Esholts, Kalašnikov, Asmus, Joosepson ja Huik ütlustega on tõendatud, et tunnistajad on sularahas nende kontodele laekunud rahast välja võtnud ja edasi andnud kokku kuni 338 500 krooni. Tõendatud on J. i, K. , E. ja K. poolt andmine S.J. le üle sularahas kokku 203 500 krooni. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid ei kinnita kohtu järeldust, et süüdistatav kandis 20.11.-30.11.2001 osa Eesti Ühispangas A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. arvelduskontodel asuvast rahast EÜP internetipanga U-Neti kaudu A.K. , V.J. , S.J. , T.H. ja V.J. kontodele ja organiseeris teise osa raha väljavõtmise pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu. Kõik kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad peale J. kinnitasid oma eeluurimisel antud ütlusi ja kuigi rahasummasid enam täpselt ei mäletanud, jäid nad varemantud ütluste juurde ja kinnitasid peale toimiku materjalide avaldamist antud infot. Käsitletud tõenditega on tõendatud, et V. Tšaštšin sai ajutiselt enda valdusse raha summas kuni 260 000 krooni mitte aga summad, mis on süüdistuses käsitletud. Samuti on tõendite kogumis tõendatud, et V. Tšaštšin ei teadnud raha laekumisel ja edasiandmisel selle raha ebaseaduslikku päritolu ja seetõttu tal puudus tahtlus raha päritolu varjata. Eestisisesed ülekanded sooritati tõenäoliselt eesmärgiga kiirendada raha väljavõtmist ja üleandmist E.T. ja Mihhailile. V. Tšaštšinil puudus tahtlus raha päritolu varjamiseks. Kaitsja märgib, et vara konfiskeerimise otsustamine ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuna ei ole tõendatud asjaolu, et konfiskeeritud vara − sõiduautod ja ka süüdistatava Eesti Ühispanga arvelduskontol arestitud rahasumma X krooni − on süüteoga saadud vara või süüteoga saadud vara arvelt omandatud vara. Autod olid soetatud süüdistatava poolt vastavalt 1 aasta ja 11 kuud ja teine 4 aastat ja 4 kuud pärast temale süükspandud tegude toimumist. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et V. Tšaštšinil on olnud nii enne kui ka pärast väidetavate süütegude toimumist kindel töö ja sissetulek, mida tõendavad ka vastavad isiku maksustatava tulu kohta väljaantud teatised ja asjale lisatud V. Tšaštšini pangakontode väljavõtted. Kaitsja on seisukohal, et mõistetud karistus ja muu mõjutusvahend (konfiskeerimise) ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Vastavalt esitatud apellatsioonile on süüdistatava ja kaitsja arvates süüdistatava roll ja osalus temale inkrimineeritud kuritegudes oluliselt väiksem kui süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub − süüdistatav võib olla osavõtusubjektina kaasaaitaja, mitte täideviija. Kaasaaitajana kvalifitseerimise korral tuleb sellisel juhul 27 tuvastada tema tahtlus. Samuti on oluliselt väiksemad ka rahasummad, mis süüdistatava kätte jõudsid ja teo täideviija korraldusel edasi kanti, seega ei vasta mõistetud karistus ja muud mõjutusvahendid, konfiskeerimine kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. V. Tšaštšini isik ei ole Eesti Vabariigi jaoks kriminogeense potentsiaaliga ohtlik isik. Tegemist on noore eduka ettevõtjaga ja IT-spetsialistiga, kes on üles ehitanud kaasaegse IT Ettevõtte OÜ R.D. , mis teenib miljoneid kroone kasumit aastas ja maksab seaduskuulekalt kõiki makse. Vladimiri edu legaalses ettevõtluses tõendavad ka tema sissetulekud vastavalt Maksuameti andmetele. Oma minevikust pärit kahtlaste sõpradega on Vladimir peale 6,5 kuud vahi all viibimist kõik suhted katkestanud ja kahetseb oma lihtsameelsust minevikus. Kui kohtueelse menetluse käigus pakuti Vladimirile kokkulepet tingimusel, et ta tunnistab ennast arvutikelmuses ja rahapesus süüdi ning saab 2 aastase tingimisi karistuse, siis ta keeldus sellest. Keeldumise põhjus oli selge − tema ei pannud seda arvutikelmust toime ja ka rahapesusüüdistus, mis on seotud eelkuriteoga, ei ole tema suhtes õige. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada Vladimir Tšaštšinilt KarS § 83 lg 1 ja
lg 1 alusel sõiduautode BMW 5301 registrinumbriga XXX ja BMW 3201 registrinumbriga XXX konfiskeerimise ja nimetatud sõiduautode arestimise osas. Maakohtu otsust tuleb ka KrMS § 337 lg 1 p 3 mõttes muuta selle põhiosas, jättes selles välja esitatud asjaolusid (süüstavate tõendite ringis), mida ringkonnakohus käsitleb tunnistaja S.J. ütlustega seonduvalt. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud menetlusnorme tunnistaja S.J. ütluste hindamisel. Otsuse põhiosas ( 5 kd tl 239 pöördel), analüüsides S.J. ütlusi leidis maakohus järgmist. S.J. on nii eeluurimisel kui kohtuistungil andnud lähemaid ütlusi ka selle kohta, kuidas nimetatud isikutele arvete avamine käis. Võrreldes tema ütlusi, selgub, et ta on neid muutnud. Eeluurimisel on ta väitnud, et tema soovil pangas arveldusarved avanud isikud andsid pangadokumendid, s.h pangakaardid ja PIN-koodid tema kätte. Tema edastas need alati V. Tšaštšinile. Kohtuistungil muutis tunnistaja oma ütlusi selles, et ta hakkas väitma, et isikuks, kelle kätte said tema tuttavate pangadokumendid ning kes talle helistas ning teatas pangakontole laekunud ja väljavõtmisele kuuluvad rahasummad, ei olnud alati V. Tšaštšin, vaid umbes pooltel kordadel oli selleks keegi Evgeny ehk Ženja nimeline mees. Seega ei oska ta öelda, millise tema tuttava pangadokumendid nendest kahest mehest kummagi kätte said ning kumma kätte sai konkreetsetel juhtudel raha. S.J. jäi kohtus antud ütluste juurde, kinnitades, et need on õiged. Ta väitis, et rääkis ka uurijale Evgeny nimelisest mehest, kuid uurijat tema selline jutt ei huvitanud. Maakohus leidis, et S.J. ei ole kohtuistungil mõistuspäraselt selgitanud oma ütluste muutmist ja selle põhjusi. Eeluurimisel kuulati teda üle mitmel korral, sh prokuratuuris ning seega oli tal võimalik juba varem muuta oma ütlusi, kirjeldamaks n.ö tegelikult asetleidnud sündmusi. 28 Kuivõrd tunnistaja jäi aga kohtus antud ütluste juurde, tuleb tema tunnistus kogumis lugeda ebausaldusväärseks. Seejärel samal otsuse leheküljel on maakohus viidanud S.J. ütlustele süüdistuses
lg 3 p 1 järgi ja märkinud „… kuid seda osa tema tunnistusest käsitleb kohus otsuses…“ rahapesu süüdistuses. Hiljem otsuse põhiosas ( 5 kd tl 249) rahapesu süüdistuse käsitlusel
kohtus antud ütlused kinnitavad M.E. ja V.K. ütlusi selles, et just tema lasi tunnistajatel raha arvetelt välja võtta. Tema kohtus antud ütlused erinevad aga tema eeluurimisel antud ütlustest selles, kelle palvel ta tunnistajatel seda teha lasi. Nii on ta eeluurimisel väitnud, et kui ta oli peale M.E. ja V.K. poolt pangas arvete avamist nende pangadokumendid V. Tšaštšini kätte andnud, siis mõne aja pärast helistas V. Tšaštšin talle ja ütles, et kontodele on kantud raha ja see tuleb välja võtta. V. Tšaštšin nimetas ka konkreetse rahasumma. Ta võttis seejärel ühendust M.E. ja V.K. ga ning läks nendega pangakontorisse kaasa raha välja võtma. Väljavõetud summad said tema kätte ning tema andis need omakorda edasi V. Tšaštšinile. Nii andis ta M.E. poolt 27.11.2001 pangakontoris välja võetud 38 000 krooni ja samal päeval kahel korral välja võetud summad 10 000 krooni V. Tšaštšinile. Kohtuistungil S.J. muutis oma ütlusi ning väitis, et ta ei tea, kas isikuks, kes talle helistas ja teatas pangakontole laekunud ja väljavõtmisele kuuluvad rahasummad, oli V. Tšaštšin või Evgeny nimeline mees. Samuti ei tea ta, kas väljavõetud raha andis ta süüdistatava või Evgeny kätte. Kohus leidis, et kuivõrd S.J. on oma ütlusi muutnud ja tema põhjendused selle kohta tekitavad kahtlusi, siis tuleb tema ütlused hinnata ebausaldusväärseteks. Menetlusnormide rikkumist kinnitab asjaolu, et otsuses viidatakse ( 5 kd tl 249 pöördel) hiljem S.J. eeluurimisel antud ütlustele, vaatamata sellele, et eespool loeti tema ütlused mitteusaldusväärseks. Nii on detailselt kirjeldatud S.J. poolt antud ütlusi V.J. ja A.K. isikutega seoses. Maakohtu otsusest jääb tunnistaja S.J. ütluste hindamise osas seega ebaselge ja kõikuv positsioon. Ringkonnakohus möönab maakohtu olukorda, et tunnistaja on edastanud kohtueelsel uurimisel detailirohket informatsiooni, mida maakohus pärast tunnistaja kohtus ärakuulamist (ütluste mõningast muutmist) ei taha automaatselt kõrvale heita, kuid selline on käesoleval ajal toimiv kohtupraktika. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-06 kohaselt, avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (vt RKKKo nr 3-1-1-52-06). Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendi valikulise hindamise ja ebaselguse välistamiseks tuleb lugeda tunnistaja S.J. poolt kriminaalmenetluses antud ütlused mitteusaldusväärseteks ja nimetatud tunnistaja tõendite kogumist välja jätta. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus prokuröri seisukohaga, et maakohus ei toiminud valesti kui pidas tunnistaja S.J. ütlusi osaliselt usaldusväärseks. Samas ei saa nõustuda apellatsioonis märgituga, et maakohus on süüdistatava süü tuvastanud eelkõige tunnistaja S.J. ütlustele rajanevalt. Muuhulgas on maakohtu otsuses uuritud süüstavate tõendite (sealhulgas süüdistatava enda ja teiste tunnistajate ütlused) ning järelduste 29 hulgas asjaolu, et süüdistatava elukohas leiti kõigi viie isiku pangadokumendid, kellede arvelduskontodele laekusid rahasummad. Samuti leiti süüdistatava käest internetipanga koodid ja variisikute pangakoodid, kellede arvelduskontodele rahasummad edasi kanti. ICQ vestluses Mihhaili nimelise isiku ja süüdistatava vahel on näha, et rahaga pidi tegelema süüdistatav. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsiooni põhitaotlus on seega maakohtu otsuse osaline tühistamine süüdistuses
Tšaštšini süüdimõistmises
ja
lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistuses ning selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine. Apellatsioonis esitatakse kaitseversioonidest tulenevalt põhjendused ja järeldused, miks leitakse, et maakohtu otsuse põhisosas (5 kd tl 239-253) esitatud tõendite analüüs ja süüdistatava tegevust süüstav motiveering on väidetavalt hinnatud ühekülgselt. Maakohus olevat käsitlenud ainult süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid, jättes tähelepanuta neis sisalduvad vastuolud. Veel leitakse apellatsioonis, et maakohus on kohtuliku uurimise läbi viinud ühekülgselt ja puudulikult ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus apellatsioonis esitatud seisukohtadega tõendite ümberhindamiseks ja vaidlustatud osas õigeksmõistva otsuse tegemiseks ei nõustu ning leiab, et kriminaalasjas kogutud ja olemasolevaid tõendeid hinnates on maakohus näidanud motiivid, miks maakohus tuvastas süüdistatava süü. Seega maakohus on otsuse tegemisel järginud KrMS § 312 p 1 ja 2 nõudeid, esitades kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja järeldused ning nimetanud tõendid, milliseid ei peeta usaldusväärseks ja esitanud sellekohased põhjendused. Põhjalikult on käsitletud süüdistatava enda ütluste ja nende usaldusväärsusega seonduvat ning ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ja vastuväidete kummutamisega. Apellatsioonis heidetakse maakohtu süüdimõistvale otsusele ette muuhulgas asjaolu, et pole kindlaks tehtud süüdistatavaga kuriteo toimepanemises osalenud Mihhaili nimelist isikut. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ongi arvuti- ja virtuaalkeskkonnas tehniliselt haritud kuriteo toimepanijad teinud võimaliku ja panustanud sellele, et raskendada kuriteo toimepanijate ja kuriteo toimepanemise tehiolude tuvastamist. Asjaolu, et Mihhaili nimelist isikut pole õnnestunud olemasolevate tehniliste vahenditega kindlaks teha, ei lükka ümber ega välista süüdistatava V. Tšaštšini süüdistust kinnitavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et selles pole midagi ebaharilikku olukorras, kus V. Tšaštšin ise Mihhaili isiku osas täpsemat teavet väidetavalt kaitseversioonina ei tea anda ja kuriteo toimepanijad on kasutanud arvuti-ja virtuaalmaailma anonüümsuse ja salastatuse võimalusi. Nõustuda tuleb, et aastal 2001 oli tehnilised võimalused Mihhaili isiku kindlakstegemiseks mõnevõrra piiratud. Asjaolu, et Mihhaili nimelist isikut ei õnnestunud kindlaks teha, ei välista toimepandud kuriteo sisu. Arvutikelmuse toimepanemise kohana on käsitletav Eesti Vabariik, kus süüdlane sai varalist kasu (kus reaalselt võeti raha välja). Seega on alusetu kaitsja väide, et kuna kuritegu pandi toime Eesti Vabariigi piirist väljaspool, siis on välistatud süüdistatava süü. Olukord, kus süüdistatav ja kaitsja pole rahul maakohtu hinnanguga kriminaalasjas esitatud tõenditele, ei pea tähendama tõendite ühekülgset hindamist, sest maakohus on hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis ja käsitlenud ning andnud hinnangu ka vastuväidetele. 30 Apellatsioonis korratakse enamikke vastuväiteid süüdistusele, millised olid esitatud juba maakohtus. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel kindlasti arvestada, mitte ainult kriminaalasjas leiduvate teiste tõenditega, vaid on oluline hinnata ka süüdistatava ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Süüdistus
(arvutikelmus) järgi Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et on sekkutud ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi. Kuriteo toimepanemisel kaastäideviijana osalenud Mihhaili nimeline isik tegi andmetöötlusprotsessi sekkumiseks vajalikud toiminguid süüdistatava teadmisel. Kuna Mihhaili nimelist isikut pole õnnestunud tuvastada, siis on kuriteo toimepanemise mõned üksikdetailid (konkreetne maksesüsteem jm.) jäänud tuvastamata. Kuritegude toimepanemisest saadi varalist kasu Eesti Vabariigi territooriumil. Millist riistvara seejuures kasutati ei oma käesoleval juhul tähtsust. Apellatsioonis leitakse veel, et antud asja arutamisel tuleb tugineda materiaalõiguslikult teo toimepanemise ajal kehtinud seadusele, milleks on Kriminaalkoodeks. Kriminaalkoodeksi § 4 lg 1 alusel kuuluvad kriminaalvastutusele kõik isikud, kes on kuriteo toime pannud Eesti Vabariigi territooriumil. Antud asjas ei olevat tõendamist leidnud, et
§-s 268 sätestatud kuritegu on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kus on tuvastatud, et kuriteo täideviijana süüdistatav asus Eesti Vabariigi territooriumil ja teostas süüteokoosseisu täitmiseks tegusid, ei võimalda väita, et kuritegu pandi toime väljaspool Eesti Vabariigi piiri. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et süüdistatav tegevus on piirdunud pelgalt kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisega. Maakohus on otsuse motiveerivas põhiosas (5 kd tl 239-248) käsitlenud süüdistatava aktiivset rolli kuriteo toimepanemisel ja avanud selle tegevuse sisu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata tõendite detailset käsitlust, mida maakohus on süü tuvastamisel arvestanud (tunnistajad, dokumentaalsed tõendid, sealhulgas ICQ suhtlusprogramm süüdistatava ja Mihhaili nimelise isiku vahel). Viie isiku pangakontode rekvisiidid leiti läbiotsimisel süüdistatava juurest. Süüdistatav kontrollis läbi arvutikelmuse saadud rahalisi laekumisi ja järgnevalt toimepandud rahapesu. Ta teadis täpselt millised rahad ja millistel asjaoludel arvelduskontodele laekuvad. Süüdistatava teopanus varalise kasu saamisel ebaseaduslike andmete sisestamisega andmetöötlusprotsessi sekkumise teel vastab arvutikelmuse kaastäideviija rollile. Süüdistatav oli toimepandud arvutikelmuse aktiivne teostaja ja osales ühise teoplaani realiseerimisel Mihhaili nimelise isikuga. Süüdistatav ise aktiivselt ei sekkunud andmetöötlusprotsessi, seda tegi kaastäideviijana Mihhaili nimeline isik, kuid ühises rollijaotuses süüdistatav teostas kuriteo toimepanemiseks variisikute otsimist, arveldusarvete avamist, deebetkaartide, pangakaartidega seonduvat ja edastas selleks väljavalitud isikute U-kaartide andmed kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu Mihhaili nimelisele isikule. Süüdistatav kasutas variisikute otsimisel ja pangast sularaha kättesaamisel oskuslikult ära isikuid, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikust käitumisest. Süüdistatava tegevuse sisuks ei olnud seega ühekordne juhuslik iseloomuga kuritegelik käitumisakt, vaid hoolikalt läbimõeldud, pikemaajaline, süsteemne tegevus. Ainetu on apellatsioonis esitatud väide, et on vajadus eraldi tõendada ka V. Tšaštšini sekkumine andmetöötlusprotsessi. See pole teatud olukorras füüsiliselt võimalik (situatsioon, kus mõlemad kaastäideviijad oleks arvutiklaviatuuri taga). 31 Olukorras, kus maakohus on põhjendatult tuvastanud süüdistatava osaluse süüteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult täideviijana, on alusetu apellatsiooni taotlus analüüsida V. Tšaštšini tegevust teost osavõtjana KarS § 22 mõttes. KarS § 20 kohaselt on teo toimepanijateks täideviija ja osavõtja ning kui tuvastamist on leidnud süüdistatava süü täideviijana, siis osavõtu muu vorm (kihutaja ja kaasaitaja) langeb ära. Apellatsioonis heidetakse maakohtule veel ette, et pole järgitud
(osavõtt) ja eriti lg 7 (karistuse mõistmisega seonduv), kuid ringkonnakohus leiab, et need viited pole siinjuures asjakohased. Apellatsioonis märgitakse, et kriminaalasjas pole infotehnoloogiliselt teostatud kõike, et kindlaks teha kuriteo toimepanemise detailseid asjaolusid, kuid ringkonnakohus leiab, et käesoleva kuriteoliigi spetsiifikat arvestades on teostatud süüdistuse tehiolude kindlakstegemiseks tõendite kogumine vajaliku põhjalikkusega. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtus ütlusi andnud ja otsuses käsitletud tunnistaja K.K. i ütlustega ( 5 kd tl 100-105), kes töötas 2001 sügisel AS-s SEB Eesti Ühispangas elektroonilise panganduse divisjoni riskijuhina. Tema ütluste kohaselt avastas pank 27.11.2001, et panga seitsmele kaardile, mis olid seotud viie erineva kontoga, oli laekunud ebatavaliselt suures mahus krediittehinguid internetikaupmeestelt. Sama päeva pärastlõunal kontod blokeeriti. A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontodel toimunud tehingute arv oli 129 ja raha oli laekunud üle 1,3 miljoni. Viiele kontole laekus raha läbi Ühispanga toote, nn Ukaardi, mida sai vormistada Ühispanga internetipangas U-net. Kontoris sellist kaarti vormistada ei saanud. U-kaardi vormistamiseks pidi klient sisenema internetipanka, sisestama oma kasutajatunnuse, parooli ja ühekordse parooli koodikaardilt, valima U-kaardi vormistamise, määrama kaardi limiidi. U-kaardi kehtivusaeg oli 14 päeva alates vormistamisest. U-kaarti kasutati tavaliselt internetist ostude sooritamiseks, kuna U-kaardi puhul kaarti füüsiliselt ei vormistata ja kaarti kätte ei anta ning see on mõeldud internetis kasutamiseks. Kui internetikaardi kasutaja annab andmed teisele kasutajale, siis sellest piisab, et teine isik saab teha internetitehinguid. Eelnimetatud viie isiku kontodele ei kandnud raha otseselt internetikaubamajad, olgugi, et nende nimetused olid kaardimaksete andmetes ära toodud. Taoline kaarditehing saab alguse kaupmehe juurest, kes edastab makseandmed enda panka, kellega on lepingu sõlminud, kaupmehepank edastab omakorda tehinguandmed rahvusvahelisele kaardiorganisatsioonile, kes saadab andmed edasi sellesse panka, kes konkreetse kaardi on väljastanud. Kaardi väljaandnud pank arveldab enda kliendiga. Kuna krediittehing on originaaltehing nagu ostutehing, siis saab seda tühistada. Käesoleval juhul kontode väljavõtetes klientide ostutehingud ei kajastanud. Ülalnimetatud viie isiku kontosid krediteeris AS SEB Eesti Ühispank vastavalt rahvusvahelisest kaardiorganisatsioonist saadud tehingute infole. Kuna algseid tehinguid ei olnud toimunud ja krediittehingud olid suurtes summades, siis esitas AS SEB Eesti Ühispank päringud kaupmehi teenindavatele pankadele, kuna tekkis kahtlus, et tegemist on pettusega. Järelpärimiste tulemusel võis järeldada, et need tehingud ei olnud tehtud kaupmeeste soovil. Toimus suurel hulgal libakontode krediittehingute tühistamisi ja need laekusid A.L. , R.M. , M.E. ja V.K. kontodele. Kontode väljavõttelt nähtuvalt olid krediittehingute tühistamised algatatud kaupmeeste poolt. Nimetatud viiele kontolekantud rahast võeti osa välja sularahas, osa kanti teistele kontodele ja osa jäi alles. Tunnistaja selgitas, et nad üritasid tuvastada ip-aadressi (sõlmeaadress, harilikult punktaadress) omanikku või teenuse pakkujat, kellele konkreetne ip-aadress oli kinnitatud, kuid alati see ei pruugi õnnestuda. Milliselt ip-aadressilt käesoleval juhul pettus toime pandi ta ei tea. Samuti ei oska ta öelda millisesse kaardimaksesüsteemi sisse tungiti. Kui krediittehingud on tehtud kaugelt, siis ei pea maksesüsteemi mõistes säilima info ip-aadressi 32 kohta. Teenusepakkujal võivaid olla mingid ip-aadressid edasi antud järgmisele teenusepakkujale, kes pakub internetiteenust. Pettuste puhul tuleb ette anonüümsete vaheserverite kasutamine. Vaheserver arvutina vahendab internetikasutaja andmeliiklust muu maailmaga. Et teada saada tegelikku arvutikasutajat peaks seda tuvastama vaheserveri žurnaalidest, blogidest. Kui vaheserver sellist infot ei salvesta, siis on tuvastamine praktiliselt võimatu. AS SEB Eesti Ühispank sai oma raha tagasi internetikaupmeeste kaupmehi teenindavatel pankadelt. Kas kahju kannatajateks jäid internetikaupmehed, nende pangad või kindlustus, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja väitis, et käesoleva pettuse puhul tungiti ilmselt kaupmehe e. internetikaubamaja andmetöötlusprotsessi, sest see oli kõige nõrgem lüli, mida oli kõige lihtsam rünnata. Et krediittehingud jõuaksid VISA-sse, pidid nad sattuma kaupmeest teenindavasse panga töötlussüsteemi. Võrreldes internetikaubamajade ja USA pankade võimalusi andmeturbe süsteemide ülesehitamiseks tundus tõenäoline, et tungiti internetikaubamajade maksesüsteemi. Kliendid võivad asuda üle maailma ja internetikaubamaja puhul asukoht ei ole oluline. Tunnistaja kinnitas, et AS SEB Eesti Ühispanga andmetöötlusprotsessi käesoleval juhul ei sekkutud. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et millisel viisil tehniliselt andmetöötlusprotsessi sekkutakse ei ole süüteokoosseisu seisukohalt oluline. Eelkõige on nõutav, et sekkumise tagajärjel töötlemise tulemust mõjutatakse, st andmete töötluse tulemus oleks sekkumise puudumise korral olnud teistsugune. Sekkumise taoline fakt on maakohtus uuritud ja käsitletud tõenditega saanud kinnitust. Nõustuda tuleb seisukohaga, et arvutikelmus oli lõpuleviidud hetkest kui raha arvelduskontodele kanti ja kontodele laekunud raha sai kasutada. Edasised toimingud ülekantud rahaga moodustavad käesoleval juhul rahapesu koosseisu. Apellatsioonis on väidetud, et käesolevas kriminaalasjas pole selgunud kellele tekitati kahju. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda asjaolu juba käsitlenud ja tuvastanud, et arvutikelmuse tagajärjel said kahju internetikauplused, sest Eesti Ühispank krediteeris temani jõudnud valeinformatsiooni tõttu alusetult süüdistuses märgitud rea isikute Eesti Ühispangas asuvaid arvelduskontosid, millele oli süüdistataval juurdepääs. Kahju said süüdistatava tegevuse tulemusena internetikauplused, kellede tehingud nähtusid A.L. , R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. arvelduskontodelt. Tehingute tühistamised teostati samade internetikaupluste poolt, kes arvelduskontodelt nähtuvalt rahalised vahendid kontodele kandsid. Prokurör põhjendas ka ringkonnakohtus, et järelepärimised saadeti internetikapluste pankadele USA-s, kuid nendepoolse tagasiside puudumise tõttu jäid nad kaasamata ja selline ameerikalik käitumismudel on käesoleva kriminaalasja juhtumi puhul tavaline, kuna ei kujuta endast märkimisväärset summat kaupluste suurte käivete juures. Suhtluses USA ametkondadega olevalt selline olukord levinud, kuid sellest ei nähtu automaatse järelmina, et kannatanu puuduks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevaks ajaks kehtiv KarS § 213 süüteokoosseis on seadusandja poolt muudetud avaramaks. Apelleeritud kriminaalasja süüdistuses oli varasema
redaktsiooni kohaselt märgitud ka „….põhjustas teise isiku omandile otsest varalist kahju“, millist süüteokoosseisu tunnust hilisemad KarS § 213 redaktsioonid ei sisalda. 33 1.septembrist 2002 kuni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.